Päevikud


vähem kui päev tagasi
aleks30
62, Põlva, Eesti

TEADUS JA ÕPETAMINE RAHVSVAHELISE ÕIGUE ALAL TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.

Emakeelse ülikooli esimeme rahvusvahlise õiguse professo oli Ants Piip,kes oii õppinud Peterburis ja sooritanud 1916.aastal seal magistrieksami.Seejärel oli ta jätkanud Peteburi ülikooli juures teaduliku stipendiaadi rahvusvahelise õigusus eradotsendina.Piip alustas 1920.aastal rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitjana ja oli 1924.aastast korraline pofessor.1920-21.aastal oii ta professori ameti kõrval ka riigivanem,öslales Tartu rahu läbirääkimstel,oli korduvatt Eesti valitsuse välisministar,samuti suursaadik.Ants Piip pani aluse eestikeelsele rahvuvahelise õiguse uurimisele ja selle valdkonna terminologiale,ta õpetas rahvusvahelise õigus süsteemi,rahvuavahelist eraõigust,mere-ja kubadusõigust.Ta oii üks väheseid õppejõude,kellelt iimus enda kirutatud õpikuid ja veel mitmes trükis.,,Rahvusvahelise õiguse süsteem'' avaladati juba 1927.aastal.1936.aastal ilmunud ,,Rahvusvaheline õigus''veel Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel rahvusvahelise õiguse aines soovitusliku kirjanduse nimekirjas.Ühtlasi sisaldab see põhjalkku kästlust Eesti kui riigi tekkest rahvusvahelise õiguse subejktina ja seega ka Eesti rahvusvahelise õiguse ajaloost.Piibu sulest on pärit ka õpikud ,,Kaubandusõigus'' ( 1933) ning ,,Kaubandusõigus ja - protsess'' 1939;1995) ja mitmed populaarteaduslikud raamatud.Kuna Piip olnud ainuli teadlane ja õppejõud,vaid tegev ka Eesti riikluse ülesehitusel ja välispoliitikas,oli ta aastatel 1920-26 sisuliselt  õppetöö kohustusest vabastatud.Rahvusvahelist õigust luges 1921-32 aastani (vene ja saksa keeles) peamiselt endise Peterburi poütehimi riigiõiuse õppejõud Fjodor Korsakov (1883-1932).Korsakov töötas Eesti riigi algusaastatel ka Eesti riigiasutustes.1928.aastal vaiti Korsakov TÜ dotsendiks ja alates selles aastast võttis ta eksameid vastu eesti keeles.Tema selle perioodi prantsuskeelsed teaduskirjutised kästleva Eesti riigiõigust.Ants Piibu juhendamisel kaitses doktoikraadi Nikolai Kaasik ( 1900-1950),kes õppinud emakeeles TÜ-s.1928.aastal sai ta magistrikraadi tööga ,,Ulgumere politei''ja kaitses 1933.aasta Pariisis avaldatud,,doktoriväitekirja ,,Le conrole en droit internatonal''( ,,Komtolli teostamine rahvusvahelises õiguses'').TÜ õppeõuks sai Kaasik juba 1928.aastal,õpetades nii rahvuvahelst õigust…


vähem kui päev tagasi
aleks30
62, Põlva, Eesti

TEADUS JA ÕPETAMINE RAHVSVAHELISE ÕIGUE ALAL TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.

