Päevikud


vähem kui päev tagasi
aleks30
61, Põlva, Eesti

Tartu koonduslaager asus siis Kastani tänavas.Kastani tänava ja Tartu-Valga vahelisel maa-alal losutasid vanad kasarmud.Need kasarmud olid esimese imperialistliku maailasõja ajal haavatute paigutamise ja desinfitseerimise kohaks.Saksa okupantide poolt olid aga nüüd muudetud nõukogude inimeste vanglaks.Mäletasin neid kasamuid varasemaist aastaist.Kuid nüüd oli kasarmute üldilme õige palju muutunud.Piirkond,kus asetsesid vanad puubarakid,oli ümbritsetusd traattaraga.Siin ja seal traataia piirkonnas asetsesid vaatetornid.Üks sellistest vaatetornidest asetses kohe sissepääsuvarava kõrval.Seal oli valvur.Vaatetornis oli kuulipiduja,mille toru ots vahtis barakkide suunas.Meie saabumist laagrisse oodati,sest väravst sisse minnes oli näha liikvel rohkearvuliseselt valvemeeskonna liikmeid.Kümmekond raudus käsi meest eraldati teistest ja viida ära.Hiljem selgus,et nood viidi surmabarakki ,,Nüüd oleme siis jõudnunud ,,kindlasse'''paika'',tähendas üks kaaslastest irooniliselt.Esimesena torkas silma toorus ja ülbus,millega meid kohtlema hakati.Karjudes anti käsklused- rivi korras liikuda bararkkide ees olevale väljakule.Noored poisinolgid varasematest aegadest tuntud Tartu tänavapoisid,need olid valvemeeskonna tuusadeks.Üks vastikumaid tüüpe võttis vaevaks meid tutvustada koonuslaagi ,, korraga''.,,Siin on kõva kord'',seletas ta.,,Laagrist põgeneda ei tohi.kes aga põgeneb,selle perekond võetakse kinni ja hävitatakse.See oli sissejuhatuses.Sellele järgnes käsklus kõigi väärtasjade,raha,paberosside,püksirihmade jne äraandmiseks.Siis algas läbiotsimine.Meilt korjati kõik - isegi puust suitsipitsi pärast jõllitas läbiotsija sulle näkku,kui ta selle veel taskunurgast oli leidnud.Asjad seoti kimpu,mingisugune paberiiba,millele kritseldati ,,endise omaniku''nimi,pandi juurde..Ei antud kviitungit ega midagi.Kui mõned meist hakkasid kviitungit nõudma,muutusi valvurid õige kurjaks.Sõimati ja ähvardati,kuidas vangid seda üldse julgevad.,kõik on siin ausad inimesed,kviitung antakse pärast.Mitu kuud hiljem kui kord kviitungite kättesaamiseni jõuti,selgus,et see suure suuga deklameeritud ,,ausus''oli vaid sõnakõlks.Nüüd kui olime isiklikust varast lagedaks tehtud,viidi meid barakki.Algas eluTartu koonduslaagris.Enne meid ulatus vangide arv juba üle 800.Aga ülikiiresti suurenes see arv .Peagi oli meid laagis üle…


aleks30
61, Põlva, Eesti

      Eduard Kõrgvee:Tartu koonduslaager Mälestusi aastatest 1941-1944.See oli 1941.aasta septembris,kui algasid minu vintsutused.Kakskümmend päev vangistust SD keldris ja Tartu vangimajas,siis peeti mind juba küllalt ,,küpseks'',,uus Euroopa ehtajate poolt rajatud koonduslaagrisse saatmiseks.Koonduslaager,ehk nagu seda sakas okupandid ise lühendatult,KZ,so Konzentrartionlager,oli asutis,millest ei teaud midagi haad.Oli Õhupoolik,kui vangiajast väljus järjekone kolonn nõukogude inimestega.Neid oli ligi 20 meest ja naist.Sellest kolonnist,mis klapiti kokku vangimaja üksikuist konigidest.Kustnik Ott Kangilaski - ta oli haige,kuid tal siiski taluda tuil siiski neid vintsutusi taluda.Eriti on meelde jäänud väike poiss Gamsin.Ta oli näljast näljast niivõrd nõrkenud,et vaevalt suutis kõndida.Tesitegi enesetunne polnud kuigi hea,sest mitmenädalasest nälgimisest ja umbset õhust viibimisest olid inimesed jõuetuks jäänud.,,Nüüd oleme täitsa vangid-mustad ja habemed'',nii iseloomustas meie kolonni Ott Kangilaski.Ja see oligi tõisi,sest meie erakordne välimus paelus kõigi tänaval liikujate tähelepanu.Valve meie ümber oli tugev,sest meie kolonni eesotasas kõndis kümmekond vangi,kelle käed olid raudus.Ja viimane asjaolu ei kõnelnud midagi head -need olid surma kandidaadid,keda saksa soost SD ülemtimukas ja paar eesti soost käsilast olid surma mõistetud.Me kõndisime nagu matuserongis,sest kuigi osal polnud käed raudus,tundsid nemadki end kui surmamõistuina.


