Päevikud

Kuna Blizzard vabastab laienemised pärast ühtlases tempos laienemist, on World of Warcraft nüüd MMORPG žanri viimaste aastate arvukate laienduste host. Iga laiendus toob mängijate jaoks kaasa mitmesuguseid uusi mehaanikaid, uusi käiku ja uusi eelistusi, kuid tavaliselt lisab see mängijatele lisatasemeid ka lihvimiseks, et tunda täiendavat sisu läbides edasiliikumise tunnet. Selle tulemuseks on tavaliselt tsükkel, kuna mängu lõppvarustuse jahvatamine peatub, kui taseme kork on üles tõmmatud, ja võistlus maksimaalse taseme saavutamiseni jätkub.

Seda nähakse sageli iga laienemise languse korral, tõustes tasemetel iga kord 10 taseme võrra, kui viimane lahing laieneb Azerothi jaoks, viies taseme korgi tasemele 120. WoW alustas kõigepealt taseme korgiga 60, nii et see näitab tõesti, kuidas palju rohkem lihvimismängijaid tuli ära teha, enne kui nad „lõppmängu“ jõudsid. Antud Blizzard muutis asja hõlpsamaks, sest elukvaliteedi muutusi hakatakse mitmesuguste plaastritega kasutusele võtma. Blizzard on otsustanud Shadowlandi eelseisva laienemise korral taseme taseme kork tagasi 60-le muuta, mille tulemuseks on kõigi mängijate tasemeruum. Mida aga tasaskeem endast kujutab? Seda teame siiani.

Kõik praegused maksimaalselt tasandatud 120-mängijad hakkavad nüüd Shadowlandile pääsemiseks tasemele 50. Mängijad saavutavad kampaania lõpuks 60. taseme korgi.

Uued mängijad alustavad 1. tasemelt, kuid algavad kõigist uutest tsoonidest, mida tuntakse Exile’s Reach nime all. Sellel uuel tsoonil on moodsad kujundused, mis muudavad WoW-i lõbusaks ja sõltuvust tekitavaks, asendades vanemad tsoonid, mis on enamasti vananenud.

Level Pärast 10. taseme saavutamist saavad uued mängijad valida taseme laiendamiseks. See viib nad Shadowlandi alustamiseks tasemele 50.

Uustulnukad mängivad läbi ka Azerothi lahingu, et saada lugu lugude kaupa järele.

