Päevikud

Läbi pruuni pudeli põhja

vaadates mänglevaid leeke,

mõtlen mil viimati pükstes

kandsin ma viike.

Kellegi pulmad või matused,

ammugi ei adu enam,

jalad villis, käed rakused,

vaimusilmas oled mul kõige kenam.

Tuld jälgides taas leian end mõtelt,

milleks peaks üldse olema mina.

Pärin siis sellelt hetkelt,

kus ja kuidas oled sina.

Uue põlvkonna majandustegelastest oandasisd legendaarse tuntuse Oskar Kerson ( 1887-1980),Oskar Kilgas (1879-1946),Herman Koch (1882-1957),Johannes Lorup (1901-1943),Christian Luther ( 1884-1963),Konrad Mautriz (1881-1942),Bruni Meyer (1892-1973),Joakim Puhk ( 1888-1942).Klaus Sheel ( 1890-1961) Roman Tavast ( 1895-1942),vennad Karl (1894-1984) ja Kolla Vellner (1889-1961) j jt.

Kes oii Joakim Puhk?

,,Joakim Puhk oli majandus-ja avaliku elu tegelane,vaba turumajanduse ideoloogia kandjaid.Ta sündis 25.mail 1888 Viljandis.Õppis Riia kaubanduskoolis.Oli kasomanik isa asutatud perefirmas Puhk ja  Pojad,mis teguteses esilgu leivatööstuse ja kaubanduse valdkonnas,hiljem oli muu hulgas masinatehase Ilmarine suuromanik.Kindlusiusseltsi Eesti Lloyd ja masinatehase Ilmarine juhatuse esimees1935.aastast.Kaubandus-Tööstuskoja juhtuse esimees 1925-1940 ja Eesti Suutkaupmeeste Ühigu esiees 1932-1940..Riigi Majandusnõukogu liige 1935-1938.Rahvuvahelise Olümpiakoitee liige 1936.aastast..Rahvuskogu 2.koja ja Riigikogu liige.Vangistati koos vendede Alesadri (1893-1941) ja Evaldiga ( 1897-1942) 31.augustil 1940 Tapeti 14.septmbril 1942 Venemaal Kirovi vanglas.

------------------------------------------------------------------------------------------

Joakim Puhk

,,Ükski riik ei saa eraldatuna teistest teguteda majaduslulikult heade tagajärgedega.Majanduslik isoleerumine tollimüüride,kontingetide ja lisenside abil,mis tähistab läinud 1931.aastat,ei ole veel jõudnud oma lõppstaadiumi ja kestab edasi ka veel 1932.aasta.Kuid kord püstitatud tollimüürid ja majanduslik ei vaibu nii kergesti.''( Puhk 1992:1) ,,Riik ei peaks end segama eramajanduse vahekordadesse kui liikleises põiktänaval tekib ummik,on kodniku korraldav käsi õigel kohal.Tarviline on vaid suuna andmine,kui kordnik paneks käed iga ükiku rooliratta külge,siis tekitaks see veelgi suurema segaduse.Eramajandusele anda suunda on riigi ülesanne,ettevõtete juhtimine aga jäägu eraettevõtjate enda asjaks.Mõelgu sellel ka,et - nagu talumajapidamist ei saa juhtida riiigiametnik,nii ei saa ka juhtida kaubanususlkke ega töösuslikke ettevõtteid.'' ( puhk 1933:1-3)

            Kokkuvõtilkult väliskaubandusest

Väliskaubanduse puhul võiks eelpol öeldule taustaks anda siinkohal kokkuvõtliku ülevaate ekspordi ja…