aleks30
61, Põlva, Eesti

            TÄIESITI SALAJANE::Eestlsased on kommunismi verivaenlased,mida nad on näidanud.Käsin hävtuspataljonidel tegutseda julget,kaastuneta ja halastamtult kõigi klasside suhtes,olgu need eesti töölised,talupojad,töötav intelligents või kaupmeeskond.Need lurjused on ühed ennasttäis äraandjad,kellele meie võituse siht on sula õhk.Nottige neid ma karmi käega,olgu ees noor või vana! Juhtnöörrid:1.Üksikute inimeste Tapmist tagala piirkonnas tomimetada vaikset.Soovitav puu või tulle visata.2.Massiliseks hukkamiseks kastutagu kõrvalisi metsanuki.3.Isikuid hea varustusega mitte matta.Varustust on vaja.4.Hoonete põletamisel,mida tuleb teostada igapool,kasutada tuletunglaid,bensiinipudeleid, mis teile välja saadettakse.Antud juhtnööre täpselt täita! Eeltoodud hirmuäratav instruktsioon leiti 1941.aasta suvel Ida-Virumaalt,kus hävituspatajonide  verine märatsemine võttis vahest suuremad mõõtmed,kui mujal Eestis.Kuid ega punalindimehed mujalgi Virumaa,,kolleegidele'' palju alla jäänud --samal suvel rööviti ja põletati talusid ning mõrvati halastamutl uuele võimule vastuhakkajaid ning süütuid inimesigi üle Eesti.Ent millega vastasid kirjeldamatule terrorile olude muutudes isamaaliselt meelestatud rahvuskaalased?Vaevalt jõudsid viimased punasoldatid silmapiirilt kaduda ja sakslased võimu üle võtta,kui kätte jõudis lättemaksu magus tund.Teedele-tänavarele ilmusid valgete käesidemetega omakaitsemehed,kes koos uute okupatidega asusid tihiti korda saatma pea samasuguseid matsikusi.Nüüd jälitati,vangistati ja mõrvati juba endisi punavõimu poolehoidjaid.Eks ole selle ilmekaks tõendiks päevakäsk,mis leiti vahetult peale saksalate lahkumist 1944.aastal Kehra mahajäetud Omakaitse staabist.Täiesti salajane! Kõik kommunistid ja hävituspatalonide mehed hukata.Komsomolid,kes teadlikult astusid hukata.Vähem teadlikud saata vangilaaritasse.Verine vennatapp käis täie hooga.Jätkudes veel suurema intensiivusega,kui Eestimaa sakslaste lahkumise järel teistkordselt punavõimu alla.Üle maa oli laotunud Tappev Hämarus.Metsavennad,repressioonid,küüditamine...