Emakeelse ülikooli esimeme rahvusvahlise õiguse professo oli Ants Piip,kes oii õppinud Peterburis ja sooritanud 1916.aastal seal magistrieksami.Seejärel oli ta jätkanud Peteburi ülikooli juures teaduliku stipendiaadi rahvusvahelise õigusus eradotsendina.Piip alustas 1920.aastal rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitjana ja oli 1924.aastast korraline pofessor.1920-21.aastal oii ta professori ameti kõrval ka riigivanem,öslales Tartu rahu läbirääkimstel,oli korduvatt Eesti valitsuse välisministar,samuti suursaadik.Ants Piip pani aluse eestikeelsele rahvuvahelise õiguse uurimisele ja selle valdkonna terminologiale,ta õpetas rahvusvahelise õigus süsteemi,rahvuavahelist eraõigust,mere-ja kubadusõigust.Ta oii üks väheseid õppejõude,kellelt iimus enda kirutatud õpikuid ja veel mitmes trükis.,,Rahvusvahelise õiguse süsteem'' avaladati juba 1927.aastal.1936.aastal ilmunud ,,Rahvusvaheline õigus''veel Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel rahvusvahelise õiguse aines soovitusliku kirjanduse nimekirjas.Ühtlasi sisaldab see põhjalkku kästlust Eesti kui riigi tekkest rahvusvahelise õiguse subejktina ja seega ka Eesti rahvusvahelise õiguse ajaloost.Piibu sulest on pärit ka õpikud ,,Kaubandusõigus'' ( 1933) ning ,,Kaubandusõigus ja - protsess'' 1939;1995) ja mitmed populaarteaduslikud raamatud.Kuna Piip olnud ainuli teadlane ja õppejõud,vaid tegev ka Eesti riikluse ülesehitusel ja välispoliitikas,oli ta aastatel 1920-26 sisuliselt  õppetöö kohustusest vabastatud.Rahvusvahelist õigust luges 1921-32 aastani (vene ja saksa keeles) peamiselt endise Peterburi poütehimi riigiõiuse õppejõud Fjodor Korsakov (1883-1932).Korsakov töötas Eesti riigi algusaastatel ka Eesti riigiasutustes.1928.aastal vaiti Korsakov TÜ dotsendiks ja alates selles aastast võttis ta eksameid vastu eesti keeles.Tema selle perioodi prantsuskeelsed teaduskirjutised kästleva Eesti riigiõigust.Ants Piibu juhendamisel kaitses doktoikraadi Nikolai Kaasik ( 1900-1950),kes õppinud emakeeles TÜ-s.1928.aastal sai ta magistrikraadi tööga ,,Ulgumere politei''ja kaitses 1933.aasta Pariisis avaldatud,,doktoriväitekirja ,,Le conrole en droit internatonal''( ,,Komtolli teostamine rahvusvahelises õiguses'').TÜ õppeõuks sai Kaasik juba 1928.aastal,õpetades nii rahvuvahelst õigust…


vähem kui päev tagasi
aleks30
62, Põlva, Eesti

TEADUS JA ÕPETAMINE RAHVSVAHELISE ÕIGUE ALAL TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.

