Päevikud


vähem kui päev tagasi
aleks30
62, Põlva, Eesti

Tõeliselt hirmus oli lugeda Kalju Anijala 7.mail 1987 Moskva Ülemnõukogu Presiidiumile adresseeritud ja prargu Eesti Riigirhiivis säilitatava kirja,milles Linnase tema käealuste poolt sandiks pekstud mees kirjeldab osaks saanud kannatusi. ,,See oli 1941.aastal,kui okupeerisid saksa fašistlikud väed Eesti NSV territoorimumi.1941.aastal hakkasid tööle koonduslaagrid Kalevi-Liival ja Tartus.Ja ka Ahjal oli vangimaja,mis kuulus Tartu koonduslaagri alla.Mina astusin parašütistide kooli Moskvas.Peale selle lõpetamist lasti mind langevarjuga alla Mäksa parki,ku tegusesin 1942.aasta maini,kus kukkusin fašitliku Omakaitse kätte vangi,kus mind Ahjal peksti saksa sõjaväe rihmadega,Jüriste pooli kumminuutidega ja siis seoti Räisa käsul minu käed ja jalad kinni,kus istus sõjaroimar Mikson palja tagimkuga minu nä peale ja ütles,et anna isamaale suud.Keerati kõhu peale.Ratassepp Karl peksis vastu sega lehma kettidega,siis keerati selili ja Jüriste peksis püssipäraga hambad sisse.Siis viidi mind Ahja vallamajja.Karl Linnas mõistis ise kohtu tankitõrjekraavi tankidega surnuks hõõrumisele.Kui nendel puudus auto,läks mind viima mootorrattaga Omakaitse mees Raud Paul,aga ma sai enda maha visata soovariku metsas ja sain põgenema.Põgenesin Nõukogude tagalasse,kus mina olin haiglas,kus mind ravis tuntud kirjanik ja luuletaja Barbus.Haiglast vabanedes astusin Leningradi blokaadi.Karl Linnas peksis lolliks Miina Kimmeli ja mõrvas minu venna Oskari  ja peksis hulluks Jõeäär Ernisa ja Kollo,Mernitsa,Püttsepa ,Viira Eduardi.

Kokkuvõtlikult .Karl Linnas oli tunnistajate sõnul sakslaste ees pugeja,kuid vangide vastu jõhker ja sadistllike kalduvustega.Linna aramatanud vange peksta sõlmilise nuudiga,mida ta endaga pidevait kaasas kandis.Ka osalenud Linnas koos teiste laagri juhtiddetega orgiatel,mille kägus vägitas naisvange.Tavaliselt juhtis inimeste mahalasmisele viimist just Linnas,sõites ise sageli hukatavatega tankitõrjekraavi kaasa,kus kamandas mahalaskjad ja tulistas hiljem isikliult püstolist neid,ohvreid,kes peale kogupauku veel elumärke ilmutasid.