21.05.2019
aleks30
61, Põlva, Eesti

II suurküüditamine Estis:25.märsil 1949.a toimus II suurküditamine Eestist.Nimekirjadesse oli kantud 31632 inimest.Väljasaatmisele kuulusid eelkõige kolm kategooriat:kulakud,bandiidid ja natsionalitid ning nende perekonna perekonnad.Küüditamine ehk opertasioon ,,Priboi''(murdlaine)algas 25.mätsi 1949 kell 4.00 varahomikul.Inimesed aeti oma kodudest välja,kaasa lubati võtta minimaallsellt asju,riideid ja toitu.Nad paigutati veokitele,enamik veoautodele.Osa hobuveokitele ning veeti valve all kogumispunkitdesse.Need olid Rakvere,Jõhvi,Paldiski,Haapsalu,Risti,Tapa,KehraTallinn,Ülemiste,Keila,Jõgeva,Veriora,Tartu,Elva,Keeni,Puka,Võru,Mõisaküla,Kilingi.-Nõmme.Seal pandi inimesed loomavagunitesse.Üldse oli  18 kogumumispuntis 19 ešeloni 1169 loomavaguniga .ja sõit läks Siberi poole.Kokku küüditati 7553 peret- 20702 inimest,neist mehi 4711,naisi 10274 ja lapsi 5717.Siberi teekonnal ( 25.03.-15.05.49) suri 42 inimest,haigena võeti rongilt maha 63,põgenes või jai teadmata kadunuks 18 inimest.Inimesed viidi laiali Omski,Tomski,Novosibirsi,Kemerovo ja Irukutski oblastitesse.Mõned pered mitmekordse übemberasutamise korras sattusid Komi ANSVsse ,Kirovi ja Karaganda oblastisse, ning Põhja-Kasahstani.8aata jooksul suri Sibeis 2477 inimest,juurde sündis unmbes 500 last.Peala amnestiat pöördus Eestisse tagasi 16870 inimest.Osa jäi elama teistesse liiduvabariikidesse..1949.a küüditamine oli murranguline sündmus nõukogude korra kinnistumissel Eesti maapiirkondaes.Talumajapijapidamine oli lõplikult hävitatud,tegusamad inimesed välja saadetud.Nüüd hakkas maa tekkima kolhoose ja sohvoose lausa kümnete kaupa,esialgu väikeste külade ulatuses.Hiljem need liideti ja tekkisid juba suuremad.Nimesid pandi neile küll leninlikke ja stalinlikke ,kommunistlikke ja sotsialistlikke.Aga algul olid nad kõik viletsad ja kiratsesid palju aastaid.Inimesed harjusid tasapsi  ja tuima ükskõiksusega saatsid oma päevi hommikust õhtusse..Kuid eks elu elada edasi tasapisi tuli ka selle korraga koheneda.Nüüd jätkus juba enne sõda alanud võõraste rahvaste sisseränne Eestisse.Kuna arreteerimiste ja küüditamise tõttu oli Eestis elanikkond tublisti vähenenud,oli vaja värsket tööjõudu.Ja kust siis mujalt,kui NSV Liidust, ''sõbralikest vennasvabariikidest''! Pealegi rajati siis aina uusi üleliidulisi tehaseid ja vabrikuid,koos sellega rändas Eestisse tuhandete kaupa võõraid ja üsna kultuurituid inimesi.See protsess…


20.05.2019
aleks30
61, Põlva, Eesti

1940.a suvel,ähvardadses relvastud kalletungiga,liideteti Eesti,Läti ja Leedu NSVLiga.Samuti anastati Rumeenialt Põhja-Bkoviina.Sama ajal vallutas Saksmaa Euroopas teisi riike:langesid:Tšehhoslovakkia,Ungari,Rumeenia,Bulgaaria,Prantusmaa jt.1941.aastaks seisid vatamisi kaks hambuni relastatud jatigeduset pakatavat riiiki-NSVL ja Saksamaa.Ning 22..juunil alustas Sakasmaa sõjategevust NSVLi vastu.Et sõja puhkemine oli paratamatu ja aeg  enamvähem teada,võttis NSVL kastusele nn kohaliku vastupanu ennetamise programmi.


