Päevikud


vähem kui päev tagasi
aleks30
62, Põlva, Eesti

...Kuigi venestus andis eesti rahvusikule liikumisele mitu hoopi,,oli viimane juba sedavõrd tugev,et arenes edasi.Selle teravus vahest mõneks ajaks vähenes,kuid kaddepind laines jätkuvalt ja rahvuslik liikumine sisenes järgmissse faasi,haarates peagi kõiki rahvastikukihte ja piirkondi.Tähsat rolli rahvuslike ideede edasikestmisel etendasid nooruses ärkamisaja üritustel kaasa löönud koolmeistrid.1870.aastal asutatud Eesi Üliõpilaste Selts valis 1881.aasta septembis oma värvideks sinise,musta ja valge.1884.aasal valmistai ja pühitesti Otepääl sisse nende sinuustvalge lipp,millest tänaseks on saanud üks tähtsamaid reliikviaid ,mida säiltatakse Eesti Rahva Muuseumis.Jägnevatel aastakümnetel võttis rahvas need värvid rahvuslipuna omaks.Hurda suuda järgiv Eesi Üliõpiast Selts kujunes järjest autoriteetsemaks rahvuslikuks liikimiseks organisatsiooniks.Kolga-Jaani kirtkuõpetaja Villem Reiman ( 1860-1917) sai ühenusliks rahvusliku liikumise eri põlvkondade vahel.1888.aastal algatas Jakob Hur kogu rahvast haarava rahvaluule kogumise kampaania,millest sai esimene kogu Eestiy kattev rahvuslik ettevõtmine.Püsis ja laienes kooriliikumine,uut tüüpi seltsidena asutati massiliselt karskusseltse.Pealegi suundus vanestus esialgu rogkem Balti erikorra  ja baltisakslaste privileegiide vastu.Baltisakslaste mõjuvõimu piiramine andis aga eestlastele võimaluse esiletõusuks.Ühel hetkel avastasid venesiajad ehmatusega,et keisile truudust vandunud baltisaksa rüütelkondade asemel ,kelle seos impeeriumiga tugines ühelt poollt truudusevandele ja teiselt poolt lõimunud seisusekaaslusele.Vene aadli,sealhulgas kõrgema ametnik-ja ohvitserkonnaga,seisavad nad nüüd vastamisi oluliselt ohtlikuma eesti rahvuslusga.

Jaan Tõnissn ja Posiimees: ,,Sajandivahetusel kerkis eesti ühiskonnas esile uus radikaalne põlvkobd.Kogu ühiskonda haaanud elevus on tuntud Tartu renessansi nime all.Alates 1891.aasta sugustist ilmus Karl August Hermanni Postimees kuus päeva nädalas.1896.aastal ostsid Villem Reiman,Oskar Kallas ja Karl Koppel Posimehe ära ja kutsusid lehe peatoimetajaks Jaan Tõnissoni.Leht hakkas nüüdsest ilmuma võitleva rahvusluse lipu all.Aktiviseeusid ka teised eestlaste oranisatsiooid.Rahvusluse positsioonide tugevnemisest andsid märku õnnesunud rahvuslikud suurüritused,nagu näiteks üldlaulupeod.Laienes rahvuluse kandepind.Kuid Tartu linnavalistus jäi baltisakaslaste…


