Päevikud
...Tänapäeva Läti õigusteadlased on aga kriitilised ajaloolise seaduse taaselustamise suhtes ja tsiviilseadustiku kõrval kipub vohama üksikseadusandlus,mis ohustab õigusselgust ja - kindlust.Tsiviilseadustiku moodutavad seadused võeti Eestis vastu nende valmimise,mitte süstemaatilisa asukoha järgi seadustikus.Asjaõigussedusega oli kiire,sest üleminekuaja reformiseadutega loodud eraomandil põhinev elukorraldus vajas selget õiguslikku alust.Et nõukoude õigus vaba eramandit ei tunnustanud,oli ENSV tsiviilkoodeksi omamandiõiguse peatükist uues sotsiaalmajanuslkus olukorras rohkem tüli kui abi.Asjaõigusseadus oli otsustav hüppelaud modensesse eraõgusesse.Eesti majandus-ja õigusruumis tekkis 1990.aastate alguse reformide tulemusel suur hulk eratatud kortereid.Nende jaoks vajalikud erisätted loodi 1994.aastal Saksamaa eeskujul vastu võetud korteriomandiseadusega,millele 1995.aastal järgnes kortereriühistuseadus.2018.aastal asendas need ühtne korteriomandi-ja korteriühistuseadus.1994.aasta tsiviilseadustiku üldosa sedaus pidi lisaks tavapärasele üldosa rollile täitma ka kaugmaleulatuvaid ülesandeid,sisaldades hädavajalikke üldreegleid nendegi eraõiuse valdkondade jaoks,kus uusi seadusi alles välja töötati.Üksikseaduste valmimisega kaotasid üldosa raamreeglid oma tähnenduse ja nii kaasnes võlaõigusseadus kui tsiviilseadustiku viimasena valminud osa vastuvõtmis ja kehtestamisega uus,muudesse valdkondadesse kuuluvatest normidest vabastatud üldosa seadus,mis hakksa kehtima võlaõigusseadusega samast päevast,1.juulist 2002.See käib ka rahvusvahelise eraõiguse normide kohta,mis leidsid oma koha üldosa seadusega sama ajal vastu võetud ja kehtestatud rahvusvahelise eraõiuse seaduses.1.juuli 2002 oleks võinud seega tõepoolest saada Eesti kehtiva tsiviil seadustiku valmimise lõpptähiseks,kui 2008.ja 2009.aastal ei oleks järgnenud uusi pärimis-ja perekonnaseadust.1994.aasta perekonnaseadus ja 1996.aasta pärimiseadus olid nõukogude õigust taas rohkem mõjutatud kui asjaõiguseseadus,rääkimata võlaõiuseadusest.Nende seaduste koostajadki olid pigem juristide vanemast põlvkonnast.2008.aasta pärimisseadusega muudeti pärimisõuguse süsteemi põhjalikult asrndades Eesti varasemas nii BES-s kui ka nõukogude õiguses tunnustatud vastuvõtusüsteemi Saksa,aga samuti Prantsuse õigusele omase loobumisüsteemiga.Perekonnaseaduse eelnõu taotletud oluised varalised muudatused ( nt vara juurdekasvu tasaarvestus seadusjärgse abielurežiimina) jäid eelnõu ja diskussioonide tasemele ning lõpptulemus…
..Eeati lahendus radikaalse eraõigusreformi läbiviimiseks üksikseadute abil on üpris omanäoline,kuid sobis 1990.aastate ajaloolisse olukorda ilmsel parima moel.Nõukogudeaegne tsiviilkoodeks ei vastanud kompleksse turumajanudusliku eraomandile ja privaatanatoomiale tuigineva eraõiuskorra vajadustele,1940.aasta TsS eelnõu juba valimisajal silmatorkavatl vanamoeline nii reguleerimistehnika kui normide sisu poolest.Üksikseadused võimaldasid väheseid omaja spetsialiste rakendada ja nende töö tulemusi kehteda järk-järgult.Nii sai Eesti iseseisvuse taastamiselel järgnenud tsiviilseaduaandluse reformist aastate pikkune protsess.Eesti refomilahendus erines eelkõige naaberriiigist Lätist,kus 1993.aastal kehteatati uuesti president Karlis Ulmanise korraldusel koostatud ,,Civilikums''.See võimalus ruttu kastusele võtta ka tollase õiguskirjaduse-,,Civlikums'' toetub suurelt jaolt juba BES-s kasutatud regulastsioonidele ja lahendustele;peale lätlaste endi osalesid 1938.aasta jõustunud seadustiku kommenteermisel veel pärast sõdagi baltisakslastest juristid,kes varem olid enamasti Riias.
