Päevikud

... Juunniküüditamise jätkuks oli inimeste väljavedu laevadega 1.- 3.juulil 194i.a.Eesti saartelt Paldiski kaudu Tallinna ja sealt edasi Venemaale.Seda inimeste arvu ei ole siiamaani suudetud täpsustada,arvatakse,et 450-500 inimest.15.aug.1945 küüditati Siberisse Eestisse elama jäänud sakslased ja nende perekonnaliikmed,kokku 342 inimest.1.apr.1951 toimus viimane suuremahulisem organiseeritud küüditamine Eestis,kui viidi ära Siberisse 259 Jehoovatunnistajat ja nelipühilast.Peale sõda osa küüditatud inimesi sai võimause Eesiisse tagasi tulla,kuid mitte kauaka.Paljud neist küüditati 1949.a. teisikordselt.Ajavahimikus 1944-1949 küüditati Eesist Venemaale siia Soome Talvesöja ajal põgenud ingerlased.Nende arvu ei ole teada,sest neid viidi ära pidevalt väikeste gruppidena,tavaliselt vangitappide koosseisus.Nende saatus oli väga kurb.Neid viidi kõige küllmemasse piirkonda Siberisse -Jakuutiasse,Irkutski oblasti põhjaossa,Põhja-Uuraitesse.Pealegi kehtestati nele peale üldmnestiat elamiskeeld oma sünnilohas,Ingerimaal,Leningradi oblastis,Baltimaades.Väga vähe neid,Siberis ellu jäi.Mõni üksik pääses tagasi ka Eestisse.Nende mälestused on väga masendavad.1980.ndatel aastatel töötasi meil Läänemaal maaparanduses kaks ingerlast,kes olid olnud asumisel Jakuutias ja ellu jäänud.Vanem neist R.Suni,mätetas,kuidas 1930-ndatel aastatel tehti Ingerimaal sundkollektiviseerimist.Traktoritega veeti elumajad kokku üheks suureks vene külaks ja oligi kolhoos valmis.Muud hooned lammuutati,inimetele õeldi,et neid pole teil vaja.Kõik vajaliku saate kolhoosist.Paraku oli see jultunud vale.Lugedes ned ridu,tekib kõigil küsimus-miks? Kes oli selle julmuse korraldaja? 1930-ndate aastate lõpuks oil Euroopas välja kujunenud kaks suurriiki,kel oli piiramatu võimujanu.Need olid fašistlik Sakamaa eesotsas A.Hitleriga ja kommunismiidedega NSV Liit eesotsas J.Staliniga.Tegelikult NSV Liit oli ainult silt,mille taga olid vaid Venemaa huvid ja ambitsionid.Et mõlemad riigid ihldasd vallutada uusi maid ja rahvaid,siis oli sõjaline konflikt patatamatu.Alguses tegutseti veel diplomaatiliselt.Nii sõlmiti 23.08.1939.a. Saksamaa ja NSVL  vahel  Molotov - Ribbentropi pakt mittekallaletungi kohta) rahulpng,mille salaprotokollidega jaotati Ida-Euroopa ja Ballti mere alad kahe riigi vahel mõjusfäärideks.Ja…

