Päevikud

Tuulisel maapinnal tunnen pőhjamaa hingust, 

Suvelőpu künnisel veenab mind rôskus ja udu

Alati kui on nii siis näen tunnelis heledat valgust

Ja tegelikult väsinuna diivani peal ma tudun.

Nii juhtub nädalalőppudel kui peaks elama

Oma őiget elu ja nautima ilusaid rännakuid-

Siinsamas väsinud kodude vahel kolama...

Mööda kőndimata radu ja käharaid männikuid.

Tőusen ja käed lähevad klaverist köögi poole,

Kuidas ka ei pingutaks ikka jätan dieedi teiste hoolde 

Ja vitsutan küpsiseid kohviga ning suits sinna juurde

Las teised vantsivad seekord mööda ilupoode.

Kas vőiks vői ei peaks ma kirjutama lőpu loole...

Teate puhkepäeval on hea kui lőpu jätan inimsoole...

...Theodor Wilhelm Franz Meybaum oli pärit lihtsast perest.Ta sündis Pärnus 5.oktoobril  vkj 23.sept.1864.a.) vallaslapsena.Tema ema oli pärit Viljandist ning abiellunud Võlla küla mehe Anton Meybaumiga.Theo'dor sündis kaks aastat pärast Antoni surma ning siis abiellus tema ema uuesti.T.Mebaum siirdus Pänust Peterburi,kus 20.saj.algul elas rohkem eestasi kui Tallinnas.Aastast 1890 elas ta Riias1920.a.Läti kodakondust taotledes märkis ta rahvuseks sakslane ning 1939.a.lahkuski ta Saksamaale.Esimene ametlikult välja kuulutatud lennudemonstratsioon toimus 19.juulil 1910,Zaulauksi hipodroomil päras traavivõistluste lõppu veidi peale kaheksa õhtul.See 5-6 meetri kõrgusel sooritatud lend kestis 56 sekundit.Üldse tegi Meybaum kolm lendu,kuid esime neist oligi kõige pikem..Sobiva maandumisraja puudumine oli põhitakistus,mis ei lasknud sooritada veelgi pikemaid lende.Seega tegi Meybaum esimese õnnestud avaliku lennudemostratsiooni Riias,sest 12.uunil sama traaviväljakul taanlase dr Orla Amtzeni poolt tehtud sooritust ei saa kennuks arvata:tema sai oma lennuki alles viiendal katsel maast lahti.ainult mõneks hetkeks.23.juulil 1910.a. tegi Meybaum esimese lennu ''Motorri''tehases ehitaud lennuaparaadiga Järgmisel päeva õhtu kell kolmveernd kaheksa pärast traavivõistlusi võttis Meybaum sama apaadiga kolmanda lennu,mis seekord vältas 33 sekundit.Äärepealt oleks see lend talle ka viimaseks jäänud.Alul ei tahtnud mootor kuidagi käivituda ning siis takistas hootine tuul:lennuk neljast meetrist kõrgemale ei tõusnud.Tõusu ajal riivas lennuk puud ja seejärel võttis suuna tribüünile.Umbes 40 m enne tribüüni hakkas tuul lennukit kandama rauteetammi poolle,kus asjakäiku uudista hulk rahvast,kes 40-kopikalist piletit oli üleliia kalliks pidanud.Mida Meybaumil teha oli - kas rahvale otsa sõita või lennata teleraafiliinidesse.Vältimamaks dilemat keeras ta lennukinina järsutt alla.Lennuk tegi maandudes kukerpalli ning rahvas lagistas selle peale naeda,kuni sellgus,et Meybaum oli saanud vigastada.

...Hiljem said paljudest lennuhuvilistest I Balti auto - ja aeroklubi liikmed.1910.a.kevadel oli A.Leutner endale Sakamaalt Hans Grade poolt konstrueeritud ja valmistatud monoplaani.Grade oli mees kes teisena Saksamaal oli saanud lenduritunnistuse ning pealegi tõusnud õhku omavalmistatud lennukil.Riiga tododud lennuaparaat kaalus vaid 125 kg vajas hoovõtuks veerand versta.Grade konstrueeritud oli ka 25 hj kahetaktilne mootor.See võimaldas propelleril taha tuhat pööret  minutis.Nii mootor kui ka lenduri jooks ette nähtud iste olid kinnitatud tiibade alla.1910.a. Grade ehitatud lennukid olid 7,5 m pikad 10,2 tiivaulatusega ning maksid 12 000 marka.See oli kaks korda odavam Kalepi ostetud biplaanist.Leutnerile kiire liikuimine meeldis.1892.a.oli ta tulnud Balti meistriks jalgrattasõidus.Tänu Leutneri ostule tõusiski esimene lennuk maast lahti Lätis enne kui Eestis.Mitu nädalat ette reklaamitud lend toimus 1910.a.juunis Riias Zaulauskis Solitude hipodroomi kohal.Hommikul Tallinnast kohale jõudnud lendur istus lennuki tiiva all asunale istmele ja kuna mootor töötas korralikult siis sooritas ta kohe ka proovilennu.Järgmisel päeval ilmunud'' Rigaer Tagebatti'' lühisõnuist võib lugeda:''Aparaat tõusis peale hoovõttu kergesti õhku ja härra Meybaum veetis 4-5 tema jaoks kindlasti väärtuslikku minutit õhus,et seejärel õnnelikult emakese maa peale tagasi tulla.

... Riia rikkad baltisakslased olid koondunud väikesearvulisse Lufscifhiffahstudienengesselllecahafti,mida juhatas kohaliku autoklubi esimees Freisiner ja mille liikmete hulka kuulus ka jalgratavabrikant A.Leutner.Tollesse seltskonda polnud vaestel asja:liikmemaks oli 250 rbl aastas.Selts ei saanudki õieti jagu alla ning lõpetas peagi oma tegevuse.