Samal kui paberi tootimine välisturunõudluse piiratuse tõttu vähenes (see polud konkurentsivõieline Skandinaavias ja Sooes toodeuga),suurenes pidevalt tselluloosi toodang ja eksport.Tuntumad ettevõtted olid Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute aktsiaühisuse 1927.aastal valminud sulfittseluloosi vabrik Talliinnas (võimsega 65 000 tonni aastas) ning 1938.aastal (300 000 tonni).Suuremad vahelduva eduga töötanud paberivabrikud olid Tallinnas,Kohilas,Türil ja Räpinas.Nii paber kui ka tselluloos olid sel ajal ühed Eesti peamised eksportkaubad:esiimene 1920.aastel (1923.aastal 10,2% Eesti ekspordist),teine 1930.aastatel ( 1938.aatal 9,6% koguekspordist).1938.aastal ületas tsellulosi eksprt seejuures laovarude realiseerimise arvel isegi sama aasta toodngu.Puidutööstuse olulsemad tooted saematerjal ning vineer ja vineerist toolipõhjad.Suurimks puidurööstusettevõtteks oli A.M.Lutheri mööbli-ja vineerivabrik Tallinnas,mille toodangust ekporditi Lutherma kaubamärgi all umbes 90%.

Linnamäe hüdrojaama toodang oli 1920.aastate lõpul ja 1930.aastate alul võrreldav näitrks Ellamaa elektrtjaama omaga.Kolmanda olulise maavarana võeti 1921 aastal kasutusele fosforiit.Seda hakati vaheduva eduga kaevandama Ülgase kaevanduses ,mille toodang kasvas 1938.aastaks 13 000 tonnini.Esialgu kasutati kaevandatud maaki fosforiidijahuna ning 1929.aastast ka rikastatud kujul ja segatult impoditud superfosfaadiga.Pärast seda,kui Ülgala kaevandus tehnolopleks 1938.aastal tulekahjus hävis.aalustati juba järgmisel aastal koostöös Saksamaa keemiakonterni I.G.Farbenindustriega uue fosforiidikaevanduse ja rikastus vabrku rajamist ( kuni 400 000 tonni aastas) Maardusse.,kusjuures Saksamaalt saadud laen tuli tasuda uue ettevõtte toodanguga.Meie fosfuriit teisks põlevkiviks,mis aitab tõsta meie rahva jõukust,on ka kasuks põllumajandusele,annab pajudele tööd ja leiba ning võimaldab meie majanduselu kohaldada muutunud oludele.Üksikutest tööstusharudest olid nii töötajate kui ka taadangu mahu poolest olulisesmad eelkõige siseturule suunitletud tekstiili-,ja toiduainetetööstus.Teekstiilitööstuses töötas 1938.aastal 25,9% kõigist toodanust.Kergetöösuse tähtsamad allharud olid peale puuvillatööstuse ( Kreenholi Puuvl'illasaaduste Manufaktuur Narvas ja Balti Puuvllla Ketramise ja Kudumise Vabrik Talllnnas) veel ( Sindi Kalevivabuk),lina - ( Narva linavabrik) ning põhilisetlt väikeettevõtlel ja käsitööle tuetuv õmblustööstus.Toiduainetetööstuse oluliesmad allharud olid tubaka-(tuntumaks ettevütteks Laferme),piima- ning šokolaadi ja lomvekitööstus ( Kawe,Ginovker ja Co ning Brandman) Õllevabrikutest oli populaarsem A.Le Coq Tartus.Üksktoodetest eristus selgelt või,mis moodustas aastatel 1929-1932 rohkem kui 30% Eesti kogu ekspordist.Väga mitmekesise tootisstrukuuriga metallitööstus oli khandatud tootmisele siseturu tarbeks.Valmistari mitmesuguseid lihtsamaid masinaid ja tööriistu mitmesugutele tööstusharudele japõllumajandusele,aga ka näiteks trammivaguneid Tallinna linnale.Suuremad ja n.ö sünboolse tähendusega ettevõtted olid laia tootmisprofiiliga Franz Krull,Ilmarine,mille ruumides tegutses ka üks Eesti kahest suuremst jahuveskist ja 1935.aastal asutatud Raadi-Elektroonika Tehas ( RET) Tallinnas ning Tartu Telefoni vabrik.Kphalikule tootimisele toetuv tseuloosi-ja paberttööstus oli suunitletud peamiselt ekspordile.

