Päevikud

7.Intervjuud:7.1.Sissejuhatus intervjuudele:Nii Hillar Kinguste kui ka Mart Niklus on üle elanud Nõukogude repressioond.Suurem osa nende täiskasvanuelust on möödunud vangistuses.Oma ütlustega on nad teadlikult avalikkusele paljastanud,kuidas Nõukogude julgeolekuteenistus oma ohvreid,inimõigusi erinevalt kohtles.Kuigi Kinguste ja Niklus arreteeriti erinevatel eegadel,,ilmnevad nende jutustustest Nõukogude repressioonide pikaajalsed seaduspäresused.Säärasele kohtlemisele vastu seistes ja protesti avaldades võtavad informaatorid endale vastutuse ajaloo ees.Nemad on tunnistajaks lünkadele,mille avastasin oma uurimuses.Hillar Kinguste on selle töös isiklikult tunistusi andnud Jõgeval toimunud küüditamise kohta,kus inimesi hoiti nädal aega kinni,enne kui pikk reis algas.Paljud nõrgematest,eelkõige vanad ja haiged,kuid ka naised ja lapsed surid reisi ajal.Sihtkohtades jaotati perekondade liikmed erinevatesse laagritesse,Hillar Kinguste annab runnistusi pikema perioodi kohta alates esimese Nõukogude okupatsiooni algusest kuni naasmiseni kurnatud Eestisse 1950.aatail.Ta on pikemas pespektiivis näinud tervkut nng Vene ja Saksa okupatsioonide tagajärgi.Pärast 1945.aastal sõlitud rahu varjas ta end oma perekonna juures kodutalu väikeses peidikus.Oma jutustused annab ta ühtlsi tunnidusi pikaajalistest repressioonidest erinevates laagrites.Jutustuse detaiid võtab ta kokku palvega rääkida nendest  sündmusteest Rootsi gümnaasiuiõpilastele.Mart Niklus annab tunnisusi Nõukogude jukgeoleku süsteemsest ja pikaajalisest tegutsemisest nng nende innukast veendumusest,et igasugune vastuseis tuleb maha suruda.Ta mäetab ise 1941.aasta üüdiamist ja suudab seda pikemas perspektiivis seosada võitlusega represiioonide vastu.Niklus jutustab,kuidas ta õpetajana avalikult klass ees arreteeriti,kui ta avaldas protesti rõuhumise vastu.Teda võidi ükskõik kua avalikult arreteeida - tänaval või oma kodu ees -arreteerida,talle võidi vägvalda avalda ja temalt vabadus võtta.Oma näite varal kutsub Mart Niklus teisi välja asuma rõhimise vastu.Järgmisena jätkab ta praegu tunnistuste andmist karistamata jäänud kurjategijate tegevuse kohta.Mõlamad informaatorid annava tunnistus sündustest,mida paljud Rootsi gübaasiude ajalooõpikud ei ole pika aja kestel…

Kel valus kogmus,oskab edaspidi karta,muutub üliettevaatlikus                                 1.Kes üks kord oma sõrmed põletanud,see hoidu,et ta teist  korda ei põleta.2. Kes üks kord  sõrmed põletand,see hoidku,et ta teist korda oma nina ka ei põleta.3.Kes kord nina põletand,ei põleta enam.4.Kes korra põlenud,kardab tuld.5.Põlend laps kardab tuld.6.Kõrvetand kass kardab tuld.7.Leigatud laps hoiab nua eest.8.Lastud vares kardab luuavart.9.Kohkunud vares kardab kadakatki-10.Kes supiga suu põletaud,see puhub ka vee peale.11.Oled sa kord palava piimaga suu põletand,tõine kord puhud ka külma veegi pääle.

Liikudes ''ohumaastikul'' vaata ette hoidu libisemst,pületusest,lööidest,hammustuset je.

1.Libeda jää peale ära mine mitte mängima.2.Ära pista,pead põhja,hoia jalad pöhjas.3.Kui saa käega ette katsud,ega siis jalga ära ei löö.4.Ära pista näppü tuhka,tuhal on tuli all.5.Ära mängi tulega,veega ega sivvuga.6.Ära puudu herilespesasse.7.Ära terava nuga palja käega.

Õnnetus ja kahju õpetab

1.Õnnetus õpetab.2.Kahju läbi saad inimene targas.3.Kahju päästab silmad lahti.4.Kahju õpetab mahe kavalaks.Õnnõtus om kõige targemn opetaja.          Tarkus tuleb alles pärast rumalust.Tagantjärele on igaüks tark                                   1.Rumalus käib ees,tarkus tagastärele.2.Ega tarkusega ei tohi hsuda minna.3.Egas inimene enne tark ei olie,lui ta rumal ära ei  olnud.4.Tarkus tuleb tagajärele.5.Egas mtudu targas ei saa,kui kooli raha ei massa.      