...Tollal veel ltsiviilõiguse lektoktor 2007.aastsast professor Irene Kull (snd 1961) osales eekõoge võlaõigusseaduse,dotsent Edar Salumaa (1936-2006) perekonnaseaduse,lektor Urve Liin (snd 1952) pärimiseaduse ja sel ajal veel lektor,2012.aastast dotsent AndresVutt(snd 1969) äriseadustiku väljatöötamisel,Õigusaktide uuendamisse olid nii eraviisiselt kui ka insitutsionaalselt kaasatud välisnustajad.Eraüiguses väärib eraldi esile tõstmist professor Peter Schlechtriem (1933-2007) Freiburgi ülikoolist,kes andis eksperdiarvamusi,juhendas eestlaste kraaditöid ja otsis neile avaldamisvimalusi,osales koolitamistes,nin korraldas koolitusi ja üpikute tõlkimist,lühidalt-vahandas läänelikku eraiusteamist Eestisse ja eestlasi ning nende saavutusi eraõiuse vallas läände.1992.aasta detsenbis sõlmis justiitsministeerium koosööleppe Rahvusvahelise Õigusalase Koostöö Saksa Fondiga (IRZ).Käsikäes seaduandlike reformide ettevalmitamisega korraldati ka palju teadusürittusi,trükiti töömaterjale,ettepanekuid ja vastuettepanekuid jm.1992.aasta koalitsioonileppes eraldi nimetatud Saksa õigus sai tsiviilseadustiku loomisel peamiseks eeskujuks.Selle kõrval oli uute seduste eriti võlaõigusseadusseaduse väljatöötamisel silmatorkavalt suur osatätähtsus just nn mudelseaustel,mimtmesuguste töörümade tulevikuprojektidel ja mitme Ida-Euroopa riiikide jaoks rahvusvaheliste eksprtide koostatud seaduseelnõudel.Rahvusvaheliselt olid mudelseaduste jms seadususte loomisele hooogu andnud ühey poolt Euroopa Liidu püüd ka tsviilõigust või selle üksikud valdkondi harmoniseerida,teisalt majanduse ning tsiviilkäibe üleilmastumine.Kuna mudelseadused ja projetid on suurelt jaolt akadeemiliste ringkondade intellektuaalsed katsetused,mis alles ootavad või jäävadki oottama kehtiva õiguse staatust,siis on Eesti eraõiusreformi käigus kehestaud õigusaktid ühtlasi rahvusvahelise kõrgetasemelise eraõigusteaduse katselava.EL õigus hakkas Eesti uue õiguse sisu kujundaisel erti oluliseks muutuma pärast seda,kui Eesti oli võtnud suuna EL-ga liitumisesele ja EL omalt poolt oli väljendanud valmisolekut võtta vastu uusi liikmeid.Saksa õigustestki olid Eestile eeskujuks Bürerliiches Gesetzbuchi (BGB) rakendamisel saja aatst jooksul välja kujunenud uuenduslikud lahendused,mõnel puhul ka Saksamaal sama ajal ettevalmistatvad suuremad reformid,nagu 2002.aastal jõustunud võlaõiguse reformi seadus.Eestis kasutati ka selliseid reformiettepanekuid,mis Saksamaal olid jäänud ellu viimata,näieks näiteks…
Eesti on sõltuvustest vabanemisteks mitu edukat sammu teinud. Alates nüüdsest, uue kuu esimesest päevast, tehakse aga üks olulisemaid. See samm on nutisõltuvuse vabanemiseks, mida hakatakse nimetama - nutifiexsit. Eelnev kuu on selleks nutiseadmete tuvastustehnikat edukalt testitud, kodukontorite ja koduõppe järelkontrolli tehes. Kui viibitakse levis olevast nutiseadmest üle 2 minuti, siis lülitatakse nutiseade kaughaldusega välja 24 tunniks. Kuni 2 minuti jooksul saab otsida olulist infot, seega igapäeva elu ei ole häiritud. Kui on tuvastatud kuu jooksul, et kaughaldusega on nutiseade välja lülitatud 3 korda, siis järgneb hoiatus, väljakutsumine vestlusele, vajadusel käitumiskontrollile allutamine. Sisselülitatud nutiseadme kiirgus kahjustab kaasinimesi ja see samm on vajalik üldise heaolu nimel. Kui ollakse sisselülitatud nutiseadmega kaasinimesest alla 2 meetri kaugusel, siis rakendatakse trahviühiku maksmine, mis lisatakse nutiseadme arvele. Just rahast ilmajäämine distsiplineerib kõige tõhusamalt. Kes kasutavad tööks sülearvuteid, peavad eraldi selleks luba taotlema ja need vaadatakse läbi personaalkorras üldises järjekorras. Kuna see võtab aega, siis kaasinimeste tervis on säästetud. Kõike seda tehakse vaid parema tuleviku nimel.