küsimsui NOORTE meie bändi asjus ja uudiseid lugege meist ja minust 

uus album tuleb hiljem aga millal eks see tuleb mingi aeg aga see pole nii lihtne sellepärast et 2 aasta pärast lähen välismaale sporti võistlustele üks uudis on veel enam pole siseõue suve saali eesti nku ja noorsooteater nüüd saamre teha  muusikali kus juures tuleb plaat mitte meie bändi plaat vaid ka samas terminaatori muusikal aga nimi on ära muutetud enam pole eesti nuku ja noorsooteater vaid lihtsalt eesti noorsooteater ÜKS UUDIS veel NOORTE 11 FILMI TEEME ja veel üks uudis plaan on vaja teha nagu teater filmina NOORTE KOOL aga see film aga valmima juba varsti 2 aasta pärast see läheb ka meie NOORTE loo sisse

f

GALERII 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2014 2015 2016 2017 2018 2019

VIDEOD 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2014 2015 2016 2017 2018 2019

NOORTE.EE

raadios pole mifagi praegu intervijuud meil

f

LIVE 

26.jaanuar NOORTE maailmalõpp prantsusmaa pariis

28.jaanuar NOORTE dvd maailmalõpp konsert saksamaa aastal 2022

Suurimaks põlevkiviõli tootjaks kujunes Sakksa kapitali osalusega A/S Eesti Kiviõli:1930.aasstal rajati õlivarik,mis oli tollal suuim põlevkivi utmisvabirik maailmas,millele 1937.aastal lisandus teine õlivabrik.Silamäel tootiis kiviõli Rootsi kapitalile kuuluv Eestimaa Õlikonsotsium ja Kohtla kevanduse juures Briti kapitalie kuuluv The New Consolidated Gold Fieds Ldt.!939.aastal toodetud 179 000 põlevkiviõli tähendust resp.alal ( altes Reichxgebet) 741000 tonni naftat (nn Suut-Saksamaal s.o koos Austria ning Böömi ja Määri protektoraadiga 888 000 tonnini),endise Poola territooriumil 523 000 tonni ja Prantusmaal 70 000 tonni (Statistches Jahrbuch...1942:62) .Sellest relvatuva Saksamaa suur huvi Eesti põlevkivi vastu.Suurens ka põlevkivi osatätsus primaarenergia tarbimisel.Kuna energia kogutarbimise kohta andemed puuduvad,tuleb seda iseloomutada kaudselt kütuste tarbimiseega tööstuses,kus põlevkivi kujunes juba 1924.aastast pamiseks energiaallikaks.Haruti olid põlevkivi peamisteks tarbijateks tselluloosi-ja paberi-,tekstiil-,nin tsemnditöösus.Põlevkivi kõrval arendati Eesti oma energiavajaduste katmiseks kiiresti ka rurbatööstust:pressturba tootmine suurenes aastatel 1922-1938 näiteks 56 000 m3-lt 477 000 m3-ni Turba tootmise kasvu üheks põhjuseks oli seejuues puidu vabastmine ekspordiks.Ühlasi hakati kasutama turvast elektrienergia tootmiseks ja Tallinna-Haapsalu raudteeliinil vedurikütteks.1923..aastal valmisid turbaküttelistest eletrijaamadest suurematena Elamaa jaUlila jaamad.1924.aastal elektifitseeriti Elamaa elektijaama baasil Tallinna ja Pääsküla vaheline raudteelõik.1939.aastal anti käiku Tootsi turbabiriketitehas.Eelkõige Põhja-Eesti jõgedele ( Narva,Jägala,Kunda,Loobu,Valgejõgi) rajati mitu väikest hüdroeletrijaama,millest suurim oli Narva jõe vee-energiat kaustav Kreenholmi jaam.Klassikaline näide on 1922-.- 1924.aastal ehitatud 1,1 megavatise võimsusega Linnamäe hüdroelektrijaam Jäglala jõel,mida omal ajal peeti kõige kaunimaks tööstusehituseks Eestis.See jaam oli mõedud rajatava Põhja Paberi-ja Puupapivabrikute aktsaühususe Tallinna sulfittselluloosi vabriku käitamiseks.