KÕRGEIM MÄÄR:18.Jaanuari istungi lõpul…


aleks30
62, Põlva, Eesti

Tunnistaja Oskar Peda: ,,Olin vahi all koonduslaagris Tartus.Tunnen Jüistet,Linnast ja teisi.Need olid halvad mehed.Vange mõnitati,anti kepiga peksa,toimusid vangide metsikud peksmised,lasti läbi rivipeksmisega ja ka Jüriste oli seal..Oli tihti mahalskmiesle viidud vange,pärast korraldati aga joominguid.Linnas mõnitas vange,oli jõhker mees.Lubas neid maha lasta ja vahest lasi baruningust baraki lakke.Vahest esitas küsimusi:,,Miks magate?'' ja siis jalaga või kepiga löödi vange.See oli mõnitamimine.Niimoodi käitus Linnas ja ka Mark.Tõeliselt õõvatavad olid Pulheria Tšakukuhhina tunnistused,kes muu kohutava seas rääkis kohtule järgmist: ,,Ühel himsal päeval viidi meid autobussiga tankitõrjakraavi äärde.Meil olid käed seotud.Me ootasime hukkamist.Äkitselt aetti meie grupp kraavist umbes 50 meetri kaugusele ja meid sunniti vaatama mahalaskmist.Mida me kõik ei näinud!Ohvrid olid pesu väel.Mäletam üht eidekst nende hulgas.Neid õnnetuid oli umbes 200 inimest.Autobuss tegi nedde kohale toomiiseks mitu reisi.Kui kõik oli lõpetatud,tõuksid valvurid meid bussi tagasi.Me saime aru,et meie rühma ei lasta maha ja et sadistid ja mõrvarid olid piinnud hirmutamise eesärgil.Et me igas asjas kuulaksime oma timukate sõna.Prokurör: ,,Mida nad siis veel teilt tahtsid?'' Tsakuhhina:,,See selgus varsti.Akulina Tarankova,Veera Savostkina,Ziina Karzunova,mina ja veel mõned naised ja neiud viidi Kuperjanovi kasarmutesse,kus meid elajalikult vägistati.Prokurör: ,,Kes said hakkama selle jõleda teoga?'' Tsakuhhina: ,Selle alstu vägivallla pani toime terva kari.Nende hugaa oli ka see Juhan Jüriste.Oli ka Linnas ja pikk sakslane,kas alati viibis Jüristega koos.Seletusi andis tunnistaja Oskar Art,kes oli saksa okupasiooni ajal töötanud Tarta autobussis bussijuhina.Tema tegi oma bussiga tankitõrjakraavi juurde kolm reisi.Prokurör:,,Kas kõik lasti maha?''Art: ,,Jah,kõik lasti maha.''Prokurör: ,,Kes organiseerisid mahalaskmist?,,Art: ,Koppel ja Linnas.Nad võeti riidest lahti,seoti kinni,pani jälle bussi ja siis viisime nad tankitõrjekraavi äärde.Igalühel oli…


aleks30
62, Põlva, Eesti

... Karikosk:,, Jah,niisuguseid juhtumeid oli veel.Tihti korraldati orgiaid ning alati olid eestvedajaiks Linnas  ja Jüriste.'' Prokurör: ,,Kuidas toimus mahalaskmine?'' Karikosk: ,,Hukavad pandi otse kraavi äärde.Järgnes kogupauk ja ohvrid langeid kraavi.Koppel tegi lõpu peale nendele,kes veel endast elumärki andsid..See oli õudne pilt.Pärast seda hirmsat veresauna,mida ma olin näinud,ei saanud ma kogu öö uinuda.Varsti pärast seda püüdisin ma laagrist lahkuda.Needki kaks ja pool nädalat,mis ma laagris teenisin on minu elu kõige õudsamaks ajaks.Linnas oli koonduslaagri ülem ja teda kutsuti hauptmanniks,ehhki ta oli lipnku auastmes.Linnas oli auahne ja jõhkra iseloomuga.Valve lkäest kuulsin,et mshslaskmisu toimus mitu korda päevas,enne kui laager oli veel nNäituse väljakul.Mahalaskmistel olid Linnas ja Koppel.Kuulsin ka,et laagris korraldati joominguid ja sunniti nest osa võtma naisvange ja hiljem naised vägistati.Orgiaid organiseerisid Linnas ja Jüriste.'' Tunnistaja Osvald Mets oli Tartu surmalaagris valvuriks kolm nädalat.Tema sõnul tegeles just Linnas mahalaskmistega,kohtles vange metsikult ja peksis.Pokurör: ,,Ksa teate rääkida vägistamistest?'' Mets: ,,Tean,et naisvange viidi ruumide koristamise ettekäändel joomingule ja seal...'' Prokurör: ,,kuidas iseloomustate Linnast?'' Mets: ,,Mitte heast küljest,Ta oli jõhker.Kui ta laagris ringi kõndis,oli tal alati kaasas nuut,,millega peksis vange.Tean,et ta võttis osa mahalaskmistest.Kuulsin teiste valvurite käest,et Linnas peksis vange köiest tehtud nuudiga.Need kes olid mahalaskjad,rääkisid,et vange mõnitati,et toorusi ol lubatud vangide suhtes.Kuulsin,et peeti orgiaid ja võeti nooremad naivange ruume koistama ja oli vist ka vägitamisi. Või naistele anti alkoholli ja ehk alkoholi mõju all nad alisusid vabatahtlikult.Ikkagi peab ütlema,et nad viidi vägivadselt.Seda,et Linnas pidevalt nuuti kaasas kandis viimast ka vahialuste peal käiu lasi,on oma märkinud oma tunnistutes veel mitmed teisedki tunnistajad.Anold Jaska,endine koondulaagi vang,klellel ülekuulamise…