... 8.111994-17.4.1995 Jüri Adams (snd 1947) -varem õpetaja,metsavht,katlakütja,Eest Kongressi ja PA liige,VII Riigikou liige,õiguskomisjoni esimees;hiljem VIII ja IX Riigikgu liige,viimases õiguskomisjoni esimees,XIII Riigikogu liige,
17.4.1885-6.11.1995; 6.11.1995-17.3-1997; 17.3.1997-25.3.1999 Paul Varul ( snd 1952)- varem ja hiljem TÜ tsiviilõiguse professor,justiitsministeeriumi juures tegutsenud - ja kaubanusõiguse peakmitee juht,advokaadibüroo Varul )a-st 2017 TGS Baltic) asutaja,advokatuuri juhatuse liige.
25.3.1999-28.1.2002;28.1.2002-10.4.2003 taas Märt Rask
10.4.2003-13.4.2005 Ken-Marti Vaher (snd 1974)- varem Riigikou põhiseaduskomisjoni ja riigikontolli nõunik,Riigikontrolli direktor;hiljem X ja XII Riigikogu liige,2011-14 siseminister.
13.4.2007;5.4.2007-5.4.2011 Rein Lang (snd 1957)- varem kultuuriasutuste juht ja meediaärimees,X Riigikogu liige;2005 veebruar-aprill välisminiter,;2011-13 kuiluuriminister XI ja XII Riiikogu liige.
5.42011-10.12.2012.Krite Michhal (snd 1975)-varem a hiljam tegevpoliitik,Tallinna voiikogu ja X Riigikogu liie,reformierakonna peasekretär;erakonna volikogu esimees;XII ,XIII ja XIV Riigilogu liige,2015-16 majandus-ja taristuminister.
10.12.2012-26.3.2014 Hanno Pevkur (snd 1977)-varem kohaliku omavalitsuse õigusnõunik ja prektiseeriv jurist,XI Riigikogu liige;2009-12 sotsiaalminister;2014-16 siseminister,XIII ja Xiv Riigikogu liige.
26.3.2014-9.4.2015 Andres Anvelt (snd 1969)-varem kriminaalpolitsi töötaja ja ametnik.Keskkriminaalpoiitsi direktor,Sisekaitse akadeemia politseikolleži direktor;XIII Riigikogu liige,2016-18 siseminister.
9.4.2015-29.4.2019 Urmas Reinsalu (snd 1975)-varem justiitsministeerimi amatnik,presidendi sisepoliitika nõunik,ja kantseli diretor,X,XI ja XII Riigikogu liige,kaitsemiister,a-st 2019 välisminister.
29.4.2019-Raivo Aeg (snd 1962)- varem politsei ametnik Saaremaal Raplas,siis Politseiametis sh peadirektor,Kaistepolitsei peadirektor,XIII Riigikogu liige.
Muidugi lõid eelnõude koostamises ka TÜ õppejõud.Seadusamdluse jaoks otsuteval ajal justiitsministri ametis olnud isiviilõiguse professor Paul Varul alustas eelnõude koostamisega juba Kaido Kama ministriks oleku ajal.Samuti tsiviilõigust õpetanud ja 1992.aastal intellektuaalse omandi õiguse professoriks saanud Heiki Pisuke (snd 1955) oli autoriõiuse seause üks põhiautoreid.