aleks30
62, Põlva, Eesti

... Järjest laimks muutunud rahvuslikult meelstatud tegalasknd oli täisesti vastupidisel arvamusel - nednde meelest oli eestluse ajajrk alles algamas.19.sajandi keskpaigas jõudis Eesti rahvuslik liikumine järgisse faasi -ärkamisaega.Ärkamine haaras nüüd juba laiemaid masse,rahvslik meelsus pärandus põlvest põlve perekondlikku liini mööda ning kooii ja lugeisvara kaudu.Kui varem olid harimatud või sotsiaalselt edenenud eestlased saksastunud,siis nüüd oli neidki,kes otsuatasid eestlasteks jääda..Sotsiaalselt homogeensest maarahvast kasvaas välja kaasaegne rahvus.Ärkmisaja algust soodustasid mitmed sisemised  ja välised tegurid.Venemaa lüüasaamine Krimmi sõjas 1856.aastal yõi esile mahajäämuse läänetiikidest,mis ajendas keiser Aleksaner II valitsemisaja ulatuslikiu moderniseerimise.Balti kubermangudes võimadas see uut laadi avalikkse sünni ajakirjanduse ja seltside näol.Talurahva vabastamine pärisorjusest 1816.aatal Eestimaa ja 1829.aastal Liivimaa kubermangus andis seni suurmaaomaniest  -baltisaksa mõisomnikest - peaaegu absoluutses sõltuvuses olnud talurahvale järk-jägut liikumisvabaduse.Hüppeliselt kasvas eetlaste hulk linnades,neid seni eestlastele kättemaksuks peetud ametitesse.Ja nad ei püüdnud enam sakslasteks saada.19.sajandi keskpaiga talurahvarefomidega loodi talupojasesuse jaoks väikeomand - talud -ja talupojaseisuse omavalisus - vallad.Mõisnikud hakkasid talupoegadele päriseks müüma,kusjuures kujunes pärisperemeest kiht.Peagi ostsid esimesed eestlased endale mõisad -algul väiksemad karjamõisad,kuid 19.sajandi teisel poolel juba ka rüütlimõisad.Tekkisid esimesed eesti suurmaaomanikud,kes aga ei saanud kuni tsaariaja lõpuni kaasa rääkida kubermangude omavalitsuses,sest see oii rüütelkondade käes,mille liikmeks mitteaadiikke ei võetud.Eesti kaasajastus kiirasti .Tihenesid sidemed selle eri osade vahel,kaugma maalima tõi lähemele telegraaf.Eestit kujundasid ümber uut tüüpi ühiskondlikud liikumised,nagu vennastekoguduste asutaminene.Vene õigeusu pealeting riigi toetusel ja selle võitlus luteri kirikuga sundis eestlasi endalt küsima:aga kes siis meie oleme? Ärkamisaja alguseks on peetud aastai 1857,kui koolmeiter Johann Voldemat Janseni toimatamisel alustas Pärnud ilmumist esimene selgelt rahvualik nädalaleht Perno Posiimees ehk Nädaleht.Jannsen ei pöödunud mitte…


aleks30
62, Põlva, Eesti

Eesti tee iseseivusele:Eesti riik saab 100.aastat vanaks.;Kuigi aastaid peaks turjal juba piisavalt olemma,näeme endiselt noorusliud välja.Seletust tuleb siin otsida asjaolust,et rohkem kui poole sellest ajast oleme ollnudmõne suurvõimu poolt vallutatud.Nii pole me saanud rahulikult ning järjepidevalt areneda nagu mõni teine rahvas.Meid on tapetud ja rüüstatud,Venemaale ja Siberisse küüditatud ning väliamaale põgenema sunnitud.Eestlaste arv Eestis on täna vaata,et väiksemgi kui 100 aastat tagasi.Onn olnud hetki,mil meie tulevik on tundunud lõütult tumedana ja vaevalt keegi oleks nõustud meie peale panuseid tegema.Ometi oeme ikkagi olemas ,meid valitsenud suurvõimud,olgu siis kommunitlik Venemaa või natsionalik Saksamaa on aga kadunud.Oleme hakkajamad,jõukamad,enda julgeolekus kindlamad kui kunagi varem.Oma iseseisvuse taastanud Eesti on vabana püsinud kauem,kui kestis sõdedevaheline vabariik.Eesti tee on olnud uskumatu - see on veel näidud,et ükski ülekotune suurvõim ei jää püsima ja lõpuks paaseb õiglusus võiidule.Eest tee 100 aasta jooksul on ainulaadne,sellest lausa tuleb rääkida.Eesti tee riiklku iseseiveni ulaub 13.sajandisse,kui võideldi raudmeeste vastu,kes röövisid meilt maa ja vabaduse.Mälestus selleat ja järgenunud vastuhakkudest mängis olulist rolli rahvuse tekkel 19.sajandil.Oluline oli ka ühine ajalooline mälu kgetust -aõdadest ja rüüstarüüstmistest,peninukkidest,,suurest näljast ja mustast surmast  ning mõisniku piitsa all kogetud ülekohtust.Just vasausiseis viimsele andis jõu rahvuslikule llkumisele ,milleta iseseiva riigi loomine oleks olnud võimatu.