aleks30
62, Põlva, Eesti

... Harald Kolberg,endine valvur:,,Kord sattus Giesen 1941.aasta sügisel mingil olengul sõnavahetusse ühe endise Eesti Vabariigi ohvitseriga.See ohvitser tegi Giesenile  viimase väljakutsuva käitumis eest märkuse,märkides,et tema on auastmelt ohvitser,kuid Giesen vaid veltveebel.Selle peale haaras veltveebel Giesesen püstoli ja tulista ohvitsri,kes sai tõsiselt haavata.Pärast seda lasi Giesen toimetada haavatu laagrisse ja sulgeda ta surmamõistetute barakki.Pärast See ohvitser siiski vabastati,kuid sunniti teda Giesennilt vabandus palluma.Nägin ise korduvalt,kuidas surmamõistute baraki juurde tulid 10-15 valvurit eesotsas laagri ülema Linnasega.Nendega oii kaasas mitu ohvitseri.Tavaliselt olid need Jüriste,Laas,Linde,Ardla ja Koppel.Nad võtsid mahalaskmisest osa järjekorras,mitte kõik korraga,sest keegi neist oli sel ajal kindlasti laagris valves.Pärast seda hakati surmamõistetuid barakist välja tooma Linnas kontrollis neid ninmekirja järrgi.Seejärel sudisid valuvurid neid lahti riietuma.selga jäeti vad aluspesu.Peale seda seoti kõigil käed selja taha ja ütlasi koos pika kõie küge.Pesu väel surmamõistud aest bussi Hukkamisele mõistetud naised nutsisd karjusid,kinnitasid,et nad polle milleski süüdi.valvusrid istusid nedndega koos bussi ja toimetasid nad mahalaskmise paika.Ohvitserd  järgnesid bussle sõiduautoga.Mahalaskmisega otseseslt tegellev meeskond oli alati üks ja sama.Sellest meeskonnast mäletan järgimisi nimesid:Suits,Sügis,Kiviväli,Kütt,Eemets,Käärik ja Endel Mark.Mäetan,et nad kõik olid allohvitserid.Vanuses 22-23 aastatat.Laaggri ülem oli Karl Linnas,keskmistsest pikemat kavsvu,kõhenema kehaehitusega.Oma iseloomulit oli toores ja ülbe,mis ilmnes ka tema suhtumises laagri valvuritesse,keda ta pidas endaga võrreldes rämpsuks.Inimeste surma saatmise korraldamisega tegelesid laagris Fritz Giesen ja Linnas.Laager oli piiratud tiheda okastraadiga,mille ümber käis pidevalt kaks tunnimeest.Laagri erioaskonnas teguteses ka paar naist.Üks neist,oli üsna pikka kasvu naine,elas Linnasega kokku ja käis temaga kaasas ka hukkamistel mõni kord kaasas. - uudishimust.see naine oli oli umbes 23 -aastaane.Nõukgukde  mahalaskmist Tartu koonduslaagris korraldasid laagriülem Linnas…