Emakeelse ülikooli esimeme rahvusvahlise õiguse professo oli Ants Piip,kes oii õppinud Peterburis ja sooritanud 1916.aastal seal magistrieksami.Seejärel oli ta jätkanud Peteburi ülikooli juures teaduliku stipendiaadi rahvusvahelise õigusus eradotsendina.Piip alustas 1920.aastal rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitjana ja oli 1924.aastast korraline pofessor.1920-21.aastal oii ta professori ameti kõrval ka riigivanem,öslales Tartu rahu läbirääkimstel,oli korduvatt Eesti valitsuse välisministar,samuti suursaadik.Ants Piip pani aluse eestikeelsele rahvuvahelise õiguse uurimisele ja selle valdkonna terminologiale,ta õpetas rahvusvahelise õigus süsteemi,rahvuavahelist eraõigust,mere-ja kubadusõigust.Ta oii üks väheseid õppejõude,kellelt iimus enda kirutatud õpikuid ja veel mitmes trükis.,,Rahvusvahelise õiguse süsteem'' avaladati juba 1927.aastal.1936.aastal ilmunud ,,Rahvusvaheline õigus''veel Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel rahvusvahelise õiguse aines soovitusliku kirjanduse nimekirjas.Ühtlasi sisaldab see põhjalkku kästlust Eesti kui riigi tekkest rahvusvahelise õiguse subejktina ja seega ka Eesti rahvusvahelise õiguse ajaloost.Piibu sulest on pärit ka õpikud ,,Kaubandusõigus'' ( 1933) ning ,,Kaubandusõigus ja - protsess'' 1939;1995) ja mitmed populaarteaduslikud raamatud.Kuna Piip olnud ainuli teadlane ja õppejõud,vaid tegev ka Eesti riikluse ülesehitusel ja välispoliitikas,oli ta aastatel 1920-26 sisuliselt  õppetöö kohustusest vabastatud.Rahvusvahelist õigust luges 1921-32 aastani (vene ja saksa keeles) peamiselt endise Peterburi poütehimi riigiõiuse õppejõud Fjodor Korsakov (1883-1932).Korsakov töötas Eesti riigi algusaastatel ka Eesti riigiasutustes.1928.aastal vaiti Korsakov TÜ dotsendiks ja alates selles aastast võttis ta eksameid vastu eesti keeles.Tema selle perioodi prantsuskeelsed teaduskirjutised kästleva Eesti riigiõigust.Ants Piibu juhendamisel kaitses doktoikraadi Nikolai Kaasik ( 1900-1950),kes õppinud emakeeles TÜ-s.1928.aastal sai ta magistrikraadi tööga ,,Ulgumere politei''ja kaitses 1933.aasta Pariisis avaldatud,,doktoriväitekirja ,,Le conrole en droit internatonal''( ,,Komtolli teostamine rahvusvahelises õiguses'').TÜ õppeõuks sai Kaasik juba 1928.aastal,õpetades nii rahvuvahelst õigust…


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Just see pobleem kerkis üles 1920.aastatel ja rõi kaasa ühe vähestest Riigikhtu otstutest rahvusvahelise õiguse vallas.Riigikohtu tsiviilosakond leidis 13.veebruaril 1930,et antud konkreetsel juhul tuleb rahvuvalise õigus nom jätta kohaldamata,sest normis endas oli etts nähtud rakendusnormide vastuvõtmine.Ants Piip tegi Riigikohtu põhimõttest omakorda järelduse,et üldjuhul ei olnud eraldi rakendusnorme vaja.

RIIGIKOHTU TSIVIILOSAONNA OTSUS 13.VEEBUAR 1930.    

nõudja on teeninud a.-l. ,,Vendlusel'',mis hukkunud Rootsi ranna läheduses 1927.a.22.veebruaril.Pärast laeva hukkumist on nõudja tööta olnud.Nõuda arvab,et RT 4/5-1923 a.avaldatud Genuas teise rahvusvahelise töökonverentsi poolt vastuvõetud laevõnnetuse korral tööpuuduse eest makstava kahjutasu kohta käiva konetsiooni art.2 põhal on tal õigus kostjalt,kui laevomanikult tadu saada aja eest,mis ta pärast laevõnnetus tööta on olnud ja palub need kahjud kostjalt  mõista (-) Kuigi on õige,et RT 4/5 --1923.a.avaldatatud Teise rahvusvahelise töökonverentsi poolt Genuas vastivõetud laevaõnnetuse korral tööpuuduse eest kahjutasu koh käiv konvetsioon Eesti Vabariigi suhtes oli vastavalt selle konvetsiooni art 7 jõusse astunud 27.IIi 1923.a.,ei jägne sellest veel,et nõuda kui meremees võiks kostjalt laevaomanikult selle konvetsiooni põhjal nõuda kahjutasu tööta oleku eest,mis on tekkinud kostja päralt oleva laeva hukkumise läbi.Mis puutub kaebaja arvamisse,nagu oleks kõnesolev konvetsion Eesti Vabariigis sisesadusena maksma hakanud pärast selle väljakuultamist Riigi Teatajas,siis selline arvamine ei ole miillegagi põhjendatud..Eriti ei järgne selle konvetsiooni enese sisust ja tekstist.Selles seseab ainult,et konvetsiooni makmahakkamine ükikute riikide vahel toimub pärast vastavate ratifikatsioonide vahetamist(art 7),kusjuures pärast konventsiooni ratifseerimist selle määuste makmapanekuks ja elluviimiseks tarvilike abinõude tarvtuselevõtmiseks ükikute riikide jaoks on ette nähud vastavad tähtajad.Eesti seaduandliku võimu poolt ongi alles 22.mätsil 1928.a.vastu võetud Meremeeste seadus ( RT 1928),mille § 41 kodab täielikutl nid…