Ärkamisaeg:Rahvusliku liikumise sündi Eestis võib dateerda erinevalt,sõltuvalt sellest,kuidas keegi rahvuslikku liikumist  defineerib.Euroopas kaasajal üldiselt käibel olevat määratlust kasutaes võib selle paigutada kuhugi 19.sajandi algusse,kui kohalike saksa rahvusest haritlaste seast tõusid esile esimesed estofiilid.Ärganud eestlasi oli sl perioodil üksikuid,enamik veel magas.Johann Gottfried Herderi vaimus tegeldi eesti keele arendamise,eesti ajaloo ja rahvuspärandi uurimise ning kuituui edendamisega.Laiemaid masse masse…


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Esimeseks eesmärgiks võeti eestkeelsete purjelaevatüüpide paikapanemine.Üldiseks eesmärgiks seati merenuskeele kogumine,süstematiseerimine ja propageerimine,unarusse jäänud ennesõjaaegste meresõnade taastamine ning uute terminite looimine.Kulltuurilehe Sirp ja Vasar keelrnurgas ilmus aeg-ajalt arttikleid merekeeleliselt ebaõnnestunud tõlgete ja kirjatükkide kohta.1975.aasta oktoobris tulid komisjoni liikmed mõttele hakata koostama ,,Mereleksikoi'',mis sai hellitusnime Merle.Projektiga kaasnes palju probleeme kaasa arvatud kirjastamine.Alles üheksa aastat hiijem  1984.aastal õnnestus veenda kirjatuse Valgus juhtkonda raamatu väljaandmise vajalikkuses,ilmumisplaani pandi see 1990.aastaks.Algas hoone valdkonadade jaotamine ja märksõnastamine.Töö juures kogeti eesti mereterminoloogia puudulikkust.Paljudele ingliskeelestele terminitele lihtsalt polnud vasteid võtta,seda eriti uuemate mõiste puhul.Miteid sõnu tuii tahes-tahtmata tõlkida,tuletada ja välja mõelda.Kui ei suudetud leida sobivat eestkeelset terminit,jäi üle seletuse lisamine.Õnneks käsikirja valminie venis ja seetõttu sai see enam-vähem puhtaks.nõukogude parteipropagandast ja šovinistlikust demagoogiast.,,Mereleksikon''ilumus 1996.aastal Eesti Ensüklopeedia kitrjastuse väljaandena ja vaatamata massitiraaz'žlle võib seda tänapäeval vaid hea õnne korral leiida mõnest antikvriaadist..,,Mereleksikoni''limumist võib pidada oluliseks kultuurisündmuseks taastatud Eesti Vabariigis.Teisalt tekitas raamatu käsikirja ettevalmistmine mereterminnoloogia komisjonis uusi mõtteid ja juhtis tähelepanu puudustele.Küpses idee hakata koostama inglise-eesti meresõnaraamatut.See oli sama suur või isegi suurem ettevõtmine kui lekskoni koostamine.1981.aatal oli ilmunud kalatööstusliku merekooli inglise keele õppejõu Kulno Olevi ( 1926-1992) koostaud inglise-eesti-vene meresõnastik,kus oli umbes 13 000 märksõna.Kavanadatav sõnaraamat pidi tulema põhjalikum.2005.aastal võttis Veeteede Amet keelehuvilised oma rüppe ja mererereminoloogia komisjonist sai merekeele nõukoda.Selle töös osaleb palju kutselisi meremehi,laevaehitajaid merekaubanuse asjatundijaid,ajaloolasi,filolooge ja üldse merendusega seotud inimmesi.Nõukoja tegevust valgutatake tänapäeval Vee Teede Ameti kodulehel.Ingis-eesti meresõnaraamat ilmus 2008.aastal.Raamatu 738 leheküljelt vöib leid üle 30 000 mätksõna,millele on lisaud eesti-inlglise terminiloend,mis tegelikutt kujutab endast eesti-ingise pöödsõnastikku,laiendandes tublisti sönaraamatu kastamisvõimalusi.Peale selle on esitatud merenduses ennim kasutavaid lühendeid…