aleks30
62, Põlva, Eesti

Pärast kohtualuse ülekuulamist astusid kohtusaali tunnistajad.Eeluurimisel oli tunnistusi andnud üle kuuekümne inimese.Tunnistaja Hans Laats teenis okupatsiooni ajal Tartu koonduslaagris valurina.Seetõttu oli talle ka väga hästi teada,kuidas surmavabrik töötas,kuidas inimesi peksti,piinati,vägistati, ja tapeti.Hans Laats:,,Tavaliselt juhtisid mahalaskmist Linnas,Viks või Koolmeister.Enne mahalaskmist võeti vangid riidest lahti.Linnas 23-aastane,õppis enne sõda mingis teaduskonnas Tartu Ülikoolis.Koonduslaagri teenistusse astus vabatahtlikult.Alguses oli lipniku auastmes,selle oli ta saanud Eesti Vabariigi sõjaväes.Esialgu,kui asus Näituse väljakul,Linnas oli koonduslaagri valvemeeskonna ohvitser.Aga peale Lepku äraaõitmist sai laagri ülemaks.Süstemaatiliselt võttis osa surmale määratute ettevalmistamisest ja ärasaatmisest surmale ning samuti isiklikult võttis osa patriootide mahalaskmisest Jalka liinil.Seda mina tean selle tõttu,et mina koos temaga võtsin osa karitusoperatsioonidest.Oma iseloomult oli Linnas enesearmastaja,tahtis saada laagriülemaks ja teha karjääri.Kuulekuse eest andsid sakalased talle hauptmanni auastme,ta sai kapteniks.Linnas püüdis alati sakslastele pugeda ja sõitis iga kord isikliult komandatuuri ülema Scheihenbaueri juurde.1942.aastal käks ta laagrist ära ja millega ta saksa okupantide väljaajamiseni Eestis tegeles,ma ei tea.Ma ei tea sedagi,kus ta praegu viibib.Vange veeti mahalaskmisele igast barakist.Inimesed riietati lahti ja nad jäeti pesu peale.Lahtiriietamine toimus eriti siis kui viida ära juudi soost inimesi.Siis oli väljas terve kantseli,et saada saaki.Teine kord riietati lahti ka naised,aga mitte täiesti alasti.Mahalaskmised toimusid tankitõrjekraavi ääres.Vangid käsutati põlvili  ja siis loeti ette surmaotsus,ütles,et on surma mõistetud saksa võimuda poolt.Ühe ja kahe inimese vahel oli umbes 2 meetrineköis.Neid käsitati põlvlili ,loeti ette otsus ja tulistati.Ise olin mitu korda juures ja olen ka Jüristet näinud.Valvemeeskond piieas enne sisse mahalaskmise koha,seda tegi kapten Jüriste meeskond.Vangid peaaegu alati said surma - kas Viks või Linnas toimetasid veel ,,ülelaskmist''.Igaks juhuks lasti üle…


aleks30
62, Põlva, Eesti

.... Nii Linnase kui Viksi kohta olid Nõukogude kohtuvõimud teinud nende elukohariikidele väljaandmistaotliused - Linna elas USA-s  ja Viks Austaalias - kuid viimased keeldusid väidetavaid massimõrvareid välja andmast.Neli päeva kestnud kohtuprotessi käigus kuulati lisaks Jüristele üle kümneid tunnistajaid,,publikule oli tutvumiseks välja pandud asjakohane näitus kohtualuste roimaliu mineviku kohta -- palju dokumente,fotosid ja asitõendeid.Viimstest moodustasid suure osa Jüristelt ära võetud karusnahad,kellad,ehted jms,too olla ära võetud oma kunagistelt ohvitseridelt.Jättes kõrvale teiste süüauste tegevuse-vastasel juhul paisuks käesolv raamat vähemalt kolm korda paksemaks -- olgu alljärgnevalt keskendutud vaid eeluurimise ja kohtupidamise sellele osale,kus kästletaks Karl Linnase tegusid ajal,mil ta oli Tartu koonduslaagri ülem.Alljärgnevad tunnistused pärinevad kohtumaterjaidest ja Eesti Riigiarhiivis säiltatavatest juurdlustimikutest.Kotus süüdistati Karl Linnast selles,et ta teenis juulist kuni augusini 1941 korrapidajaohviterina Tartu koonduslaagris  ja oli seejärel kuni maikuuni 1942 sama laagri ülem.Olles koonduslaagri ülem,organiseeris Linnas saksa võimude juhtnööride kohaselt koos laagri juurde asutatud karistusorganiks nimetatud eriosakonna juhtidega  kinnipeetavate massilist hävitamist.Linnas juhts koonduslaari ohvitsere ja valvureid,kes süstemaatiliselt viisid laagrist minema,võtsid paljaks,sidusid kinni ja vedasid linnast välja tankitõjekraavi äärde ning lasksid seal maha tuhandeid inimesi,kusjuues erinevast ahvusest mahalastute hulgas oli nii rauku,naisi,väikesi lapsi kui abituid haigeid.Linnas sõitis korduvalt mahalaskmispaigale ja  kamandas seal inimesi tapvaid valvureid,kusjuures ta isiklikult tegi püstolilaskudega lõpu peale paljudele vangidele,kes olid mahalaskmisel juhuslikult ellu jäänud.Linnas pani koondulaagri ülemana laagris makama metsiku režiimi,mile tagajärjel paljud inimesed pidid regama üle jõu käivat tööd,kannatama  nälga,viibima rasketes antisanitaarsetes tingimustes,olema ilma arstiabita,taluma valvurite poolt peksmist,piinamist  ja mõnitamist,naised aga peale selle vägistamist.Linnas peksis vange ka isiklikult ja mõnitas neid.Mahalaskmisele viidi vange iga päev.Hiljem ,talvel,kehtestas Linnas uue korra --…