aleks30
62, Põlva, Eesti

....Peale selle endiselt oli päevakorras Eesti riigile de jure tunnustus saamine,Rahvusvaheine õigus võimads ka sellist tõlgendust,et kõik Rahvasteliidus uue riigi vastuvõtnise poolt hääeltvad riigid annavd sellele ühtlasi automaatselt de jure tunnudtuse.Eest taotlus lükati 1920.aastal tagasi.Täieõigusliku liikmelisuse asemel sooviti osa võtta Rahvasteliidu tehnilste komionide ja orginistsioonide tööst.Murdepunktiks Eesti rahvusvahwlisel tunnustamisel saab pidada 24.jaanuarili 1921.toimunud Entente'i Ülemnõukogu.mil liitlased ( eelkõige Itaalila,Pantsusmaa ja Suurbritannia) otsutasid Eestit de jure tunnustada-olles näinud,et Venemaa kodusõda lõpes bolševike võifuga.USA omalt pooli küll protesteeis niisuguse otsuse vastu.Teise katse Rahvasteliidu liikmeks saada tegigi Eesti juba samal 1921.aastal ja seelord võeti 22.septembril liikmeks nii Eesti,Läti kui ka Leedu.Peale julgeolekugarantii ja rahvusvahelise ytunnustuse  oli Rahvasteliit ka oliline välis poliitilse suhtluse ja teabe hankimise koht.Väga aktiivseks osaluseks ei ei inimesi ega raha,kuid Eesti oli kohal Rahvasteliidu täiskogudel ja osales ka Rahvasteliidu autonoomsete osade,Rahvusvahelise Töökonverensi jts tegevuses.1931.aastast oli Eestil Genfis alaline esindus Rahvasteliidu juurs.Eesti esimene leping registreeriti Rahvasteliidu sekretariaadis juba enne Eesti liikelisust,see oli 20.juulil 1920 Suurbritanniaga sõlmiutud ,,kaubaleping''.Rahvasteliiduga kaasnes Eestile ka probleeme:nimelt oli Rahvasteliit otsustanud,et väikeriigid,kes olid I maailmasõjas alasid juurde saanud või selle sõja kaotanud,peaksid sõlmima Rahvusteliiduga nn vähemuste lepingud,milllega tagataks vähemusrahvuste õigused ja võrdsus teiste kodanikega,Seda nõudis Rahvasteliit baltisaksa aadlike õhutusel nüüd ka Eesilt.Eesti lleidis,et vähhemusrahvuste õigused on tagatud juba 1920.aasta PS-ga ja ta ei pea vähemustelepingut sõllmima,kuigi see oli seatud 1921.aastal üheks Balti riikide pääsemisel Rahvasteliitu.Pärast pikki vaidlusi ja läbirääkimisi esitas Eesti siiski 17.septembril 1923.deklaratsiooni vähemuste kohta.Baltisaksa vähemus hoidis Eestiit Rahvasteliidus tegevuses ka muude asjadega.Näiteks esitati mitu petitsiooni küsimuses,kas maareformiga aadlit võõrandaud maa eest oleks pidanud maksma kompensatsiooni.Balti aadlike petitsioonid lükkas Rahvasteliit…