aleks30
62, Põlva, Eesti

Aastate jooksul on Eesti Mereakadeemia koduvalt kolinud ja lõpuks jõdnud Koplisse koos merekooliga.Õppevahendid ja sidutus on tundmauseni muutunud.Üle linna ja kagugemalgi imetletakse akadeemia stmulaatorilkopleks - virtuaallaeva.See koosneb laeva silla- ja masinaruumi,side-ja erieriolukordade siimolaatotitsest,mis aitavad teoreetilist õpet siduda  vajalike praktilista harjutusega.Rakenduskõrgkoolis tegeldakes ka mimete rahvusvaheliste teadusprojektidega. Nii on õppeasutuse eesmärk kujuneda tasapisi merendusalase kompentesi keskuseks koos yõhusalalt toimiva teadus -ja arenduskekusega.Seda aga lähel päev-äevalt rohkem vaja,kui arvestadada ainia laienevat rahvusvahelist merekeskknna kaitse problrmaaitikat,mereruumi planeerimist ja digilahendusi mitmes valdkonnas.Siit kasvab ka koostöö Eesii mereeaaduse autoriteetsete kekustega,nagu on Tallinna Tehnikaüikooli meresüsteemide instutuut ja Tartu Ülikooli mereinstituut.2008.aastast on akadeemias magistriõpe laev tehnilise ekspliuatatsiooni ja levajuhtiise ja meretrantranspordi juhtimise ning hüdogaafia erialal.2009.aastal kinniati haridus- ja teadusminisri määrusega meresõiduspetsialistide õppekava,.Aastaid on arutatud merehariduse tuleviku üle Eestis.Küll on tahetud  mereõppeasutusi erastada,küll liita teiste koolidega.2014.aastal liituski mereakadeemia Tehnkaülikooliga ja kannab nüüd nime TTü Mereakademia.Loodetavasti on uhendud õppeasutuses ka paremad võimalused ja suurem jõud.Mereehed pole rahul,et riik annab vähr abi,riik aga väidab,et kui Eesti lipu all pole enam laevu,mileks siis toetada mereharidust.Aga kui Eesti reedri laevad peavad sõitma Küprose lipu all,sest kodumaal puuduvad selleks mõistkid tingiused,ka ta siis peab palkama ka välismasei meremahi?Nende palgad tulevad ju koju,muutuvad osaks meia majandusest.Kas siis kui Eesti meremees sõidab välismaise laevaomaniku alluvuses,oleks sellest samuti Eesti majandusele kasu.Pealegi ei vaja merendusspetsialiste mitte ükanes laevad, vaid ka meie sadamad,laevehitus,ametid,riigiasutused ja riigilaevastik alats jäämurdjatest ja löpeades loosilevadedega.Neid töötab ka munitsipaalettevõtetes ja teadusasutustes.Seega oleks meremeeste koolitamise piiramine lühinägelik ja ebsmõistlik samm,mida võivad teha vaid asjatundmatud ametnikud.Tasuks nmeenutada,,et meendus pole Eesti majandusest  ja kultuuist eraldiseiseisev või nõrgalt seotud…