mees60
58, Tudulinna, Eesti

https://youtu.be/XT9IDo-vF5k


aleks30
62, Põlva, Eesti

 SÕJAKURJATEGJAD SIHIKUL:Läinud sajani kuuekümnendate aastate alguses asus Nõukogude Liit tegema sihikindlaid pommistusi,et tuua kohtu ette -  ja siis muidugi ka süüdi mõista  - aõja aastel sakalastega koostööd teinud tähtsamad isikud.Toonases ajakirjanduses,ehkki mingit kohupidamist polnud muidugi veel toimunudki,nimetati neid lausa erandita massimõrvareiks,roimareiks ja söjakurjategijaiks.Süütuse presumptsioonist ei rääkinud keegi.Ehk siis - need inimesed olid  juba ette sama hästi kui süüdi mõistetud.Kuid süüdlaste kohtu ette toomine osutus paraku küllaltki keeruliseks.Sest paljud ,,natside sabarakus''olid leidnud endale turvalise elupaiga Nõukogude Liidule vaenulikes lääneriikides  - USA-s,Inglismaal,Kanadas,Rootsis jne.Mõni oli suutnud varjuda koguni maakera kuklapoolele -Autraaliasse või Uus-Meremaale.Kuid vaatamata sellele oli jaht alanud.9.novembril 1960 esitas Nõukogude Liit Inglismaale noodi nõudega anda välja sõja aastetel Eesti Julgeolekupolisei ülemama ametis olnud Ain-Ervin Mere,keda süüdistati inimeste massilises mõrvamises Kalevi-Liival.Ingliamaa keeldus,avaldades oma dpiomaatilises vastuse kahlust ,kas Mere vastu on ikka piisavalt tugevaid süütõendeid,et teda süüdi mõista.Lõpuks Merd välja antudki ja ta suri 5.aprillil 1969 Inglismaal kopsupõletikku.&.- 11.martsini toimus Tallinna Laevastiku Ohvitseride Majas kõmuline protsess Kalvi-Liiva väidetavate mõrvarite Ain - Ervin Mere,Jägala koonduslaagri komadandi asetäitja Ralf Gerretzi ja valvur Jaan Viigi üle.Kohtu ette ei suudetud tuua,ehkki diplomaatilisi kanaleid pidi kõvasti pingutati,laagri toonst komandanti Aleksander Laaki,kes oli põgenenud Kanadasse.Laak,saanud teda,et tema kuriteod on avaliuks saanud ja Nõukogude Liit tahab teda välja nõuda ja kohu alla anda,poos ta ennast oma kodu ligidal garaazis üles.Teise versiooni järgi Laak siski tapeti.Selle olla korda saatnud Iisraeli natsiküttde salajane surmaskadron.Kõik Tallinnas kohtu alla antud süüdlased mõisteti surma.Ja otsused viidi ka ruttu täide.Keda kätte ei saadud mõisteti mahalaskmisele tagantselja.