aleks30
62, Põlva, Eesti

...ajakirjanik ja kirjastaja Eduard Virgo ( Virk; 1878-1938),jurist ajakirjanik ja poliitik Jaan Tõnisson,teatrijuht Karl Menning (1874-1941),sotsiaaldemokraadisit poliitik ja ajakirjanik Martna (1860-1934) ning Ferdinand Kull (1884-1957) said Eesti esimeste diplomaatidena 1917.aasta detsembris laiade volitustega mandaadid,nõutamaks tunnustust välisriikidelt.Näites Pusta tegutses selle ülesande täitmiseks Inglismaal,Prantusmaal,Itaalias,Belgias ja Hollandis.Ühes riigis võis töötada mitu delegeeritut:nii olid PIip ja Virgo Inglismaal,Prantsusmaal ja Itaaiias.Viimati nimetatud riiigid tunnustasidki 1918.aastal Eesti Ajutist Maanõukogu kõgema suveräänina de facto.Eesti esindajana tegutses 1918.aasta alguses Petrogradis ka õigusteadust õppinud aakirjanik Julius Seljamaa (1883-1936).Helsingis viibinud luuetaja ja poliitik Gustv Suits (1883-1956) oli 1918.aasta suvel välisdelegatsiooni liige arhivaarina.Välisdelegatsioonig pidi liituma ka Jüri Vilms,kelle,teel Soome teadmata kaduma jäämise ja hukkamise aajaolud on tänapäevani välja selgitamata.Peale ametliku delegatsiooni leidus omaalgatuslikke dpilomaate,kellest aktiivseim ja muidu silmapaistvaim oli Alekaadner Kesküla (1882-1963).Eesti riiigi de facto ja de jure taoleti üksikutelt riikidelt,aga loodetti saavutada ka teise välisdelegatsiooniga ,s.o Pariisi rahukonverentsile saadtud ja Jaan Poska juhitud nn rahusaatkonna tegevusega..Pariist tulid de jure tunnusutusega tagasi Soome ja Poola,Balti riigid jäid sellest ilma.TÜ rahvasvahelise õiguse professori Ants Pjjbu sõnul Vene keisririigi lagunemisel sündinud uute iseseisvate riikide õigus iseseisvusele ja omariiklusele Veemaa Nõukogude Vabariigi 2.(15) oktoobri 1917.aasta dekreedist,mille alla seni kuulutud.See seisukoht oli ka Tartu rahuläbiräälimistel Eesti delagatsiooni ideeliseks aluseks.Niisiis ei lähtutud Eesti ennesmääramine ei ideelises ega praktise teostamise mõttes Ameeika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni (1856-1924) 14.-st teesist pärit enasemääramiise doktriinist,vaid rahvaste enesemääramisõiguse stalinitlki -leninlkust variandist.Tartu rahuleping 2.veebruarist 1920.tähendas nii Eestile kui ka Nõukogugde Venemaale esimest rahvusvahelist tunnustamist ja oli üldse Eesti Vabariigi esimene rahvusvaaheline leping.Teised riigid,erti Euroopas,piirdusid aga  kõigi kolme Balti riigi olukorda liiga ebakindlaks ja majanuslikult…


20.02.2020
ELU10
30, Tallinn, Eesti

vanu fotod  EESTI NKU NOORSOOTEATER NOORTE ELU enne bändi loomist NOORTE X  X X VIDEOD 2007 SEPTMBER NOORTE ELU EESTI NUKU NOORSOOTEATER