... Esimene äärmus oleks eraõiguse jaoks tähendanud Balti Eraseaduse taaskehtestamist kkgu selle detailiirikkuses ja keskaegses õiguspaljususes.1992.aastal valtsenud poliitilised jõud ei pidanud siiski silmas 16.juunil 1940 kehtinud õiguskorra mehaanillist taaskehtestamist ja eraõiguse puhul kaugeltki mitie tollal kehtinud BES taaskehtestamist.Hoopis tsiviilseadustiku eelnõu selle 1940.aasta seisus pidi saama uue tsiviiilseadusandluse nurgakiviks,nagu näitab 1992.aasta oktoobris koalitsioonikokkulepe:Õiguskaitse on Eesti riiigi kestma üks tugisammas.Kiirelt tuleb teostada õiguskaitse-ja kohtusüsteemireform.Välja tuleb töötada ja vastu võtta kaasaja Euroopa normidrle vastavad tsiviil-ja kriminaalseadustik.Seaduanlus tuleb viia vastavusse nii uue põhiseaduse kui rahvusvaheiise õiiguse üldkehtivate normidega.Seejuures tuleb lähtuda Eesti Vabariiigi sõjaeelsest seadusandlusest ( eekõige tsiviilseadustiku 1940.aasta eelnõu vastavatest osadest),kasutades selle kaasajastamiseks ka varem Eesti seadusloome aluseks olnud Saksa õigussüsteemi.''Ühelt poolt leidus poliitikute seas neid,kes nõudsidki 1992.aastal kiiresti faksiimiena taastrükitud TsS kehtestamist ehk siis Riigikogus 1940.aastal katkenud seadusandusmenetuse lõpuleviimist.Teisalt oli esindatud ka seisukoht,et kehtiv ja õiguspraktikutele tuttav ENSV tsiviilkoodeks võiks kehtima jääda,see vajaks vaid veidi kohendamist eraomandi ja lepiguvabaduse põhiõtete järgi.Tegelikult päases eraõiguse reformimisel msksvusele hoopis kolmas,mõlemast ajaloolisest traaditsioonist üha enam lahti ütlev ja kaasagset euroopalikku või läänelikku õigust eeskujuks võttev suund.Eesti õõigusreforme peetakse õigusiikult kõige radikaasemateks ja samas ikkagi hästi läbimõeduteks,võrreldes kõigi teiste NSVL lagunemisle ( taas) tekkinud ja sotsialislikust süsteemist vabanenud Ida - Euroopa riikidega.Eesti edu võti oli ilmselt õigel ajal õigesse kohta koondatud inimestes ja julgetes valikutes.Justiitaministeeriumis loodi õigusloome asekansleri ametkoht,mida 1992-95 aastal tättis Juhan Parts ( snd 1966),hiljem Eesti riigikontrolör,minister mitmes valitsuses,2003-05 peaminister ja 2016.aastast Euroopa Kontrollkoja liige.Ministrid vahetusid 1990.aastate allgupoolel tihti.Hilisem riigikontrolör Mihkel Oviir ( snd 1942) hoidis justiitsministeeriumi kantslerina aastail 1999-2002 miniteeriumi üldist kurssi püsivana.Tema teeneks saab…
..Nüüdses õiguskantsleris on nähtud teatud altenatiivi inidviduaalse kaebeõiguse Eesti põhiseaduslkkuse järelevalves.Õiguskantser n sõltumatu ja tesstab järelevalvet ,,seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle''.Õiguskantsleri on PS kohaselt õigus algatada põhiseaduslikkuse ärelevalve menetlus Riigikohtus,kuid ta ei saa õigusakte kehtetuks tunnistada.Õiguskatsler täidab ka ombudsmani ülesandeid,kaitstes isikuid avaliku võimu omavoli eest.See tähendab,et õiguskantsler kontrollib,kas asutused,ametnikud jt järgivad isikute põhiõigusi;teravdatud tähelepanu all on väärkohtlemise ennetamine muu hugas kinnipidamis kohtades.Kitsamalt on õiguskantslerile antud lasteombudsmani ülesanne laste õiguste kaitseks ja edandamiseks.Õiguskantsler on oma ülesannate täitmisel sõltumatu.Riigikogu nimetab ta ametisse seitsmeks aastaks.ning teda saab tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.Õiguskantser ei tohi oma tegevuse ajal olla üheski muus ametis.Õiguskantsleriteks on valitud tunnutsatud juristid.Kuigi Eestis on õiguskantsleril üldjoontes samasugused ülesanded nagu mõne muus Euroopa riigis ombdusmani,on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad kui tavalistel ombudsmanidel.Peale selle tõstavad Eesti õiguskantsllerid sageli ka laiemaid ühiskonlikke teemasid.