  Õppimine,harjutamin,kogemus.Elu õrtab valusalt.Tagatarkus ja ettenägelkkus.Ettevaatus,argus,julgis.Hirm                                                               _______________________________________________________________                          Õpetamise tähtsusest:keegi ei sünni targaks;kes ei õpib,see oskab;kes ei õpi,ei oska                                                                                                                                        1.Ei ükski sünni targaks.2.Kiegi ei ole sündinud oskama.3.Targaks ei sünnita,targaks õpitakse.4.Inimene ei ole sündides tark,vaid surres.5.Ükski tark ei ole taevast tulnud.6.Ega tegija ole taevat kukkunud.7.See inimene on rikas,kes on palju õppinud.8.Söö kitseliha ja õpi tarkust.9.Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis.10.Kes tark,see võtab õpetust.11.Kui tahad targaks saada,siis pead õppima.12.Õpi,saad tatgaks.13.Töö,mis õpitud,käib kergete.14.Kea õhkab õppides,see ei õpi elades.                                                                                                                            --------------------------------------------------------------------------------------- Töö õpetab tegijat.Oskus eelda…

Nõu parem kui jõud,enam teeb peaga kui kätega,Ka jõud on vakalik.                          1.Nõuga ikka töö tehakse ei mitte suure jõuga.2.Enam tehakse nõuga kui jõuga.3.Kui ei saa jõuga,siis katsu nõuga.4.Rasked asjad ttehakse nõuga,ei mitte suure jõuga.5.Tark teeb enam nõttega kui rumal kätega-6.Üks mees teeb rohkem oma nõuga kui üheksa oma jõuga.7.Nõu ilma väeta on kui sõda ilma käeta.8.Iga töö tarvtab jõudu.9.Kes jõuab,see sõuab.

Rumalus on halb:suurendab vaeva,toob kahju.                                                         1.Küll on häda,kui pää on mäda.2.Halb pea,head jalad.3.Kui pea ei jaga,siis jagavad jalad.4.Jalad tasuvad,mis pää võlgu jätab.5.Loll pea kere nuhtlus.6.Rumalus peksab oma peremeest.7.Loll saab kirikus ka peksa.

Õppimine,harjutamine,kogemus.Elu õptab valusalt.Tagatarkus,ettenägelikkus,argus julgus.Hirn.                                          

Oktoobris 1917 võtsid enamlsed Petrogadis ja Tallinna võimu üle.Majak kohtus Jõhvis Aadu Kesleriga,kes osales Piitris oktoobripöörde läbiviimisel.Nad otsustasid koos Tallinna sõtia ja seadsid sammud Suue-Karja tänavas asunud Tööliste Majja.Sealt suunati neid kui sõjaväelasi 3.Eesti polku.Võrreldes unuse Virumaaga kihas Tallinn sündmusetstes.Majak käis korduvalt Estonia teatris,külastas maadluvõtstlusi,kus helelesid GeogLurich ja Alekander Aberg, tutvus Eduard Viiraltiga,veetis aega Tööliste Mmjas,kuulates seal kommunistlike agitaatorite esinemisisi.Majak saadeti Eesti Asutava Kogu valmiste sõjaväe instruktorite-agitaataatorie kurustele.kuulas ta Ado Briki ( tulevane väiisminister jadiplomaat),keevalist JüriVllmsi ,sotsiaaldemrkraatide eakat patriarhi Mihkel Martnat jt,aga ka bolševik Hans Pöögelmanni.Viimane oli esememise algul ,,nähtavasti väga väsinud.Ta alustas kõnet vaikselt,isegi veidi igavalt.Olin pettunud,et mees,kes nii sütiavalt kirjutab,kõneleb ebahuvitavalt.Peagi aga sattus Pöögelmann hoogu ja paelus oma vaimsusega lõiki kuulajajid''.*Majak kirjutas oma mäletustes talli olulsrest krjanikest:Eduad Vilde,eda ma olin lapsepõlvest peale jumadanud ja kelle taoseid korduvalt lugenud,tegi kaastööd eesti enamlasi sarjavale ,,Tallinna Teatajale''* ja hlijem ,,Sotsiaaldemokraatidel''.Mait Metsamur(Ed.Hubel) oli koguni ,,Tlallinna Teatja'' toimetaja ja seele veergudelt sadas enamlaste kaela igasugust lamu ja süüdistusi.A.H. Tammsaare avadas ,,Päevalehes'' artiki'li,mis oli kaugel sümpaatast tama vastu.''**Detseberis1917 anti Richard Majakule korraldus minna Virumaa Nõukogu Täitevkomitee käsutusse.Nüüd sai temast partei toel esmakordselt partelilne ametimees-Majak saadeti tööle Rakvere kreis Jõhvi jaoskonna miilitsakomissari ja Punakaardi organisriajana.Majak meentuas 1971.aastal ajakirias Kultuur ja Elu:, ,, Ainsaks juhtnõöriks'',nii oli mulle öelnud selsimees Linder Virumaa TSN Täitevkomitees,,,on igati kaitsta ja kindlutada võimu Alutagusel.''Järgimisel päeval võtsingi Kernski aegselt miilitaülemalt üle kümmükond saksa karabiiini ühes mõneküme padruniga,kantselei asjajamise,ühe kirjatoimetaja ja kolm mlilsionääri.***