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Kohalike täitevvõimuorganite ehk valla-ja linnavalitsuste õigusi suurendati kohalikke elaninikke esindava volikogu arvelt.Haldusterritoriaalse reformiga muudeti alevid sama nimega linnaseks ( vaid Võõpsu slev liideti Räpina vallaga) ja linnad jagati omakord klasiidesse.Tallinn pealinnana jäi eraldi klassi.1937.aasta PS sätestas kohaliku omavallisuse kohta:,,Kohaliku valitemisala korraldamine ja kohalike elualade arendamine toimub seaduse alusel kohalike omavalitsuste kaudu.''Kohalike omsvalitsuste nimkirja enam ei sätestatud,kuid nähti jälle ette teise kohaliku omavalitsuse tasandi ehk maakonna loomimine.PS-st oli välja jäetud ka võimalus teostada kohalikku võimu riigi eriasutuste kaudu.Kohaliku omavalitsuse õigust uurinud Vello Olle hinnangul võib seda regulasioooni pidada varasemetega võrreldes läbimõedumaka ja süsteemsemaks ning need sätted ei olnud ka iseenesest demokraatia põhimõttega vastuolus.1938.aastal andis president dekreedina välja maakonnaseaduse.Maavolikogu liiikmeid ei valinud rahvas,vaid valla-ja ilnnavanemte täiskogud.1934.aastal sisse viidud Maavanem oli ühelt poolt maaomavaltsuse juht,teiset poolt riigi esinaja maakonnas ja allus oteselt siseminitrile.Peale selle säilis valiususe juba 1934.aastal sisse viidud õigus kinnitada ametisse omavalitusjuhte,reguleerida omavalituste töökorraldust jm.Omavalitsuse pädevuses olevate ülesannet hulk uute seadstega pigem kasva,ehhki neile laekuvad maksud jäd peaaegu endisks.Riiklik järelvalve omavalitsuse tegevuse üle muutus ajavahemikus 1918-40 järjest tugevamaks Kui aastatel 1918-34. toimus järelevalve kohaliku kontrolli põhimõttel ehk järelevalveintantsid pidid kohalike omavalitsuste õigusvastaste aktide tühisatamiseks pöörduma haldukohusse,siis 1934.aastal mindi üle keeluprintsiibile.See tähendas,et järelvalveoogan võis oma keelva aktiga tõkestada teatud tähtaja jooksul kohalku omavalistuse õigusakti jõustumise.Keeluprintsiip säilis ka1938.aasta reformi järel.

,, HALDUSÕIGUSE JA PROTSESI ÕPETAMINE NING TEADUS TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.''Ddsti Vabariigi algusaastail pidi haldusõiguse õppejõu puudumise tõttu seda ainet õpetma riigiõguse professor Nikolai Maim.1923.aastal kanideeris TÜ haldusõiiguse orofessoiks koos kahe teise kandidaaga Bdapesti ülikooli eradotsent ,ungarlane Istvan Cskey (1889-1963).Ta oli õppinud Kolozvari ( praegu…


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Õiusriigis ei teguse riigiasutused omatahtsi ja meelevldselt või ülemate suvaliste korralduste järgi,vaid õigusega seatud piirides.Nagu on märkinud 1932.aastal TÜ-s doktorikraadi kaitsnud ning aasta hiljem haldusõiguse professoriks saanud Artur Tõeleid-Kliimann,oli ,,Eesti põhikord rajatud kindalt sõnastatud õigusriiiklikele põhimõtteile.Selline põhikord nõuab,et iga õguslku küsimuse lahandamisel lähtutaks Põhiseadusest.''Riigi-ja kohaliku omavalituse asutuste korraldust,nende pädevust,õigusi ja kohustusi ning õiguslikku tähenust omavate otsuste või toimingute tegemist,aga ka nende suhtlemist isikutega,samuti isikute õigusi ja võimalusi end kaitsta riigi omavoli vastu reguleeerivad haldusõigus ja -protsess,mida Eesti Vabariigi algusajal nimetati veel adminstratiivõiguseks a -protsessiks.1930.aastateks oli eesti õiguskeel jõudnud haldusõiuse terminini.Vabariigi algusaastail lähtuti valitsusorganisatsiooni asjus endiselt Vene keisririigi seadusest,haldusõiguse  ja - protsessi sisulided põhimõttd seati aga järk-jätgult alusele,millel põhines tollal modrnne läänelik haldusõigus.Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusega 1929.aastast moderniseeriti ka valitsusorganisatsioon.Nii tollase haldusõiguse teaduslku seisu kui Eestis kehtinud haldusõiguse ja -protsessi juriidilese analüüsi leiab Artur Tõeleid-Kliimanni põhajalikusst doktoriväitekirjast ,Admintratiivakti teooria''(1932).Uus haldua-ehk adiministratiivmenetluse seadus kehtestati presidendi dekreediga 30.detsembril 1935.Selles oii reguleeriud ametiasutustes menetluse algatamise ja läbiviimise kord, tõendamine,ametnike pädevus ning ,,kabamine ametiastmelises korras'' ehk vaidlusmenetlus.Kohaliku halduse teostamisel järgiti nn riikliku omavaliususe põhimõtet ,käsitedes kohalikku omavalitust riigihallduse osana,millle ülesanne oil riigivõimu teostamine kohapeal.1920.aasta PS-s oli oli see põhimõte määratletud järgmiselt:,,Omavalitsuse kaudu teaostab valitsemist kohal riigivõim,kuivõrd seaduses selleks ei ole loodud eriasutusi.''Ka kohaliku omavaitsuse puhul tuleb rääkida Vene keiririigi pärandist,sest 1866.aasta vallaseadus,mis reguleeris kohaliku omavalituse korraldust maapiirkondades,kehtis muudatustega veel kuni 1938.aastani.Alles 1937.ja 1938.aastal võeti vastu uued aktid:vallaseadus,linnaseadus ja maakonnaseadus.Eestis oli kaheastmeline omavalitsute süsteem:esimesel tasandil,vallad,alevid ja linnad ning teisel tasandil maakonnad.Kohalikke elanikke esindas volikogu.Täidesaatva võimu organid olid vastavalt valla-,alevi,-lnna-või maavalitssed,mis koosnesid selle juhist,näiteks vallavanemast…