Characters Tähemärkide kohta, kes pole veel tasemel…

EESTI ÕIGUS RIIGIKAOTUSE AJAJÄRGUL:Esimene nõukogude okupatsiooniaasta - kõige järsem murrang Eesti õigusajaloos:Nõukode võim ja õigus pidid olema kogu varasemas ühiskonnakorraldusest ja selle institutsioonidest täisti erinevad ning Eestiski pidi uue õiguse võidukäik kõik eelnene ajaloo prügikasti.Ehhki Eesti ala varasemas ajaloos ei olnud vallitsejate ja ülemvõimude vahetumine olnud midagi erakodset,sai nõukogude võim hakkama kõge radikaalsema sekkumisega,tõrjudes kogu seni kehtunud õiguse välja väga lühikese ajaga sihikinlalt ja vahendeid valimata.Eesti riigiõiusliku järejepidevuse dottiiniini kohaselt on kõik pärast 16.juunit 1940 Nõukogude võmu survel antud õigusaktid tühised,k.a.need mis vomiliselt olid pärit veel Eesti Vabariigi intiutsioonidelt.Eesti oma ametiisikutel puudus valikuvõimalus ja nad tegitesid sunniolukorrsas,okupatsiooni ajal sisseseatud instutsioonid oli aga ebaseaduslikud.Õiguskorra nõukogulikuks ümberkujunadmiseks kasutati esmalt veel Eesti 1937.aasta PS-s ette nähtud dekreetseadusandluse meetodit.Siia kuuluvad delklaratsioonid riigivõimust Eestis (21.7.1940),maa kuulutamisest kogu rahva omandiks ning pankade ja suurtööstuse natsonalirest (23.7.1940).20.juulini kirutas sisult juba nõukogulilele õigusaktidee alla  veel president Konstantin Päts,alates 23.juulist kirjutas endiselt pesidebdi dekreetideks nimetavatele õigusaktidele alla ,,peaminister Vabariigi presidendi üleandeis''Johannes Vares,kellest sai peatselt Eesti NSV Ülemnõukogu Prsesiidumi esimees.Nõukogude teoreetikud ise nimetasisd seda vorni ja sisu dilektikaks:kodaniliku riigimasina vormi kasutati sisult sotsialistliku õigus-ja põhikorra kujundamiseks.Nii avavadati nõukogude õigusaktid alguses veel Riiigi Teatajas,alles pärast Eesti liitmist NSVL-ga hakkas augusti lõpust ilmima ENSV Teataja.Ametlikult pidid nii Nõukogude Liidu kui ka liiduvabariikide kõrgeimad riigivõimuorganid olema vaiitavad ülemnõugud.Tegelikult oli nende osa riigi elu ja õiguse kujundamisel väike.Ülemnõukogu istungite vahelisel ajal tegutses alalise organina ülemnõukogu presiidium,valitsusena toimis rahvakomissaide nõukogu.Ülldkohustuslikke määrusi,seadusi ja seadlusi andsid ENSV Rahvakomissaride Nõukogu  ja ENSV (qjutise)Ülemnõukogu Presiidium,aga oma otsustega võisid üldkehtivaid norme kehtesadad ka EK (b) P Keskkomitee ja ENSV Ametiühingute…

...Sisuliselt tähendas 1939.aasta leping õigust rajada Eestise sõjaväebaase,ehhki selle järgi võis NSVL pidada siin üksnes ,,valjult piiritletud arvu Nõikogude maaväe ja õhuväe relvastatud jõude''.Vaba Eesti välispoliitine ja rahvusvaheline esndamine lõppes koos Nõukgude okupatsiooniga.Eesti välisminiteerium likvideeriti 11.septembril 1940.Nõukogude okupatsioonlie järgenes Saksa okupatsoon aatatel 194i-44.Sakslaste taganemisel tekkinud võmuvaakumi ajal andis Jüri Uluots kui peamiiniter presidendi üleannetes18.septembril 1944 Otto Tiefile volituse ja ülesande moodusada vailitsus.Seda tehtigi a ühtlasi saadeti vastav teade ka väliamaale.Enamik uue valitsuse 11 liikmest langes nõuogude võinu kätte,kaks olid juba Rootsis ja kaks jõudsid sinna septembris ( sh Jüri Uluots),nii,et Eestit hakkas õigusliu järjepideuse alusel esinnama Eesti Vabariigi valitsus eksiilis.mille August Rei (1886-1963) kuuutas välja 12.aanuaril 1953.Eksiilvalisuse juurde kuulus ka õiguskantsler.!944.aastal oli sellesse amatisse nimetatud endiine riigisekeretäri abi aktsiaseltsi Destilllaat direktor ja omanik Richard Övel (1894-1958),aga tema ei pääsenud eksiili,arreteeriti järgmise aasta veebruaris ning pidi kuni 1954.aastani jääma Voruta vanilaagrisse.!949.-81.aasani oli eksiilvalitsuse juures õiguskantsler Aurtus Mägi,üks 1937.aasta PS koostajaid .Välisriigid ei tunnutanud Eesti Vabariigi valltsust esiilis ei ametlikult ega de faco.Küll aga tunnustasid mitmed riigid Eesti välisesindusi,nt peakonsulaati New Yorgis ja kuni 1989.aastani Eesi välisesindusi saatkonda Londonis.Teisalt keeldus osa lääneriike de jure tunnustamast Balti riike,sh Eestit Nõukogude Liidu osana.Eesti ei olnud esitanud taotlust Rahvasteliidust väljaastumiseks -vormilist liikmestaatust Rahvasteliidus kasutati pärast 1991.aasatat argumendina Eesi iseseisvuse järepidevuse põhjendamisel.