Enra
45, Tallinn, Eesti

 1.Kui te kutsute meid liigutama oma arvutit, jätke oma masin kindlasti poole tonni postkaartide, beebipiltide, pehmete mänguloomade, kuivatatud lillede, keeglitrofeede ja laste joonistuste alla maetuna. Meil endal isiklikku elu ei ole, nii et meid liigutab, kui saame heita pilku teie omale.
2. Ärge jumala eest kirjutage midagi paberile. Mitte kunagi. Me võime kõiki veateateid siitsamast tagasi kerida ja üle vaadata.
3. Kui IT isik ütleb teile, et ta tuleb kohe kohale, minge kindlasti kohvi jooma. Sel juhul pole teid seal, kui on vaja teie parooli. Meile pole see mingi probleem hoida meeles 300 screensaveri salasõna.
4. Kui te helistate meile, teatage mida te teha tahate, mitte seda, mis teid selle tegemisel takistab. Meil pole vaja teada, et te ei saa oma maili lugeda kuna arvuti töölegi ei lähe.
5. Kui IT tugi saadab teile väga tähtsa e-maili, kustutage see otsekohe. Me vaid testime.
6. Kui IT isik sööb oma laua taga, tulge ikka otse sisse ja laduge oma probleemid lagedale. Me eksisteerime vaid selleks, et teenida.
7. Kindlasti saatke tähtsad kirjad suurtähtedega. Meiliserver saab sellest aru ja märgib ära, et tegu on kiirsaadetisega.
8. Kui paljundusmasin ei tööta, kutsuge ikka arvutitugi. Seal sees on ikkagi elektroonika ju.
9. Kui teie arvuti annab kodus veateate 'NO DIAL TONE', kutsuge arvutiabi. Me võime teie telefoniliini sealsamas korda teha.
10. Kui teil on vaja lahti saada tosinast vanast arvutikuvarist, kutsuge
meid. Me kogume neid.
11. Kui teie arvutiga on mingi probleem, jätke kiri mõne IT tegelase lauale, jättes lisamata oma nime, telefoninumbri ja…


19.05.2019
aleks30
61, Põlva, Eesti

... Pealegi kehtestati neile peale ülfamnestiat ellamiskeeld oma sünnikohas Ingerimaal,Leningradi oblastis,Baltimaades.Väga vähe oli neid,kes Siberis ellu jäi.Mõni üksik pääses tagasi ka Eestisse.1980-ndatel töötasid Läänemaal kaks ingerlast,kes olid olnud asumisel Jakuutias ja ellu jäännud.Vanem neist,R.Suni mäletas,kuidas 1930-ndatel tehti Ingerimaal sundkollektviseerimist.Traktorga veeti kõi elumajad kokku üheks suureks vene külaks ja oligi kolhoos valmis.Muud hooned kõik lammutati,inimestele öeldi,et neid teil pole vaja.Kõik vajaliku saate kolhoosist.Paraku oli see jultunud vale.Lugedes neid ridu,tekib kõigil küsimus-miks? Kes oli selle julmuse korraldaja? Et neid sündmusi veidigi lahti mõtestada,peab lühidalt vaatama minevikku.1930-ndate lõpus oli Euroopas välja kujunenud kaks suurriiki,kel oli piiramatu võmujanu.Need olid fasitlik Saksamaa eesotsas A.Hitleriga ja NSV Liit eesotsas J.Staliniga.Tegelikult NSV Liit oli ainult silt,mille taga olid vaid Venemaa huvid ja ambitsioonid.Et mõlemad riigid ihaldasid vallitada uusi maid ja rahvaid,oli sõjaline konflikt paratamatu.Alguses tegutseti veel diplomaatiliselt.Nii sõlmiti 23.08 1939.a Saksamaa ja NSVL vahel nn MRP Molotov-Ribbentropi pakt mittekalletungi kohta) rahu leping,mille salaprotokollidrga jaotati Ida-Euroopa ja Baltiere alad kahe riigi vahel mõjusfäärideks.Ju juba 1.sept.1939 alustas Saksamaa sõjategevust Poola vastu.Sellega algas II maailmasõda.Poola alistus kuu aja pärast ja riigi territoorium jaotati Saksamaa ja NSVL vahel.NSVL-ile hakkas  kuuluma Ida-Poola ja Kääne-Ukrina.See sündmus andis ka NSVL-ile vabad käed.Samal aastal vallutati Rumeenialt Bessarabia alad.Ka sunniti Balti riikudele relvaähvardusel peale baaside leping.Leedu,Läti,Eest nõustusid,Soome keeldus.