raadio intervijuu

uudides ajelehes juttu minust et kas peab tegema uue muusikal

uudised ajalehes noorte bändist et miks mul ei ole naist

uudised ajalehes noorte sport

...Kõige rohkem küüditamisi on olnud Venemaal alates Ivan IV valitsemisajast.Lähiminevikus rakendas küüditamisi väga ulautuliult stainistlik režiiim.Ajalolase R.Medveddevi hinnangul küüditati ainuüksi 1930-32 Sibetisse ja NSVL Euroopa-osa põhjaobastitesse ligi 10 miljonit inimest,peamiselt kulakuks või kulaku käsilaseks kuulutatut..Süüdistanuna koostöös fašisitidega küüdiatati 1941-44 Volga sakslased.Mesheti türkalased,,ingušid,kalmõkid,krimmitatarlased ja tšetšeenid.J.Stalini korralatud küüditamised 1930-53 erinesid varasmatest sellepoolest,et enamasti viidi küüditatud väga rasketesse oludesse karm kliima,hõre asustus,toidunappus),nii,et suur osa neist hukkus.Alates aastast 1956 on enamikul ellujäänuil lubatud oma põlistesse elupaikadesse tagasi tulla..Elukoha valimise piirangud on jäänud kehtima Volga sakslaste,Krimmi tatarlaste ja Meshedi türklaste kohta.Esimene teadaolev küüditamine oli Tartu saksa soost elanike derteerimine Venemaale 1565 a.Järgnes Narva ja Tartu elanike küüditamine 14.veebr.1708 ja 10.veebr.1918.a.küüditati enamaste algatusel Siberisse Balti-saksa aadlisse kuuuvad isikud ja nedaga koos paarsada eestlast,suvel 1945 saadeti samasse piirkonda veel 342 sakslast.Esimene suurküüditamine Eestist toimus 14.juunil1941.a.- loomavaguneis saadeti kohtuotsuseta Venemaale,peamiselt Kirovi ja Novosibirski obalstiesse 10205 inimest.Neist 80 % olid  naised,lapsed ja vanurid.Teine suurküüditamine korraldati Eestis 25.märtsil 1949.a.Siberisse,peamiselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirsi obastisse saadeti 20702 inimest 2,5% tol aja Eesitis elanud eestlastst.) Selle küüdtamsega taheti rahvast hirmutada,et kiirendada põllumajanduse kolletiviseerimist.Sellepärast oli küüditatute suhtarv mana-asulais suurem ku linnades.Et mehed juba enne arreteeritud,,süüdistatamuna riigireetmimses ja kulakuses,siis oli 1949.a.küüditatute seas naisi,lapsi ja vanureid veel rohkem kui 1941 - kuni 90%.1941.a. ja 1949.a.korraldati suurküüditaisi Lä-tis ja Leedus.1949.a.küüditaii Lätisist 47322 ja Leedust 29180 inimest.Viimane suurem küüditatute  hullk saabus Siberisse 1952.a.ed olid ukranlased,udurdid ja modvaased.Osa neist olid mitu koda ümberasustatud. Osa toodi otse kdudest..

                     I suurküüditamine Eestist:

14.juunill  194ri.a. toimus I suurküüditamine Eestist Sibeirisse viidi 10205 inimest,peamiselt  Kirovi ja Novosibiski oblastisse.Tookordne üritus küüditamise…

Küüditamiste ajalugu:Küüditamine ehk deporteerimine,ehk ebaseaduslik väljasaatminne on suure inimhulga vägivaldne ümberasusutamine põlisest elukohast kaugele.Eesmärk on alistatud rahvaste või diskrimineerivate rühmituste vastupanu murdmine,rahvate küüditamise puhulka nende assimileerimine st nende segunemine teiste rahvastega.See õnnestub hõpsamini kui assimileeritavad on oma kultuuri- ja looduskeskkonnast kaugel võõra rahva hulgas.Küüditamisi on rakendatud juba kauges minevikus.Assüüria kuningad,roomlased.Frangui kuningas ja hiisem Rooma keiser Karl Suur,kes asustas saksid frankide hulka ja veel paljud teised.