3.augustil 1921.alustati põlevkivi katsetootmisega,mis oli ainulaadne kogu maalimas.1922.aastast kaasati põlevkivitöösesesse ka era-,sh eelkõige väliskapitali:1925.aastal alustas kaevandamisega aktsiselts Kütte-Jõud ja 1926 aastal aktsiaühing Eesti-Kiviõli.1937.aastaks oli eakapitalile antud 16 konsessioooni põlevkivi kaevanadamiseks.100 000 tonni kaevadamiseni jõuti 1922.aastal,poole miljoni tonnini 1928.aastal ja miljoni piit ületati 1937.aastal.Kiiresti suurenes põlevkivi kaasutamine õli tootmiseks,kusjuures alates 1934.aastast kasutati rohkem kui 40% (1939.aastal 58 %) kaevandatud põlevkivist õli ehk nn toorõli tootmiseks-see on ka põhjus,miks järjes enam hakati nimetama õlikiviks-,millest valmistaii mitmeduguseid aineneid,nagu näiteks bituumeni,määrfeõli,immutusõli,taimekaitsevaendeid,putukamürki jm.Endiset kasutati põlevkivi küttena paludes suurettevõetes,samuti tsemendi tootmiseks vedurikütteks ja elektri toomiseks - esimest korda Tallinna elektrijaamas 1924.aastal.1930.aastatel ehitati põlevküttelised elektirijaamad Püssis,Kunda ja Kiviõis.Tallinnas,Tartus ja  Narvs kautaiti tänavavalgususeks põlevkivi destleerimisel saadud gaasi.1928.aastast hakkas Eestimaa Õlikonsortsium Sillamäel toorõlist bensiini tootma,kuid suurimaks bensiini tootjaks kujunes Riigi Põlevkivitööstus.1939.aastaks suurenes toodetud bensiini kogus 22 400 tonnini.

Kes oli Märt Raud?

,,Märt Raud oli Eesti põlevkivitõõstuse rajaja ja selle suukuju.Ta sündis 23.juulil 1878 Õisu vallas  Viljandimaal.1912.aastal lõpetas Riia Polütehnilise Iinstutuudi ehiusinsenerina.Põlevkivikeemiaga puutus kokku 1917.aastal Petrogradis sealse Eesti põlevkivitemaardlat uurinud geoloogi Nikolai Pogrebovi soovitusel.Novembris 1918 nimetati Raud Riigi Põlevkivitöösuse juhatajaks ja pärast selle ünbrekujundamist aktsiseltsks Esimeme Eesti Põlevkivitööstus 1936.aastal selle juhatuse esimeheks.Eesti Sotsiaaldemkraatliku Tööliste Partei esindajana Asutava Kogu  ja I Riigikogu (1920-1923) liige.Riigikogu liige 1935-1938).Riigi Majandusnõukogu liige 1935-1938.Aatatel 1944-1949 ENSV Riikiku Plaani komisjoni põlevkivikeemia osakonna juhataja.1949.aastal küüditati Krasniojarski kriaisse.1952.aastai arreteeriti ja suri erinevtel andmetel samal või 1955.aastal Krasnojarski vanglas..''

------------------------------------------------------------------------------------------

Põlevkivibensiini hakati ekportima Lätti,Soome ja mujale.Siinkohal väärib märiimist,et juba 1930.aastal käidi välja idee n-ö ökobensiini tootmseks,segades põlevkivibendiini vähemalt 40% mahus piiriusrga (Pezold 1930).

Buy Pain O Soma 350mg at low price with FLAT 30% OFF in US to relieve pain sensations between the nerves and brain. Order Pain O Soma 350mg (Carisoprodol) tablets & get discount, free-fast-cash on delivery in New York, California, Florida, Texas of USA & in UK at Unitedmedicines.

Buy Pain O Soma 500mg at low price with FLAT 30% OFF in US to relieve pain sensations between the nerves and brain. Order Pain O Soma 500mg (Carisoprodol) tablets & get discount, free-fast-cash on delivery in New York, California, Florida, Texas of USA & in UK at Unitedmedicines.