  EESTIS,PETROGRADIS,MOSKVAS JA LENINGRADIS                                                               ( 1917-1937)                                                                                                                Poliitilne tegaus Eestis:                                                                                           Richard Majak astus poliitisse tegevusse kevadsuvel 1917.Ta hakkas lugema  Jaan Aveldi toimetatud röölisajalehte Kiir ja vaimustus sellest.Oodates kutsetunnistust ja amaetisse maaraist töötas ta Jõhvis toitluskomitee volinikuna,võttes ümbruskonna mõiates ja lüldes vilja arvele.Majak osales juunis koosoleul Jõhvi pritsimajas,kua arutati kubermngukomissar Jaan Poska tagandamist.Majak rääkis kokkutulnutele,kuidas ,,too pursui tsaari ajal suure sakasna Toilas suvitanud ja  seda nüüdki tegi,nagu poleks midagi muutunud''.1975.aastal jäi Majak järgneva kirjedamisel ausaks meheks.,,Mulle hüüti vahele,ähvardari.Kuna samal ajal leidus ka pooldajaid,kes mind omahüüetega toetasid.Ülekaal koosoleul oli siiski vastste poolel./--/.Kostsid hüüded ,Kiire - meea kotti1''vastasleeri kotti ajamine oli  tolleaegsetel koosolekutel tavaliseks kombeks.Ajalehtedes kommenteeritud seda mitte huligaanusena,vaid läbikukkumsena.Nägin,kuidas kaks turket meest juba trügisdki tooliridade vahelt näitelava poole,käes triibuline vaadikott.Mida teha?Ära minna ei lubanud…

.Omaette põnevaks kogemuses kõigist lapsepõlve mälestusest jäid jäid mulle sünnpäeväevade ja tähtpäevade pidauad,kus kogunes nii sugulasi kui ka tuttavaid,kellest õhtu lõpuks nii-õelda väitlussektsioonid tekkisd.Kui külla tulnud lapsed ja mämgimine nenega oleks olnud see,mis mind huvitama oleks pidanud,siis tunduvalt rohkem paelus mind võimalus olla passiivne osaline vestlusingis -mehed omavahel.Kohvi ja/või konjakikringli laua taga läksid meeled  valla ning ajalookäsitlusi hakati tulistama seinast sena.Rahvast oli sellistes vestlusringides läbi aja ernevat.Aeg-ajalt lauda toimetama naasnud vanaema ainult vangutas pead ning tundis muret,ega kogu see vestlusring mingit järjekordsst pahandust kaasa too.Mõni kord tõi. Mältan,kuidas kunagi suvilas lõppes selline poltiltvaimualane mõõduvõtt tollase juba pensionil oleva ENSV ühe juhtpartelase Käbini ja minu vanaisa vahel päris koeealku sõnasõjaga.Mäletan,et seda pidi eegi suisa lahtama.Mlless põhus äpslet oli,minu lapsemeel toona kinni ei püüdud,aga mis tähtsust sell enam oliigi võib.Vähemalt vana ja küürus vanaisa oli minu jaoks sisemiselt üks sirgema seljaga nooruskangelasi.Kindlasti oli tas palju idaalismi ja lootus,et ehk kunagi muutub kogu see maailm õiglasemaks.Ma arvan,et isemuses loodavad seda enamik meistkiku,kuigi õiglus on meile kõigle natuke erinev.Võiks ju öelda,er enda raskete aastate järgse rehabiliteerimse ja rahumeelsema eluga saavutas vanaisa jaoks lõpuks õigluse,kuid see oleks eksitav.Ta ei uhkeldanud kunagi ega pannud rinda neid kuldseid kulinad,mida Nõukogude võim talle lepituseks andnud oli,sest ta ei usunud selless,et see kuidas maailm tema elu jookul muutus oli õige ja õiglane.Ta ei võtnud sellist pealesurutud käsilust ja ka võimu lepitust kunagi omaks.Ma ei võta endale õigust hnnata,et see mida vanaisa arvas ja usukus,oli õige või vale.Ühelt poollt selle pärast,et tegu on minu vanaisaga ja teiselt poolt selletõttu,et ma…