EESSTI ÕIGUS RIIGIKAOTUSE AAJÄRGUL.,Esimene nõukoguse okupatsiooniaasta-kõige järsem murranng Eesti õigusajaloos.

Nõukogude võim ja õius pidid olema kogu varasemst riigikorraldusst selle instidusioonidest täiesti erinevad ning Eestiski pidi uue õigue võiduäik pühkima kõik eelnenu ajaloo prügikasti.Ehhki Eesti ala varasemas ajaloos ei olnud valitsejate ülemvõimude vahetumine midagi erakordset,vaid…

TEADUS JA ÕPETAMINE RAHVSVAHELISE ÕIGUE ALAL TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.

Emakeelse ülikooli esimeme rahvusvahlise õiguse professo oli Ants Piip,kes oii õppinud Peterburis ja sooritanud 1916.aastal seal magistrieksami.Seejärel oli ta jätkanud Peteburi ülikooli juures teaduliku stipendiaadi rahvusvahelise õigusus eradotsendina.Piip alustas 1920.aastal rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitjana ja oli 1924.aastast korraline pofessor.1920-21.aastal oii ta professori ameti kõrval ka riigivanem,öslales Tartu rahu läbirääkimstel,oli korduvatt Eesti valitsuse välisministar,samuti suursaadik.Ants Piip pani aluse eestikeelsele rahvuvahelise õiguse uurimisele ja selle valdkonna terminologiale,ta õpetas rahvusvahelise õigus süsteemi,rahvuavahelist eraõigust,mere-ja kubadusõigust.Ta oii üks väheseid õppejõude,kellelt iimus enda kirutatud õpikuid ja veel mitmes trükis.,,Rahvusvahelise õiguse süsteem'' avaladati juba 1927.aastal.1936.aastal ilmunud ,,Rahvusvaheline õigus''veel Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel rahvusvahelise õiguse aines soovitusliku kirjanduse nimekirjas.Ühtlasi sisaldab see põhjalkku kästlust Eesti kui riigi tekkest rahvusvahelise õiguse subejktina ja seega ka Eesti rahvusvahelise õiguse ajaloost.Piibu sulest on pärit ka õpikud ,,Kaubandusõigus'' ( 1933) ning ,,Kaubandusõigus ja - protsess'' 1939;1995) ja mitmed populaarteaduslikud raamatud.Kuna Piip olnud ainuli teadlane ja õppejõud,vaid tegev ka Eesti riikluse ülesehitusel ja välispoliitikas,oli ta aastatel 1920-26 sisuliselt  õppetöö kohustusest vabastatud.Rahvusvahelist õigust luges 1921-32 aastani (vene ja saksa keeles) peamiselt endise Peterburi poütehimi riigiõiuse õppejõud Fjodor Korsakov (1883-1932).Korsakov töötas Eesti riigi algusaastatel ka Eesti riigiasutustes.1928.aastal vaiti Korsakov TÜ dotsendiks ja alates selles aastast võttis ta eksameid vastu eesti keeles.Tema selle perioodi prantsuskeelsed teaduskirjutised kästleva Eesti riigiõigust.Ants Piibu juhendamisel kaitses doktoikraadi Nikolai Kaasik ( 1900-1950),kes õppinud emakeeles TÜ-s.1928.aastal sai ta magistrikraadi tööga ,,Ulgumere politei''ja kaitses 1933.aasta Pariisis avaldatud,,doktoriväitekirja ,,Le conrole en droit internatonal''( ,,Komtolli teostamine rahvusvahelises õiguses'').TÜ õppeõuks sai Kaasik juba 1928.aastal,õpetades nii rahvuvahelst õigust…

TEADUS JA ÕPETAMINE RAHVSVAHELISE ÕIGUE ALAL TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.