13.11.2019
ELU10
30, Tallinn, Eesti

tulevad viimased etendused

15

titanic muusikal

16

17

18


19

20

21 

22

23

24 25

26 27 28

29 30

aasta hakkab lopemma

galerii videod olnud

2007 2008

2009 2010

2011

2012

2014

2017 2016

2015

2018

2019 alates tuleval 2020

ei konsertid

pohjus tallinn festival kogu aasta kuni järgmise aastani

uuudised meedia

et järgmine teha muusikal noorte kättemaks 2


13.11.2019
allan
32, Tartu, Eesti

Kui sa näed kedagi atraktiivset ja hoiad oma pilku temal või lükkad Tinderis mõne mehe paremale, siis see peaks olema vist iha?

Ja siis, pärast mõnel kohtingul käimist, hakkab ta sulle meeldima. See on aeg, kui asjad lähevad halvaks.

Sa ootad, et ta sulle sõnumeid saadaks. Mõtled endamisi, kas ta kaasab sind enda plaanidesse. Ja kui te jätkate kohtamas käimist, siis loodad sa, et tulemas on «oleme nüüd koos» vestlus.

Nüüd oled sa lõpuks suhtes ja te olete kohtamas käinud juba mõned kuud. Te teate üksteise sõpru, veedate mõned ööd nädalas koos ja tema õde jälgib sind Instagramis. Kas see tähendab, et sa oled nüüd armunud?

Nii need asjad päris ei tööta. Suhteeksperdid selgitavad meile, kuidas teha vahet sellel, kas sa armastad kedagi või ta lihtsalt meeldib sulle.

Suhteeksperdi Monica Parikh sõnul tekib meeldivus või kiindumus kellegi vastu tavaliselt kiiresti, aga armastuse tekkimine on aeglane protsess, mis ehitatakse tervele vundamendile.

Tõeline intiimsus areneb pika aja jooksul, kui üheskoos on läbitud mitmeid perioode elus, samal ajal kui meeldivus on rohkem kinnisidee kellegist. Sa tahad, et ta helistaks või saadaks sulle pidevalt sõnumeid ja jälgid tema käike sotsiaalmeedias. Sunnid teda endaga plaane tegema ja kasutad seksi selleks, et teda kontrollida. Armastus on teistsugune.

«Armastus mõistab, et iga inimene on autonoomne ja meil kõikidel on oma individuaalsed soovid, mis ei pruugi täielikult ühtida kaaslase visiooniga,» ütleb Parikh.

Parikh ütleb ka seda, et konflikt võib lõpetada väga kergelt suhte, mis on alles meeldimise staadiumis. Kui…