Kui varases lapsepõlves lahutas arusaamatust põnevus,siis hilisemas nooruses tuli hakata andama hinnanguid ka nendele sündmustele,inimestele,maailmakordadele,suhumistele,mida vanaisa taas ja taas  oma noortele vestluskaalastele ehk mulle ette ladus.See,et et oli hea pedagoog,oli vaieldamatu.Mul on jäänunud kuidagi alateadvusse uitama aruaam,et vanaisa jutustas mulle tihitipeale üht ja sama lugu,aga iga kord tõi ta sisse mõne nüansi,mida ta hinadas mnu vanusele vastavaks lisaväärtuseks.Kokkuvõttes talletus see kõik ikkagi kui  üks jutustus,ühest elust ja samadest inimestest.Aga siis kanagi lapsepõlves üha uute ja uutena.Kunagi juba varases nooruses ,kui vanaisa pikad elulood hakkasid vaheluma minu tärkavate eluätluslike küsimustega,õudsime me teemani,kelleks ma tahan saada.Olles naiivses tuhinas ja õhinas oma vanaisa ajaloovestes,isiku -ja sündmustekirjeldustest,olin sellel küsimusehetkel - ajaloolaseks.Mäletan nagu eile,kuida muidu pead käte vahel hoidev ja küürutav vanaia tõstis oma pilgu ja jäi mind teraselt vaatama.Muutusin kohmetuks.kuna ei mõitnud vanaisa sellist tavapäratut käitumist.Kui ma ei eksi siis sel korral vanaisa mulle oma reaktsooni kohe ei selgitanud,vaid langetas taas pea ning mõnda aega hiljem sai mulle toimunu arusaadavaks.Vanaisa ei tahtnud mulle pettumust valmistada ja seetõttu viis vestlusteema alles kunagi hilem ajalooharidus soovile tagasi.Sealt tuli mulle väga selge sõnum.Ajalugu kui teadus,olenemata valisavast korrast,jääb alati valitsejate pärusmaaks.Kui sa tahad olla aus ajallane,siis pead sa peaaegu alati olma oposistsioonis,isegi siis kui sinu ajaoohuvi puudutab Vana-Rooma või mõda muud iidsedset ,kohati muistset maailma korda.Selle tõestuseks võttis ta tolleagse ajalooõpiku  ja tutvuvustas mulle mõnda muinaspeatükki täiesti teisest lähtekohast.Ainukseks enam-vähem tõsiseltvõetavks ajalooskriptiks pidas ta 1930 -ndate Eesti Ensüklopeediat,kuid ka sealt oskas ta leida artikled ja kohti,mille käsitlusega ta uidagi nõustuda ei tahtnud.Ta litsalt ei tahtnud,et ma õpiks valetama.Omaette…

... Kui arega veel tagasi kerida,siis tõmbub vanaisa tunduvalt rohkem sirgu,kuid arvastada tuleb asjaoluga,et kõrge rüht ja elu jätab ta ikka minu jaoks kergelt kühmu.Samal ajal oli ta alati väga korrekse kehahoiakuga,kuist puudus lodevus,ehk andiaki võimluse tal aastaid ülishikke kaherealise nööridega rätsepanõela alt tulnud ülikondi,mille olemasolu Nõukogude ajal eukuse kohususliku atribuutika hulka ei käinud.Samuti nagu ei käinud sinna hulka ka keskmisest uhkem lõhnavesi või siis odekolonn,kes seda enam mäletab..Isegi mansetinööbid,mis tema päevasärkidel käisid,võisid jutustada oma lugu ja tagatipuks ka edev kaelasall.Tema välise riietuse ja hoiakute imago on mind pannud vahel mõtlema,kuidas ja milliste vahenditega kompenseeris ta oma välist korrektsust nendes kümnetes erinevates laagrites,türmides ja kambrites.Selleks pidi olema hulk ssemist shikki ja uhkust,mis välise puudimisel appi tõttas.Mõningad elemendid vanaisa atribuutikast on muide siiamaani minu enda edevus arsenalis relvastuses.Vaanaisa väist edavust talltustas aga tama sisemine meelerahu ja intelligents,elukoogemutel rajatud kindlameelsus,mis kahjuks pidi vahel andma koha hambad rirtis kannatustele,kõik oma laste ja lastelaste nmel,et neile lehtaka liiga,nagu talle osaks sai.Vähe on vist neid õnnelikke järglasi,kelle meelistegevuseks on suu ammuli kuulata,kas vanaisa voodijalutsis,elutoa diivanil  või suvila verandal tundide kaupa vestlesid millestki kaugest  ja arusaamatust.