Emakeelse ülikooli esimeme rahvusvahlise õiguse professo oli Ants Piip,kes oii õppinud Peterburis ja sooritanud 1916.aastal seal magistrieksami.Seejärel oli ta jätkanud Peteburi ülikooli juures teaduliku stipendiaadi rahvusvahelise õigusus eradotsendina.Piip alustas 1920.aastal rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitjana ja oli 1924.aastast korraline pofessor.1920-21.aastal oii ta professori ameti kõrval ka riigivanem,öslales Tartu rahu läbirääkimstel,oli korduvatt Eesti valitsuse välisministar,samuti suursaadik.Ants Piip pani aluse eestikeelsele rahvuvahelise õiguse uurimisele ja selle valdkonna terminologiale,ta õpetas rahvusvahelise õigus süsteemi,rahvuavahelist eraõigust,mere-ja kubadusõigust.Ta oii üks väheseid õppejõude,kellelt iimus enda kirutatud õpikuid ja veel mitmes trükis.,,Rahvusvahelise õiguse süsteem'' avaladati juba 1927.aastal.1936.aastal ilmunud ,,Rahvusvaheline õigus''veel Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel rahvusvahelise õiguse aines soovitusliku kirjanduse nimekirjas.Ühtlasi sisaldab see põhjalkku kästlust Eesti kui riigi tekkest rahvusvahelise õiguse subejktina ja seega ka Eesti rahvusvahelise õiguse ajaloost.Piibu sulest on pärit ka õpikud ,,Kaubandusõigus'' ( 1933) ning ,,Kaubandusõigus ja - protsess'' 1939;1995) ja mitmed populaarteaduslikud raamatud.Kuna Piip olnud ainuli teadlane ja õppejõud,vaid tegev ka Eesti riikluse ülesehitusel ja välispoliitikas,oli ta aastatel 1920-26 sisuliselt  õppetöö kohustusest vabastatud.Rahvusvahelist õigust luges 1921-32 aastani (vene ja saksa keeles) peamiselt endise Peterburi poütehimi riigiõiuse õppejõud Fjodor Korsakov (1883-1932).Korsakov töötas Eesti riigi algusaastatel ka Eesti riigiasutustes.1928.aastal vaiti Korsakov TÜ dotsendiks ja alates selles aastast võttis ta eksameid vastu eesti keeles.Tema selle perioodi prantsuskeelsed teaduskirjutised kästleva Eesti riigiõigust.Ants Piibu juhendamisel kaitses doktoikraadi Nikolai Kaasik ( 1900-1950),kes õppinud emakeeles TÜ-s.1928.aastal sai ta magistrikraadi tööga ,,Ulgumere politei''ja kaitses 1933.aasta Pariisis avaldatud,,doktoriväitekirja ,,Le conrole en droit internatonal''( ,,Komtolli teostamine rahvusvahelises õiguses'').TÜ õppeõuks sai Kaasik juba 1928.aastal,õpetades nii rahvuvahelst õigust…

TEADUS JA ÕPETAMINE RAHVSVAHELISE ÕIGUE ALAL TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.