...Algas viimane rebimine Linnase pooldajate ja OSI aktivistude vahel.Sekkusid Amnesty International ,oma parima andis endast Linnase ihuadvokaat,USA endine kohtuminister Ramswy Clark.tuntud ajakirjanik William F.Buckley jt.Võitluse käik sõltus nüüd vaid tundidest ja hetkeemotsioonidest.2.aprillil oli Linnas juba Kennedy lennuväljal.Ent seekord piisas veel ülemkohtunik Marshalli korralduset ja ja vana mees viidi paariks nädalaks vanglasse tagasi.Kui siis kukkus kell lõplikult.22.aprillil saadeti Linnas ikkagi ENSV -sse.Tema talutamist Tšehhoslovakkia sõjaväelennukile kandsid üle kõik suurmad USA telejaamad ja südmuspaika piirasid reprterite parved.,See on mõrv ja inimrööv''karjus jõuluvana  meenutava habemega Karl Linnas veel lennuki trapllgi,,kui USA ametnikud teda üles talutasid. Klaasi tagant jälgisid vana mehe lahkumist Elizabeth Holzman ja OSI töötajad..Nad surusid üksteisel käsi ja plakutasid.Meie võitsime! Lnnas lennutati Praahasse,kus ta pandi ümber nõukogude sõjalennukile ja algas sõit sünnimaale.Sellest reisist kirjutas Linnas tütardele nii:,,Lend New Yorgist  kell 8 õhtul ja 8 tundi hiljem  maannusime Prahas,kus ootasime 3-4 tundi.Siis lendasime väikse lennukiga Tallinna.Lennukis oli 7 inimest ümber laua ja mina suitetsin oma piipu.Kohalik TV filmis minu saabumist,täpselt nagu New Yorgis filmitud mu lahkumist.Eile 23.aprillil anti mulle minu surmamõistev kohtuotsus ja öeldi,et mul 7 päeva aega armundmispalve estiamiseks.Eile pöördusin ma ka Ülemkohtu poole palvega,et nad kontakteeruksid mimu advokaadi Ramsey Clrack'igs.Täna on reede,sunapäev sain puhta pesu ja voodilinad.Vangivalvur lubas tuua,sest miinu oma on ostsas.Vangla poest saab osta asju rublde eest,mida mul ei ole..Ühes kuus tohib osta10 rubla eest.Nii,et  palun saatke mulle raha.'' Anu Linnas pöördus viivitamatuli NSV Liidu saatkonda ,et saada viisat.Tema ja ta isa advokaat Ramsey Clark said loa külasta Linnasst alles 2 kuud hlljem.Selleks ajaks oli mees viidud juba…

... Kohus Karl Linnase üle toimus 20.- 23.juunini 1980.See oli tsiviilprotsess Linnaselt kodakondsuse äravõtmise küsimuses.Ameerika seaduste järgi ei saakski teises riigis toimunud kuritegusid karistada.Tsiviilkohus ei tahtnuki arutada sellist delikaatset küsimust,kas Linnas on sõjaroimar või mitte..Piisas faktist,et ta oli võltsunud immigratsiooniankeeti.Formaalselt sai talle saatuslikuks asjaolu,et ta oli 1951.aastal USA-sse saabudes ja kodakondsust taotledes pidanud targemaks oma sõjaaegne minevik targu maha vaikida.USA migratsiooniameti vastavas ankeedis oli Linnas märkinud,et ta olnud sõja aastatel Tartu Ülikooli üliõpilane.See mude vastas ka tõele - kuid ainult osaliselt.Oma bürokraatialikus põhjalikkuses on USA maailmas esimeste seas.Migratsiooniametile ükskõik mllliste valeandmete esitamine on igal juhul kuritegu ja selle ilmsikstulekul pole pikka juttu - valetajat ootab kodakonduse äravõitmine ja ta saadetakse neljja tuule poole.Kohe algas Linnase teemal USA ajakirjanduses tõeline sõda.Artikled,arvamusi ja juhtkirju ilmus Linnase juhutumi kohta kõigis suuemates ajalehtedes ja ajakirjades.Philadelpia Inqurier avaldas lausa esikaanel pildi jõuluvan kostüümis Linnasest,kes suudleb oma lapselast .Ja toimetus küsis - kas selline mees saab olla sõjakurjategija? Linnase juhtu suutis lõhestada ka pagulaskonna.Oli väga palju neid,kes kogu hingest mehe sõjakurjategijaks tembeldaise vastu seisid ja oma vabast ajast võitlesid .Mõni ei sekkunud Ent oli ka teisi pagulasi,kes sellest võitlusest kõrvale hoidsid.Mõni ei sekkunud,kuna pidas Linnast terva nahaga pääsenud roimariks.Mõni aga ei tahtnud sattuda oma riigiga poliitilisse vastuollu.Suurem osa Ammrika emigrante püüdis siisiki Linnase perekonnale abiks olla,et nende isa USA-st Nõukogude Liitu ei saaddetaks.Oli ju ilmselge,et vanelastele valjaandmine võrdub kindla surmaga.Kuid pagulaste ,mässu'' põhjused olid ka teatud viisil poliitilsed.Või vähemalt püüti sellele sellist värvingut omistada.Paljude arvates oleks Linnase oleks  Linnase väljaandmine tähendanud Nõukogude võimu tunnistamist Eestis de…