17.02.2020
Enya
41, Pärnu, Eesti

Sa tead, et oled eestlane kui sa:
1. Kasutad sõna “normaalne” kui midagi on hästi.
2. Külastades välismaal elavaid sõpru võtad kaasa Kalevi šokolaadi.
3. Oled laulupeol osalenud vähemalt korra, kas esinejana või pealtvaatajana.
4. Sa tead, et saunas käimine on 80% ajaviide ja 20% pesemine.
5. Tunned uhkust Skype üle (see on ometigi Eesti firma).
6. “Kohuke” kuulub sinu menüüsse.
7. Deklareerid oma makse internetis nagu kõik moodsad inimesed.
8. Sa uskusid väiksena, et lätlastel on kuus varvast.
9. Oled veendunud, et Eesti on strateegiliselt väga hästi paigutatud.
10. Oled vähemalt ühe suve veetnud Saaremaal, Hiiumaal või mõnel muul väiksemal saarel.
11. Oskad tsiteerida filme “Viimne reliikvia” ja “Siin me oleme”.
12. Sa sülitad kolm korda üle vasaku õla, et kõik hästi läheks.
13. Sõnad nagu “veoauto”, “täieõiguslik” või “jää-äär” on sulle kergesti hääldatavad.
14. Sulle meeldivad julged sõnavõtud.
15. Sa arvad, et pole olemas liiga palju sarkasmi.
16. Mõnikord sa jood kuuma teed sooja toidu kõrvale.
17. Sa oled pettunud, et Jaan Kross ei saanud kunagi Nobeli kirjanduspreemiat.
18. Pole üllatav kui inglise keelt kõnelevad inimesed peavad sinu nime vallatuks (Peep, Tiit, Andres [kõlab nagu undress]) või hipilikuks (Rein, Rain).
19. Sa oled käinud Soomes.
20. Sa ütled “noh” (kõlab nagu “no”) isegi inglise keeles rääkides, mis ajab inimesed väga segadusse.
21. Sa tead laulude “Mutionu” ja “Rongisõit” sõnu.
22. Sa ei arvaks kunagi, et Kreisiraadio on mõni raadiojaam.
23. Sa nõustud, et naisekandmine on tõeline spordiala (vähemalt nii kaua kuni eestlased võidavad).
24. Sinu parima sõbra tüdruksõber…


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 7321 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.