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Õpilaskond ehk kursanidid jagati armeepäarasel roodutseks,rühmadeks ja jagudeks.Roodu moodustasid ühe kursuse või erala õpilasded -60-90 kusanti.Rooduülemateks olid tavaliselt kutselised ohvitserid,kes valvasid korra järlele.Kursantidel oli keelatud omavolilselt lahkuda kooii ruumidest,samuti puudumine tundidest,mittevormikohane riietumine,alkholi tarvtatamine vasuhakkamine komandöeidele ja õpetajatele ning kohustusliku pävarežiimi rikkumone.Korrarikkumise puhul karistati õpilasi käskkirjga või koolist väljahetimisega.1944.aastal sai Tallinna merekooli uueks õppehooneks endine t Tütarlaste kommerts kooli hoone aadessil Estonia pst 10.Taas hakati looma erialakabinette,labortooriume,ja õppetöökodasid.Sõja järel oli puudus õppekirjandusest,paberist ja kirjutusvahenditest,rääkimata muust vajalikust.Aja jooksul saadi kõigest sellest üle.Esimesed riigieksamid toimusid 1949.aasta juulis.Tallinna merekoolis oli 16 eesti rühma lõpetajat,kes olid läbinud teoreetilise õppetöö ja vajaliku merepratika ning said kätte ihaldatud kaugsõidutüüimehe diplomi.Nad egid läbi ka sõjaväepraktka meremereväes niig said nooremletnandi aukraadi.Kuna õpingud oli riigi kulul ja ülapidamisel,oli riigil õigus suunata värked aevajuhid sinna,kus neid kõige rohkem vajati.Lõpeajad lootsid saada tööd Eesti Riiklikus Merelaevanduses,aga välisviisa avati vaid neljale lõpetajale.Ülejäänud suunai KAug-Itta,Vaiksele ookanile  ning Põhja-Jäämerele,kuhu jäädi pajudeks aastateks,mitmel juhul aga igaveseks.Esimetest sõjajärgsetest lõpetaatest 15-st said kaugsõidukaptenid,ühest aga -August Ingermast (1929-2017) - Eesti Mereakadeemia professor.Need,kes ei mahtunud merekooli,võisid õppida ka 1945.aastal avaud Merekalanduse Tehmikumis ehk Kutsekooiis nr 1,mida rahva seas tunti tänava nime järgi Karu koolina.Aja jooksul on kooli nime korduvatt muudetud ning Kalandustenikmi ja Tallinna Kalatööstusliku Merekoolina jõudis ta uuel ajal Eesti Meehariduskeskuse rüppe.Neisse koolidesse pääses ka veidi kahtlasema minevikuga,lõpetajad suunati tööle kalalaevadele,mus harva - kui üldse- välisdadamaid külastasid.Selles Koolis õpitu oli küllaltki erinev 1926.aastal alanud kalandushariidusest Eestis,kus vaheaegadega kooliitati kalurerid nii Käsmu Merekoolis,Narvajõesuus,Paldiskis,Viinisus kui ka Pänus.Kalatööstuslikus merekoolis õpetati laevajuhtimist,raadiosidet,laeva jõuseadmeid,tööstuslikku kalapüüki,kalasaaduste tehnoloogiat.Lõpetajad töötasid nii kalurikolhoosides kui ka ookanilaevastikus.1990.aastal,kui alustati omariiklule…


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Õpilaskond ehk kursanidid jagati armeepäarasel roodutseks,rühmadeks ja jagudeks.Roodu moodustasid ühe kursuse või erala õpilasded -60-90 kusanti.Rooduülemateks olid tavaliselt kutselised ohvitserid,kes valvasid korra järlele.Kursantidel oli keelatud omavolilselt lahkuda kooii ruumidest,samuti puudumine tundidest,mittevormikohane riietumine,alkholi tarvtatamine vasuhakkamine komandöeidele ja õpetajatele ning kohustusliku pävarežiimi rikkumone.Korrarikkumise puhul karistati õpilasi käskkirjga või koolist väljahetimisega.1944.aastal sai Tallinna merekooli uueks õppehooneks endine t Tütarlaste kommerts kooli hoone aadessil Estonia pst 10.Taas hakati looma erialakabinette,labortooriume,ja õppetöökodasid.Sõja järel oli puudus õppekirjandusest,paberist ja kirjutusvahenditest,rääkimata muust vajalikust.Aja jooksul saadi kõigest sellest üle.Esimesed riigieksamid toimusid 1949.aasta juulis.Tallinna merekoolis oli 16 eesti rühma lõpetajat,kes olid läbinud teoreetilise õppetöö ja vajaliku merepratika ning said kätte ihaldatud kaugsõidutüüimehe diplomi.Nad egid läbi ka sõjaväepraktka meremereväes niig said nooremletnandi aukraadi.Kuna õpingud oli riigi kulul ja ülapidamisel,oli riigil õigus suunata värked aevajuhid sinna,kus neid kõige rohkem vajati.Lõpeajad lootsid saada tööd Eesti Riiklikus Merelaevanduses,aga välisviisa avati vaid neljale lõpetajale.Ülejäänud suunai KAug-Itta,Vaiksele ookanile  ning Põhja-Jäämerele,kuhu jäädi pajudeks aastateks,mitmel juhul aga igaveseks.Esimetest sõjajärgsetest lõpetaatest 15-st said kaugsõidukaptenid,ühest aga -August Ingermast (1929-2017) - Eesti Mereakadeemia professor.Need,kes ei mahtunud merekooli,võisid õppida ka 1945.aastal avaud Merekalanduse Tehmikumis ehk Kutsekooiis nr 1,mida rahva seas tunti tänava nime järgi Karu koolina.Aja jooksul on kooli nime korduvatt muudetud ning Kalandustenikmi ja Tallinna Kalatööstusliku Merekoolina jõudis ta uuel ajal Eesti Meehariduskeskuse rüppe.Neisse koolidesse pääses ka veidi kahtlasema minevikuga,lõpetajad suunati tööle kalalaevadele,





