Tunnistajad mäletavad:Vähem kui aasta hiljem tomus fasstlike sõjaroimaite üle.juba järgmine protsess.16.jaanuaril…


aleks30
62, Põlva, Eesti

... Tema kodu väravale New Yorgi kenas äärelinnas Long Islandil soditi haakriste ja asjakohane teade.Linnase väidetavast kuritedeliust minevikust sõjaroimarina Long Islandi kohalkus ajalehes Newsday.Kaasmaalastega Kultuurisidemete Arendamise ja Kodumaale Tagasipöörumise Komitee väjaandes Tõe hääl publitseeriti ära koguni prokurör Kari Kimmeli süüdistuskõne.Aga mida tegi selle peale mr Linnas?Paanikasse ta sellest tormihoiatusest ja pea kohale koguneda ähvardavatest pilvedest igatahes ei sattunud,vastupidi.Ta pidas end üleval täiesti rahulikult ja ja ei eitanudki,et oli olnud sõja aastatel mõnda aega sakalaste teeninistuses.Kuid kinnitas kategooriliselt,et  sorry,isiklikult pole ta kedagi tapnud.See kõik jama ja pahatahtlik kommunistide väljamõeldis.Sama oli ta ka väitnud alati oma sõpradele ja perelonnale.Peagi asi unustati ja elu Linnas kodus Long Islandi aedlinnas,Goldsmith Avenue 21,Greenlawn,veeres rahulikul edasi.Vaikus kestis ligikaudu 18 aastat.


aleks30
62, Põlva, Eesti

.... Kiiruge tehti seal vajalikud ettevalistustööd - kogu territoorium piirarti okastraadiga ja valmistati ette hooned -- üldbarakk,maja surmamõistetute jaoks,köök jne.Oktoobris kolitigi ära Kastani tänavasse.See paik oli kurjakuultava minevikuga juba vamem.1919.aastal oli olnud samas kohas,otse hilisema surmabaraki kohal,punaarmeelastest sõjavangide laager.Sea olla vangid otse lageda teava all otsekui loomad,ümber vaid okastraadist aed.1942.aasts mais sai Linnas SS-vägedesse kuuluva valvekomando 41-E ohvitseriks,jäädes selle teenistusse kuni 1944.aasta suveni.Sama aasta 30.augustil sattus Linnas nõukogude suurtükitule alla ja sai haavata ning ta evakueeriti Saksamaale.Sõja lõpp leidis mehe liitlaste tsoonist.1951.aastal emigreerus Karl Linnas koos abikaasa Lindaga,kellega ta oli abiellunud 7.juulil 1944  ja kahe tütrega Ameerika Ühendriikidesse,kus tema jäljed kadusid kuni 1960.aastani,mil Nõukogude Liit kunagise Tartu koonduslaagri ülema asukoha välja nuhkis.Kuigi keeruline see ilmeselt polnudki,sest Linnas polnud vaevunud oma nine vahetama ega varjanud ennast ka mingil muul viisil.Otse vastupidi -- ta oli kõigiti korralik USA kodanik,töötas aastaid ametlikult maamõõtjana ja maksis riigimakse.Linna olnud ka suur kohalike laste sõber,kes teinud igal aastal jõulude ajal jõuluvana.Politseiga polnud tal enne 1960.aastat kordagi pistmist.1962.aastal toimus Tartus suurejooneline avalik protsess Tartu koonduslaagri kunagiste juhtide üle.Kiugi kohu all oii kolm meest --  laagri kunagine ülem Karl Linnas ,eriosakoda kamandanud Ervin-Richard Viks ja laagriülema asetäija Juha Jüriste -- oli kohtupinki suudetud tirida vaid viimane,kes oli end võõra nime all aastaid varjanud Järvamaal Mustla külas ja sealt kätte saadud.Kuigi Nõukogude Liit oli saatnud valjasaatmistaotlused nii Linnase asukoha-maale USA -le kui Austraaliale,mis pakkus elupaika Viksile,keeldusid mõlema vallisused vädetavaid sõjakurjategijaid välja andmast.Selles pole midagi imeks panna,sest toonased suhted suurriikide vahel olid täielikult madalseisus1960.aastatel olid vastasleerid teadupoolest mitmel korral peaaegu…


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 7599 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.