Eesti eraõiguse järkjärguline moderniseerimine.,,Eesti majanduskeskkonda hakkasid kõigepealt ja kiiresti muutma olemuslikult avalik-õiguslikud seadused:1991.aasta omandireformi aluste ja maareformi seadused,1992.aasta põllumajandusreformi seadus,1993.aasta eluruumide erastamise ja üldine erastamisseadus.Esimene ,,uue eraõiguse''seadus oli 1992.aasta autoriõiguse seadus,mis toetus rahvusvaheliselt levinud lahendustele.Taastatud Eesti Vabariigis valitses suur soov jätta maha nõukogude õigus ning isu pöörduda tagasi euroopaliku arengu ja õiguskultuuri juurde,millele nõukogude okupatsioon oli vägivaldselt lõpu teinud.Eesti tulevase õiguskorra ajalooist projiteetsust väljendas selgesti ka taas vabalt vaiitud Riigikogu 1.detsembril 1992.aasta otsus ,,seadusloome järepidevus'':,,Lähtudes 1992.aasta 7.oktoobri Riigikogu deklaratsioonist põhiseadusliku riigivõimu taatamisest,arvestada seaduseelnõude ettevalmistamisel Eesti Vabariigis enne 1940aasta 16.juunit kehtinud seadusi'' ,,Arvestamine''võis ühe äärmusena tähendada 1940.aastal kehtinud seaduste taaskehtestamist,äärmusena vaid nende üldise vaimu või põhimõtete silmas pidamist 1992.aastal veel kehtivate…
...Seeuures järgib kohus tava sekkuda seadusanda suveräänsesse tegevusse vaid siis,kui seaduses sätsestatud õigiste ja vabaduste piirangud pole demokraatlikus ühiskonnnas vajalikud või moonutavad piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.Põihiõigused ja vabadused jääksid õigusemõistmisele suletud programmausteks,kui põhiseaduslikkuse jarelevalve kohus poleks voitatud tuvatama,kas seadusandja tegevus on kooskõlas põhiseadususe sätte ja vaimuga.'' Riiikohut on siiski süüdistatud ka poliitikasse sekkumisises.Üks kõige enam avalikkuse tähelepanu pälvinud ja vaidlusi tekitanud otsuseid on see,mlllega Riigikohus 27.märtsi 2002 tunnistas kohaliku omavalitususe vaimise seaduse põhiseadusevastaseks osas,mis keelas kodanike valimisliitude osalmise kohaiku omavalitsuse volikogu vaiimistel.Selle tulemusena arutati ajakirjanduses küsimust,kas Riigikohtu on õigus polliitikat kujundada ja millised on selle piirid.Seadusandja võttis Riigikohtu otsusele vastavad seadusemuudatused vastu juba 15 päeva hiljem ja sellega kadus sisuline probleem päevakorrsst.Põhiseaduslikkuse järelevalve algusaastatel ei mõelnud seadusandja põhiõiguste piiramise puhul kuigi tihiti sellele,kas piitrang on proportsionaane..Praegu on prporsionaasuse test Riigikohtu praktika tulemesena mõjutanud ka seaduslloomet.Proportsionaalsus tähendab,et põhiõigusi ja-vabadusi tohib piirata üksnes põhjednatud kaalutludtel ja mõitikus uatatuses Kui Riigikohus teeb otsuse,et normide andmata jätmine on Ps-ga vastuolus,ei saa ta seadusandjale võimaikke või lausa ,õigeid''lahendusi ette kirjutada,sest see ei oleks kooskõlas võiude lahususe põhimõttega.
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKANTSLERID ALATES 1993.AASTAST.1993-200 Erik-Juhan Truuväii (snd 1938) -TÜ,Õigusintituudi professor,Eesti Sisekaitse Akadeemia ( a-st 1993 Eesti Riigikaitse Akadeemia) kateedrijuhataja ja õppejõud;valimiskomisjni esimees.
2001-08 Allar Jõks (snd 1965)-varem maa-ja ringkonnakohtu kohunik,Eesti Kohtunike Ühingu esimees,Õigusinstuudi õppejõud,praegu vandeadvokaat.