aleks30
62, Põlva, Eesti

... Mereharidus ja - kultuur.Meremehi on meie alal koolitatud 1864.aastast,mil laevaomanikud asutasid Heinastes merekooli.Merenduse arenedes ja laevade arvu ning suuuse kasvades läks aina rohkem vaja koolitatud mreremehi.Üheksa aastat hiljem avati merekool Narvas,seejärel tulid merekooiid Paldiskis,Käsmus ja Kuressaaes.Õppetööd neri koolides alustati küll eesti keeles,kuid 19.sajandi lõpul tohtis õppetöö koolides käia vaid vene keeles ja nii 1917.aastani.Laevanduse seltsi asutamisega 1917.aasal võeti kohe ka päevakda merekooli rajamine Tallinnas.Kava oli pana alus kõrgemale merekoolilie.Kooli juhatajaks oli juba kaubeldud endine Riia merekooli juhataja kapten Wolfgang Russow (1862-1938).Selta pöördus vastava ettepanekuga haridusministeeriumi poole,kust tuli jaatav vastus.Õppetööd alustti 27.oktoobil 1919.aastal kolme klassiga,ettevalmistusklassi ja kahe eriklassiga. Õpilased olid neil egadel enamsati sõjaväeteenstuses,koolis käidi vabadel hetkedel.Raskest olukorrast hoolimata sooritas  10 õpiast kaugsõidutüüriehe eksami.1924.aastal tuli koolist juba 12 kaugsõidukaptenit.1931.aastal liideti merekooliga laevamehaanikute kool,hiljem sai sellest kahe osakonnaga merekool.Mõlemas osakonnas oli ettevalmisusklass  ja kolm erikassi.See sobis hästi rannapoistele,kel oli sageli vilets haridus,kui hea merekogemus ja nii said said nad end täiskavanutena täiendada.Eriklassidesse võti vastu gümnaasiumi ja reaalkooliharidusega.Nii loodi alus eestikeelsele mereharidusele.Mitmed merekooli lõpetajad koostasi eestikeelseid õpperaamatuid,mida varem polnud.Näiteks August Gustavson (1894-1941) ,kes oli laevaduse seltsi juharuses ja merekooli õpetaja,kirjutas raamatuid navigatsioonist ja deviatsioonist.Õpetaja Eduard Kägilt ( 1899-1997)  ilmus ,Meteoroloogia-okeanograafia merekoolidele''  ( 1933). ja ,,Astronoomia merekoolidele''( 1934).Paljud baltisaklased püüdid anda oma lastele haridust,mis võmaldanuks nell saada juhtivat ametkohta ja laevakapeni amet amet oli üks selliiseid.Seepärast oli merekooli pürgijaid rohkesti ja suuremat osast saidki tublid meremehed.Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal jätkus õppetöö veel eestikeeles ja varasemate õppekvade järgi,lisandusid vene keel ja konstitutsioon.1941.aastal venis koolis jällegi õppetöö algus,seekord sakslaste tuleku ja võimuvahetuse tõttu.Mrerekoolis toimus õppetöö…


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 7437 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.