Emakeelse ülikooli esimeme rahvusvahlise õiguse professo oli Ants Piip,kes oii õppinud Peterburis ja sooritanud 1916.aastal seal magistrieksami.Seejärel oli ta jätkanud Peteburi ülikooli juures teaduliku stipendiaadi rahvusvahelise õigusus eradotsendina.Piip alustas 1920.aastal rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitjana ja oli 1924.aastast korraline pofessor.1920-21.aastal oii ta professori ameti kõrval ka riigivanem,öslales Tartu rahu läbirääkimstel,oli korduvatt Eesti valitsuse välisministar,samuti suursaadik.Ants Piip pani aluse eestikeelsele rahvuvahelise õiguse uurimisele ja selle valdkonna terminologiale,ta õpetas rahvusvahelise õigus süsteemi,rahvuavahelist eraõigust,mere-ja kubadusõigust.Ta oii üks väheseid õppejõude,kellelt iimus enda kirutatud õpikuid ja veel mitmes trükis.,,Rahvusvahelise õiguse süsteem'' avaladati juba 1927.aastal.1936.aastal ilmunud ,,Rahvusvaheline õigus''veel Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel rahvusvahelise õiguse aines soovitusliku kirjanduse nimekirjas.Ühtlasi sisaldab see põhjalkku kästlust Eesti kui riigi tekkest rahvusvahelise õiguse subejktina ja seega ka Eesti rahvusvahelise õiguse ajaloost.Piibu sulest on pärit ka õpikud ,,Kaubandusõigus'' ( 1933) ning ,,Kaubandusõigus ja - protsess'' 1939;1995) ja mitmed populaarteaduslikud raamatud.Kuna Piip olnud ainuli teadlane ja õppejõud,vaid tegev ka Eesti riikluse ülesehitusel ja välispoliitikas,oli ta aastatel 1920-26 sisuliselt  õppetöö kohustusest vabastatud.Rahvusvahelist õigust luges 1921-32 aastani (vene ja saksa keeles) peamiselt endise Peterburi poütehimi riigiõiuse õppejõud Fjodor Korsakov (1883-1932).Korsakov töötas Eesti riigi algusaastatel ka Eesti riigiasutustes.1928.aastal vaiti Korsakov TÜ dotsendiks ja alates selles aastast võttis ta eksameid vastu eesti keeles.Tema selle perioodi prantsuskeelsed teaduskirjutised kästleva Eesti riigiõigust.Ants Piibu juhendamisel kaitses doktoikraadi Nikolai Kaasik ( 1900-1950),kes õppinud emakeeles TÜ-s.1928.aastal sai ta magistrikraadi tööga ,,Ulgumere politei''ja kaitses 1933.aasta Pariisis avaldatud,,doktoriväitekirja ,,Le conrole en droit internatonal''( ,,Komtolli teostamine rahvusvahelises õiguses'').TÜ õppeõuks sai Kaasik juba 1928.aastal,õpetades nii rahvuvahelst õigust…

...Just see pobleem kerkis üles 1920.aastatel ja rõi kaasa ühe vähestest Riigikhtu otstutest rahvusvahelise õiguse vallas.Riigikohtu tsiviilosakond leidis 13.veebruaril 1930,et antud konkreetsel juhul tuleb rahvuvalise õigus nom jätta kohaldamata,sest normis endas oli etts nähtud rakendusnormide vastuvõtmine.Ants Piip tegi Riigikohtu põhimõttest omakorda järelduse,et üldjuhul ei olnud eraldi rakendusnorme vaja.

RIIGIKOHTU TSIVIILOSAONNA OTSUS 13.VEEBUAR 1930.    