... Tehase ''Motor'' toodangu reklaamimiseks korraldas Kalep ühes Riia teatris lennundusnäituse,mis äratas suurt tähelepanu .Seal oli välja pandud nii üliõpilaste ehitatud purilennuk kui ka talle endale kuuluv Wrigthi biplaan nr 105) selle alumiste kandepidade otste külge oli Kalep laskud kinnitada rattad,et lennuki küliii kaldumese korral tiivad viga ei saaks.Sellest Riia üliõpilaste ühingust alustas oma teed üks tulevane Nõukogude kosmonautika alusepanijaist -Friedrich Zander 1887-1933)).Zander hindas juba tollal alumiiniumpulbrit kui üht võimalilkku raketikütust.Tänapäeval kasutavad ameeriklased tõepoolest seda oma kosmoselaevade kanistrites.1910.a.alustas Riias tegevust ka Ülevenemaalise Keiserliku Aeroklubi kohalik osakond,mis koosnes vena maruahvuslastest eesotasa jalaväekindral O.von Bertesiga.Nende ringkondade meelsust esindav'' Rižki Vestnik''avalda soovi,eet ...kõik 5000 Riia juuti lendaksid ära Kanadasse,Argentiinasse või Palestiinasse.Aasta lõpul oli sel enamasti ohvitseridest koosneval klubil juba 104 liiget.

...Seejärel õppis ta Riia Polütehnikumis arhitektuuri ja masinaehitust.Samas pölütehnikumis töötas ta mõned aastad assistendina,täites ühtaegu ki inseneri kohusid laevaehitustehases.1902.a.sai Kalepist sai Riia Zaulauskis asuva tehase ''Motor''direktor ja kaasomanik.1910.a.asutati Riias kolm lennuhuviliste ühingut.Kalep lõi kaasa ühngus,milles valises demokraatlik meelsus ja mis oli avatud kõigile rahvustele.Selle nimetus oli I Rigarer Sudentishe Verein für Luhtschiffart Fluugtechnik.Peale üliõpilaste kuulusid selle liikmete hulka ka mõned vabrikandid,insenerud ja ajakirjanikud.

...Kuigi Kalep töötas Riias,tuleb Eesti lennunduse ajalugu alustada temast.Teatavasti kuulus Lõuna-Eesti tollal Liivamaa kubermangu,mille elanikest oli eestlasi 39,9% ja 43,9% latlasi.Riias töötas kuus eesti rahvusest advokaati ning eestlaste hariduse-ja abiandmise selts oma kooli,haigekassa  ja naisosakonnaga.Th.Kalep sündis 24.jaamuaril 1866 Pajusis postiametniku Georg Kalepi viienda pokana nind lõptas 1886.a.Tallinna Peetri Reaalkooli reaalharu.

... Ettevõtliku aviaatori isa olevat olnud   pärit Läänemaalt ning armunud kohaliku mõisniku poega koolitavasse šveitslannase.Kui too daam Šveitsi tagasi läks,sammus armumud noormees talle järele.John Liwentaal sai 1864.a.poliitilise põgenikuna loa asuda elama Lausanne'i,kus ta abieluski Jeanne Henriette Caroline Mattehyga ning asus tööle rätsepana.Neile sündis neli last:Charles 1866),Aleander 1868),Reinold 1870) ja Jenny 1873).Alexander lõpetas Šveitsis kõrgema reaalkooli ning Pariisis kunsti-ja tööstuskooli.

...Juba esimesel proovilennul murdus propelleri liiga pikk telg.13.septembril püüdis ta katapuldi abil tiibadele tuule alla saada,,kuid ka see üritus ebaõnnesus.Rusude hinnaks pakuti 320 franki,ning Liwetaal,kes oli kulutanud lennuki ehitamiseks 15 000 frank,ei suutnud pankrotist toibuda.Liwentaal oli juba 1896.a.hakanud tegelema dirižsaablitega ning asutanud Švetisis ka sellealase ühingu.Nüüd tuli tal ka jätta mõte juhitava õhulava ehitaisest Šveitsis.Ta sõitiski ära Inglismaale ning alles siin sai ta mõne aasta pärast valmis dirižaabli ''Blue Bird''.1915.a.oli Liwentaal Pariisis lennukitehase rajanud,kuid see hävis pommirünnakus.1919.a.siirdus ebaõnnstumistest räsitud Liwentaal Kanadasse,kus ta ka suri.

... Lenduridplomit õigustanud sõidu sooritas krahv Wrighti lennukll 20.oktoobril 1909.a.Seega oli C.de Lambert Prantsuse aeroklubis lendritunnistuse saanud kahksas mees.ning esimene Vene riigi alam,kes lenduri kutse omandas.Veel samal aastal tegi ta oma lennukil kaks tuuri ümber Eiffeli torni nin püstitas ka kõrguslennu maailmarekordi 300 m).Esimene eesti päritoluga lennukiehitaja koorberid peaksid osaliselt kuuluma ka Alexander Liwentaalile  sünd 3.jaanuril 1868.a.Lausannne'is),kes olevat Innglismaal 1898.a.sooritanud omatehtud lennukil 80 meetrtt pika õhulennu.See lõppes küll kennuki purunemisega,,kuid oma jalaluu murfnud Liwentaal ei jätnud jonni.1909.a.oli tal Genfi lähedal Vernie's valmminud monoplaan 24 hj Anani kandepinnad 24 ruutmeetrit ja kaal 25 kg),mille juhiistet võis nihutada.