18.05.2019
aleks30
61, Põlva, Eesti

                    I suurküüditamine Eestist:

14.juunil 1941.a. toimus I suuküüditamine Eestist.Sibeisse viidi 10 20 tinimest ,peamiseselt Kirovi ja Novosibirski oblastisse.Tookodne üritus oli küüditamise ja arreteeimise segavorm- täiskasvnud mehed  u 4000) lahutati peredest ja viidu GULAGi -vangilaarisse,kus suurem osa neist 95%) juba esimsel aastal maha lasti või nälga suri.Ka Siberisse jõudnud meesteta peredes oli sõja aja ränkades tingimusetes suremus suur.  10000-st küüditatust suri Siberis  kokku umbes 59 % inimestest.Juuni küüditamise jätkuks oii inimeste väljavedu laevadega 1.-3.juulil 1941..a Eesti saartelt Paldiski kaudu Tallinna ja sealt edasi Venemaale.Seda inimeste arvu ei ole siiamaani suudtud täpsustada,arvatakse,et 450--500 inimest.15.aug.1945 a küüditati Eestisse elama jäänud sakalased ja nende perekonnaliikmed kokku 342 inimest.1.apr.1951 toimus viimane suuremahulidem organiseeritud küüditamime Eestid,kui viidi ära Siberisse 259 Jehoovatunnistajat ja nelipühilast.Peale sõda osa 1941.a sai võimaluse Eestisse tagasi tulla,kui mitte kaukaks.Paljud neist küüditati 1949.a tesitkordselt.Ajavahemikus 1944--- 1949 küüditati Eestist Venemaale siia Soome Talvesõja ajal põgenenud inngerlast.Nende arvu ei ole teada,sest neid viidi ära pidevalt väiksemate grupppidena,tavaliselt vangitappide koosseisus.Nende saatus oli väga kurb.Neid viidi kõige külmemasse piirkoda Siberisse - Jakuutiasse,Irkutski oblati põhjaossa,Põhja-Uuralitesse.


Keiri Tibu
24, Rakvere, Eesti

Sa oled mu pea sassi ajand sind ma ainult vajan.Ootan sind nii päeval kui ööl,mõtlen sulle kui oled koolis või tööl.Kui pole sa siin igatsen ma sind Loodan,et mõtled sa nii nagu minagi.Igatsen su olekut mu lähedal ootan su hääle kaja mida ma nii väga vajan.Sa oled mu päike sa oled mu kuu kui oled mu juures ei vaja ma muud.Ma tunnistan,et olen armund sinusse kui sind ei ole siin siis on see piin.tahan olla sinuga kõikjal kus oled sa aind oma mõttetest välja ma ei saa.Mis pean tegema nüüd ma.Unistan sinust nii päeval kui ööl.Ootan sind alati sest tahan olla sinuga... Rändab mu peas vaid üks mõte,löömab mu sees pisike lõke. Ärevus võtab üle kogu mu keha,selle vastu ei saa ma midagi teha. igatsus suur painab mind,näha ma juba tahaksin sind.Tahaks tunda mu ümber su käsi,sinuga olemisest ma ei väsi.Lõputult võiks ma vaadata sind,sinu embusest ei väsi mu hing.Tahaksin olla juba su juures,sest oled sa, mu südames suures!sina...sa oled see, kes paneb mu südame põksuma sina...sa oled see, kes teeb mu maailma värviliseks sina...sa oled see, kes on ja jääb mu südamesse sina...sa oledmu elu ilusaks maalinud sina...sa oled mu ELUARMASTUSSaadan su juurde tuuled,et nad hellalt paitaks su pead.Mu soovi, ma loodan et kuuled,su jaoks ma kirjutan need read.Saadan su juurde miljonid tähed, et nad sära tooks su silmadesse.Õige pea, ma loodan et näed,tuleb rahu su südamesse.Saadan su juurde kiirgava kuu,et sul annaks ta sügava une.Et su peaks ei vaevaks miski muu,saadan sulle kallistuse suure.Saadan su juurde osake end,et mu…


17.05.2019
Keiri Tibu
24, Rakvere, Eesti

Sa oled mu pea sassi ajand sind ma ainult vajan.Ootan sind nii päeval kui ööl,mõtlen sulle kui oled koolis või tööl.Kui pole sa siin igatsen ma sind Loodan,et mõtled sa nii nagu minagi.Igatsen su olekut mu lähedal ootan su hääle kaja mida ma nii väga vajan.Sa oled mu päike sa oled mu kuu kui oled mu juures ei vaja ma muud.Ma tunnistan,et olen armund sinusse kui sind ei ole siin siis on see piin.tahan olla sinuga kõikjal kus oled sa aind oma mõttetest välja ma ei saa.Mis pean tegema nüüd ma.Unistan sinust nii päeval kui ööl.Ootan sind alati sest tahan olla sinuga... 


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 7922 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.