nõudja on teeninud a.-l. ,,Vendlusel'',mis hukkunud Rootsi ranna läheduses 1927.a.22.veebruaril.Pärast laeva hukkumist on nõudja tööta olnud.Nõuda arvab,et RT 4/5-1923 a.avaldatud Genuas teise rahvusvahelise töökonverentsi poolt vastuvõetud laevõnnetuse korral tööpuuduse eest makstava kahjutasu kohta käiva konetsiooni art.2 põhal on tal õigus kostjalt,kui laevomanikult tadu saada aja eest,mis ta pärast laevõnnetus tööta on olnud ja palub need kahjud kostjalt  mõista (-) Kuigi on õige,et RT 4/5 --1923.a.avaldatatud Teise rahvusvahelise töökonverentsi poolt Genuas vastivõetud laevaõnnetuse korral tööpuuduse eest kahjutasu koh käiv konvetsioon Eesti Vabariigi suhtes oli vastavalt selle konvetsiooni art 7 jõusse astunud 27.IIi 1923.a.,ei jägne sellest veel,et nõuda kui meremees võiks kostjalt laevaomanikult selle konvetsiooni põhjal nõuda kahjutasu tööta oleku eest,mis on tekkinud kostja päralt oleva laeva hukkumise läbi.Mis puutub kaebaja arvamisse,nagu oleks kõnesolev konvetsion Eesti Vabariigis sisesadusena maksma hakanud pärast selle väljakuultamist Riigi Teatajas,siis selline arvamine ei ole miillegagi põhjendatud..Eriti ei järgne selle konvetsiooni enese sisust ja tekstist.Selles seseab ainult,et konvetsiooni makmahakkamine ükikute riikide vahel toimub pärast vastavate ratifikatsioonide vahetamist(art 7),kusjuures pärast konventsiooni ratifseerimist selle määuste makmapanekuks ja elluviimiseks tarvilike abinõude tarvtuselevõtmiseks ükikute riikide jaoks on ette nähud vastavad tähtajad.Eesti seaduandliku võimu poolt ongi alles 22.mätsil 1928.a.vastu võetud Meremeeste seadus ( RT 1928),mille § 41 kodab täielikutl nid…

....Peale selle endiselt oli päevakorras Eesti riigile de jure tunnustus saamine,Rahvusvaheine õigus võimads ka sellist tõlgendust,et kõik Rahvasteliidus uue riigi vastuvõtnise poolt hääeltvad riigid annavd sellele ühtlasi automaatselt de jure tunnudtuse.Eest taotlus lükati 1920.aastal tagasi.Täieõigusliku liikmelisuse asemel sooviti osa võtta Rahvasteliidu tehnilste komionide ja orginistsioonide tööst.Murdepunktiks Eesti rahvusvahwlisel tunnustamisel saab pidada 24.jaanuarili 1921.toimunud Entente'i Ülemnõukogu.mil liitlased ( eelkõige Itaalila,Pantsusmaa ja Suurbritannia) otsutasid Eestit de jure tunnustada-olles näinud,et Venemaa kodusõda lõpes bolševike võifuga.USA omalt pooli küll protesteeis niisuguse otsuse vastu.Teise katse Rahvasteliidu liikmeks saada tegigi Eesti juba samal 1921.aastal ja seelord võeti 22.septembril liikmeks nii Eesti,Läti kui ka Leedu.Peale julgeolekugarantii ja rahvusvahelise ytunnustuse  oli Rahvasteliit ka oliline välis poliitilse suhtluse ja teabe hankimise koht.Väga aktiivseks osaluseks ei ei inimesi ega raha,kuid Eesti oli kohal Rahvasteliidu täiskogudel ja osales ka Rahvasteliidu autonoomsete osade,Rahvusvahelise Töökonverensi jts tegevuses.1931.aastast oli Eestil Genfis alaline esindus Rahvasteliidu juurs.Eesti esimene leping registreeriti Rahvasteliidu sekretariaadis juba enne Eesti liikelisust,see oli 20.juulil 1920 Suurbritanniaga sõlmiutud ,,kaubaleping''.Rahvasteliiduga kaasnes Eestile ka probleeme:nimelt oli Rahvasteliit otsustanud,et väikeriigid,kes olid I maailmasõjas alasid juurde saanud või selle sõja kaotanud,peaksid sõlmima Rahvusteliiduga nn vähemuste lepingud,milllega tagataks vähemusrahvuste õigused ja võrdsus teiste kodanikega,Seda nõudis Rahvasteliit baltisaksa aadlike õhutusel nüüd ka Eesilt.Eesti lleidis,et vähhemusrahvuste õigused on tagatud juba 1920.aasta PS-ga ja ta ei pea vähemustelepingut sõllmima,kuigi see oli seatud 1921.aastal üheks Balti riikide pääsemisel Rahvasteliitu.Pärast pikki vaidlusi ja läbirääkimisi esitas Eesti siiski 17.septembril 1923.deklaratsiooni vähemuste kohta.Baltisaksa vähemus hoidis Eestiit Rahvasteliidus tegevuses ka muude asjadega.Näiteks esitati mitu petitsiooni küsimuses,kas maareformiga aadlit võõrandaud maa eest oleks pidanud maksma kompensatsiooni.Balti aadlike petitsioonid lükkas Rahvasteliit…