Buy UDT 100mg & 200mg at low price with FLAT 30% OFF in US for pain management treatment. Order UDT 100mg / 200mg (Tramadol) tablets & get discount, free-fast-cash on delivery in New York, California, Florida, Texas of USA & in UK at Unitedmedicines

Buy Ol-Tram 100mg at low price with FLAT 30% OFF in US to relieve moderate to severe pain. Order Ol-Tram 100mg (Tramadol) tablets & get discount, free-fast-cash on delivery in New York, California, Florida, Texas of USA & in UK at Unitedmedicines.

Higher education is a lofty endeavor with as many difficulties in its path as there are opportunities. ScholarOn provides History Expert Answers for every learning need possible. Satisfied students over a decade remains our achievement in the online academic industry.

Just sellise vahepealse kesk-ja väiketööstuse ennakarengu toel tugevnes tööstuse orienetatsioon siseturule.Samal ajaliseloomustab surutisele järgnenud aasyaid kohalikele loodusvaradele toetuvate harude,eelkõige põlevkivi kaevandava ja seda kasutavate töösusharude ( keemiatöösus ja elektrtoenergeetika) ennakareng nii hõivatute kui ka toodanu mahu mõttes.Samuti kodumaist tooret kasutava tselluloosi-ja paberitööstuse languse taga on turgude kadumisest pöhjustatud paberitootmise kiire vähenemine,mid ei suutnud korvata tselluloosi tootmise kasv.Suundumust kodumaiste loodusvarade kasutamiele peegeldab ka Geoloogilise Komitee moodustamine majangusministeeriumi koosseisus 1937.aastal.Neis harudes aset leidnud hõivatute osatähysuse muutumist iseloomustavad järgmised arvud:aastalel 1929-1938 suurenes mäetööstuses hõivatute osatähtusus suurtööstuses hõivatute koguarvus aastakeskmisena 9,8%-lt 13,0 %-ni ning keemiatööstuses 2,5%-lt 6,5%-le.Enim tähelepanu väärivaks jooneks Eesti tööstuse arengus on põlevkivi kastuselevõtt ja iseäranis selle kasutamine keemiaööstuse toormena,milles Eesti oli maailmas teed rajav riik.Põlevkivitööstuse arenemine toetus esialgu kodumistle vajadustele,kuid 1930.aastate teisel poolel muutusid põlekivi töötlemissaadused juba arvestatavaks ka ekspordi  seisukohalt.Ehhki põlevkivi kaevandamise alguseks Eestis peetakse 1916.aastat,daab põlevkivi tegelikust majanduslikust kasutasest Eests rääkida siiski alates 1919.aasta maist,kui pärast Nõukogude Venemaa vägede väljatõtjumist hakati taas põlevkivi keavandama.Tõsp,juba 25.novembril 1918 oli insener Mart Raud võtnud Ajututise Valitsuse esindajana lahkuvalt Saksaokupatsioonivõimult üle praeguse  Kohtls-Järve kesklinnas asunud Pavandu karjääri,kus detsembris kasevandati ka esimesed vagunitäied põlevkivi,millest üks vagun olevat jõudnud isegi Tallinna.Kaubandus-tõõstusministeerimi osakoonnana loodi Riigi Põlevkivitööstus(1936.aastal kujudati see ümber aktsiaseltsiks Esimene Eesti Põlevkivitööstus),kellele kuulusid Pavandua (Kohtla) karjäär,Vanamõisa käejäär,Rakvere lähedal,kus kaevandamisega alustati 1920.aastal,,kukruse  kaevandus (1921) ja käva jaevadus (1924).1919.ja 1920.aastal kaevndati  vastavatl 9600 ja 46 000 tonni põlevkivi.1939.aasta kaevadati neljas kaevaduses ja kolmes karjääris kokku juba 1,7 miljonit tonni põlevkivi,sellest 96%kaevanustes.Suuriad kaevandused olid Kiviõli,Kukruse ja Käva-2.