...Ent elu näitab,et OSI natsikütid on uskumatult visad.Ja nii ei ole Demjanjuki saaga läbi veel tänagi.2002.aastal võeti temalt USA kodakodsus taas ära,leiti uusi tõendeid tema tegutsemise kohta.Seekord okupeeritud Poolas,Sobibori koonduslaagris.2006.aastal langetati otsus ta riigist väljja saata,mis sai teoks 2009.aasta mais.Demjanjuk depoeteeriti Saksamaale,kus 2009.aasta novembri kuu viimasel päeval sai alguse tema järjekordne kohtuprotsess. Me tahame nüüd vaid rahus surra''olla Demjanjuki naine Vera öelnud ajalehele Bild pärast mehe Münchenisse saabumist.Tema advokaat nõudis kohtualuse kehvale tervisele viidates protsessi ärajätmist.Demjanjuk leukeemat,tal on artiit ja neerukivid.Saksa arstid otsutasid 3.juulil siisk,et Demjanjuki tervilik seisund lubab tema üle kohut pidada.Ent ta ei tohi ühel päeval viibida kohtusaalis kauem kui kaks koda 90 minuti.Kuna kohtualune saksa keelt ei osksa,siis tuleb kõik kohtus räägitav tõlkida,Esialgse plaani järgi pidi kohus kestma 2010.aasta maini,kuid see pole veel tänagi läbi.Ette on nähtud 35 istungit.Kohtupidamise teeb rasksks asjaolu,et puuduvad otsesed tunnistajad.Nende asemel astuvad üles Sobibori koonduslaagiris taptute sugulalased.Rahvusvahelise pressi huvi protsessi vastu on tohtu.Ja praegu ei tea veel keegi,millega see lõpeb.kohale oli saabunud 270 ajakirjanikku nii,et neile kõigile ei jätkunud kohtusaalis kohtagi.Siin-seal läks seetõttu  päris rüselemiseks.Erakordsete tuvameetmete pärst algas esimene istung väljakuulutaust tervelt tund ja veerand hiljem.Protsessi oli tulnud jälgima ka Simon Wiesethali keskuse direktor Efraim Zuoff.John Demjanjuk toimetati erilennukiga Münchenisse 2009,aasta 12.mail.Tema advokaadid võilesid kaua selle eest,et teda USA-st välja ei saadetaks,kuid viimase instasina lükkas ülemkohus apellatsiooni tagasi.John Demjanjuk ise eitab kategooriliselt seitust sõjaroimadga ja peab end süütuks kannatajaks.Ta kinnitab,et teenis Teise maalimasõja päevil Nõukogude armees ja langes Krimmis sõjavangi.Süüdistajad seevastu väidavad,et pärast vangi langemist  koolitati ta SS-i väljaõppelaagris vangivalvuriks suunati hiljem…

...Ent elu näitab,et OSI natsikütid on uskumatult visad.Ja nii ei ole Demjanjuki saaga läbi veel tänagi.2002.aastal võeti temalt USA kodakodsus taas ära,leiti uusi tõendeid tema tegutsemise kohta.Seekord okupeeritud Poolas,Sobibori koonduslaagris.2006.aastal langetati otsus ta riigist väljja saata,mis sai teoks 2009.aasta mais.Demjanjuk depoeteeriti Saksamaale,kus 2009.aasta novembri kuu viimasel päeval sai alguse tema järjekordne kohtuprotsess. Me tahame nüüd vaid rahus surra''olla Demjanjuki naine Vera öelnud ajalehele Bild pärast mehe Münchenisse saabumist.Tema advokaat nõudis kohtualuse kehvale tervisele viidates protsessi ärajätmist.Demjanjuk leukeemat,tal on artiit ja neerukivid.Saksa arstid otsutasid 3.juulil siisk,et Demjanjuki tervilik seisund lubab tema üle kohut pidada.Ent ta ei tohi ühel päeval viibida kohtusaalis kauem kui kaks koda 90 minuti.Kuna kohtualune saksa keelt ei osksa,siis tuleb kõik kohtus räägitav tõlkida,Esialgse plaani järgi pidi kohus kestma 2010.aasta maini,kuid see pole veel tänagi läbi.Ette on nähtud 35 istungit.Kohtupidamise teeb rasksks asjaolu,et puuduvad otsesed tunnistajad.Nende asemel astuvad üles Sobibori koonduslaagiris taptute sugulalased.Rahvusvahelise pressi huvi protsessi vastu on tohtu.Ja praegu ei tea veel keegi,millega see lõpeb.kohale oli saabunud 270 ajakirjanikku nii,et neile kõigile ei jätkunud kohtusaalis kohtagi.Siin-seal läks seetõttu  päris rüselemiseks.Erakordsete tuvameetmete pärst algas esimene istung väljakuulutaust tervelt tund ja veerand hiljem.Protsessi oli tulnud jälgima ka Simon Wiesethali keskuse direktor Efraim Zuoff.John Demjanjuk toimetati erilennukiga Münchenisse 2009,aasta 12.mail.Tema advokaadid võilesid kaua selle eest,et teda USA-st välja ei saadetaks,kuid viimase instasina lükkas ülemkohus apellatsiooni tagasi.John Demjanjuk ise eitab kategooriliselt seitust sõjaroimadga ja peab end süütuks kannatajaks.Ta kinnitab,et teenis Teise maalimasõja päevil Nõukogude armees ja langes Krimmis sõjavangi.Süüdistajad seevastu väidavad,et pärast vangi langemist  koolitati ta SS-i väljaõppelaagris vangivalvuriks suunati hiljem…