2008-15 Indrek Tedar (snd 1965) -vandeadvkaat,Eesti Kongressi liige.
2015- Ülle Madise (snd 1974) - varem justiitsministeeriumi avaiiu õiguse osakonna juhataja,Riigikogu põhiseaduskomisoni nõunik ja sekretariaaadi juhataja,Riigikontrolli peakonttlör,presidedi õigusnõunik;Tallinna Tehnika Üllikooli ja TÜ professor.
Põhiseauslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuste puhu puudub otsene sunnimehhanism-ka seadusandja…
Olen ise seda kasutanud 10 aasta jooksul ja üle 30 korra lihtsalt gripist, palavikust, nohust, köhast lahti saanud ja sellepärast oskan ka seda soovitada. Organisme on muidugi erinevaid aga kõigis on meis sool tähtsal kohal.
Nagu teada on täiskasvanud inimese organismis ligi 200 grammi soola ja selle madal tase haiguse korral soodustab ka bakteritele ja viirustele hea kasvulava. Tehes sporti, füüsilist tööd või palavusega lihtsalt higistades väljub higiga ka sool organismist. Sool on tähtis ka närvirakkude omavahelisel funktsioneerimisel. Higistades väljub sool läbi nahapooride ja kaitstes nahka bakterite eest. Naha liigsete kahjustustega ei saa nahk soola ja algabki bakterite ning seenhaiguste levik nahal. Ka haavale võib soola panna, kuid valida õige kontsentraat, see desinfitseerib ja kaitseb nahka ning haavad paranevad kiiresti ilma ravimiteta
NB! Muidugi on ka sisemine soola igapäevane liigtarbimine kahjulik organismile kuid mõistlik kasutus ka haiguse korral, mis toob tagasi tervise ja hävitab bakterid.
NB! Kõrge vererõhu korral tuleb soola muidugi vähemas koguses tarbida.
GRIPIGA KÕRGE JA MADALAMA PALAVIKU KORRAL
Olen kasutanud võimalikult külma gaseeritud mineraalvett ( süsihappegaas neutraliseerib soola maitse )
Klaasi vee peale lahustada pool teelusikatäit lauasoola ja ära juua tühja kõhu peale sest siis imendub sool kiiremini organismi. ( Iiveldus kaob peaaegu kohe) Et organismi tugevdada ja lisada energiat haiguse korral, tuleb poole tunni möödudes teha kuum ja võimalikult magus jook ning ära juua. Klükoosi taset haiguse korral on vaja organismis tõsta (tavaliselt on tunda kerget energia tõusu ja soojust kehas ) Juba paari tunniga tavaliselt palavik, külmavärinad ja…
...Direktiivid annavad liikmesriikidele üksnes suuniseid,mis neil tuleb öma õigusse üle kanda,vajadusel seda muutes.Riigikohtu õigusded direktiivi alusel antud või muudetud õigusaktide põhiseaduslikkuse kontrolliks oon laiemad.Ta saab kontrollida näiteks seda,kas direktiivi ülevõtmimiseks antud Eesti õigustloov akt on formaalselt PS-ga kooskõlas.Kui Eesti õigusatis on norme,mis peale direktiivis nõutu reguleerivad veel muidki küsimusi,saab Riigikohus kontrollida just nende täienavate normide vastavust PS-le.Põhiseadusilkkise kontrolli vajadus saab tekkida ka siis,kui liikmesriigil on EL ülevõtmisel diskretsiooni ehk kaalutlusõigus.Õigusteadlased siiski vaidlevad selle üle,kui suur on Riigikohtu pädevus EL õigust ülevõtvate õigusaktide kontrollimisel.Kui Riigikohus teeb otususe,millega tunnistab seaduse kehtetuks,peab ta täpsustama,kas seadus on kehtetu tagasiulatuvalt ja algusest peale või edasiulautuvalt,kohtuotsuse jõustumisest.Samas peab Riigikohus hoiduma seadusandja ülesnnete usurpeerimisest ja poliitika kujundamisest.Seda rõhutas järelevalve kolleegium ka ise oma otsuses nr 3-4-1-2-01,mllega tunnistati kehtetuks välismaalaste seaduse § 12 lõiked 5 ja 6:,,Riigikohus kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ei pea hindama seaduses väljenduvat pollltilist tahet ja otstarbekust,vaid õigusakti vastavust põhiseaduse sätetele ja mõttele.