...ajakirjanik ja kirjastaja Eduard Virgo ( Virk; 1878-1938),jurist ajakirjanik ja poliitik Jaan Tõnisson,teatrijuht Karl Menning (1874-1941),sotsiaaldemokraadisit poliitik ja ajakirjanik Martna (1860-1934) ning Ferdinand Kull (1884-1957) said Eesti esimeste diplomaatidena 1917.aasta detsembris laiade volitustega mandaadid,nõutamaks tunnustust välisriikidelt.Näites Pusta tegutses selle ülesande täitmiseks Inglismaal,Prantusmaal,Itaalias,Belgias ja Hollandis.Ühes riigis võis töötada mitu delegeeritut:nii olid PIip ja Virgo Inglismaal,Prantsusmaal ja Itaaiias.Viimati nimetatud riiigid tunnustasidki 1918.aastal Eesti Ajutist Maanõukogu kõgema suveräänina de facto.Eesti esindajana tegutses 1918.aasta alguses Petrogradis ka õigusteadust õppinud aakirjanik Julius Seljamaa (1883-1936).Helsingis viibinud luuetaja ja poliitik Gustv Suits (1883-1956) oli 1918.aasta suvel välisdelegatsiooni liige arhivaarina.Välisdelegatsioonig pidi liituma ka Jüri Vilms,kelle,teel Soome teadmata kaduma jäämise ja hukkamise aajaolud on tänapäevani välja selgitamata.Peale ametliku delegatsiooni leidus omaalgatuslikke dpilomaate,kellest aktiivseim ja muidu silmapaistvaim oli Alekaadner Kesküla (1882-1963).Eesti riiigi de facto ja de jure taoleti üksikutelt riikidelt,aga loodetti saavutada ka teise välisdelegatsiooniga ,s.o Pariisi rahukonverentsile saadtud ja Jaan Poska juhitud nn rahusaatkonna tegevusega..Pariist tulid de jure tunnusutusega tagasi Soome ja Poola,Balti riigid jäid sellest ilma.TÜ rahvasvahelise õiguse professori Ants Pjjbu sõnul Vene keisririigi lagunemisel sündinud uute iseseisvate riikide õigus iseseisvusele ja omariiklusele Veemaa Nõukogude Vabariigi 2.(15) oktoobri 1917.aasta dekreedist,mille alla seni kuulutud.See seisukoht oli ka Tartu rahuläbiräälimistel Eesti delagatsiooni ideeliseks aluseks.Niisiis ei lähtutud Eesti ennesmääramine ei ideelises ega praktise teostamise mõttes Ameeika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni (1856-1924) 14.-st teesist pärit enasemääramiise doktriinist,vaid rahvaste enesemääramisõiguse stalinitlki -leninlkust variandist.Tartu rahuleping 2.veebruarist 1920.tähendas nii Eestile kui ka Nõukogugde Venemaale esimest rahvusvahelist tunnustamist ja oli üldse Eesti Vabariigi esimene rahvusvaaheline leping.Teised riigid,erti Euroopas,piirdusid aga  kõigi kolme Balti riigi olukorda liiga ebakindlaks ja majanuslikult…

vanu fotod  EESTI NKU NOORSOOTEATER NOORTE ELU enne bändi loomist NOORTE X  X X VIDEOD 2007 SEPTMBER NOORTE ELU EESTI NUKU NOORSOOTEATER