oste noorrte logosid veel nutitelefoni

oste noorte kaupa

plaat juba muugi maria ja almar 

konsert maria ja almar

konsert oktoober

rapla 5

tartu6

polva7

narva8 kell 21.00

viljandi

haapsalu

... Lisaks eeloodule saatis Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liiga Evin Martinson avaliku kirja ameerika ajakirjanikele,milles kutsus üles avalkustama Linnas roimasid. ,Kolleegid-ajakirjanikud,kas te tõesti toatate neid,kes on võtnud oma kaitse alla massimõrvar Linnase?Kui see pole nii,siis kutsun teid üles nende nimel,kes enam iialgi ei tõuse mullast,teatamaa seda ajaletedes ja ajakirjades,millele te kaastööd teete.Teatage valjusti ja resoluutselt,kuulutage ei või olla kohta meie maa pinna!''''

JUUTIDE KÄTTEMAKS:Nagu juba mainitud,vajus eeltoodud protsess paljideks aastateks unustuse hõlma.Kuid asjad said uue pöörde 1978..aastal,mil kaks tarmukat juudi soost kongresmni,Elizabeth Holzman ja El Wiesel,kes suutsid parlamendis läbi suruda seaduemuudatuse,mida hakati nimtama Holzmani paranduseks.Kord varem on see neil ebaõnnetunud.Kuid nüüd läks õnneks.Selle paranduse järgi tuli natsliku minevikuga inimestelt USA kodakodsus ära võtta ja nad Ühedriikidest välja saata Et selliseid inimesi leida,loodi 1979.aastal USA Justiitsministeeriumi juurde spetsiaalne osakond OSI.Karl Linnase kaitsjad on tõlgenanud lühendit sapiselt ka kui ,,Organisation of Soviet Interests''.Osakonnale eraldaii riigieelarvest 3,2 mjonit dollarit ja sinna asus tööle kümneid eriettevalmistusega ajaloolasi, ja advokaate,spestialiste Poola,Ukraina,Eesti,Leedu jne sõjaajaloo alal.Muata minevikuga persoonide leidmise metoodika oli suhteliselt lihtne.Mitmesugustest arhiiividest leitud natslikest dokumentidest läbi jooksnud nimesid võreldi USA immigratsioonitalitluset saadud nimekirjadega.Kokkulangevse puhul asuti asja lähemalt uurima.Enne 1980.aastat oli materjalide saamist NSV Liidust juhuslkku laadi kuid olümpia-aastal sõlmisid OSI dirrektor Alan Ryan ja KGB kõege ametnik Artur Rudenko lepingu,et USA on voiitatud saama natsikurjategijate kohta infot ka Nõukogude Liidu arhiivdest.Üks esimesi keda OSI töötlema hakkas,oligi Karl Linnas.Lähtematerjal selleks oli paljutõotav -- mees oli juba kord sõja ajal korda saadetud roimade eest süüdi mõistetud,olgugi,et see oli sündinud Nõukogude Liidu poolt okupeertud Eestis,raudsete kardinate taga.Fakt jääb…