Päevikud

OMA MAJA EHITAMINE KUI KATSUMUS:Elvi pearaamatupidaja artellist soovitas noortel võtta ehituskrunt ja ehitama hakata.Nemad olid alustanud ehitusega ning ta julgustas noori,kuna Elvi mees oli ehitaja.Ta oli abiks nõuandjanaka krundi taotlemisel ning läbiraakimiste tulemusena oli Kalju väga selle mõtte poolt.Tegemist oli tüüpprojektiga,kuis oli kaks tuba ja köök ning mansardkorrus.Ehitusplaan nägi ette palkmaja ehtitust  ning selleks oli vaja ise metsast palgid teha.Tuttava metsavahi kaudu saadi raieliba ning koos äiaga käidi käsitsi metsa üles töötamas.Ehitus ajaks läks Kalju tööle KEKI auto peale .See oli suureks abiks ehiusmaterjalide veol.Sellist teenust ei keelatud kasutada oma otstarbeks.Elvi meenutab:''Kaljul olid kkuldsed käed-töö lendas tal käes.Vend Johannes naeris,et ilma rahata ja tahate maja ehitada!Aga saime hakkama!''Kuna Rahula-papa oli sel aja tööl Türil saeveskis,siis olid soodsamad võimalused ka materjali saagimiseks.Ehiuspaligid saeti kandiliseks,akna-ja uksematerjal vahetati kuivema vastu ning Kalju tegi kõik ise.Tegelikult oli kogu maja Kalju enda ehitatud otsast lõpuni.1960.aasta sügisel sai sisse kolitud.Kolmas laps Lembit sündis perepojaks augustis 1961.Elvi mäletab,et kõik laste riided olid ise õmmeldud:''Siin aitas ka mamma kaasa,kui mul endal sega ei olnud1960-ndate algul tuli Kalju emale teade pojalt Erichilt Kanadast,kas oli saksa mobilisatsiooniga sattunun sõtta ja hiljem haigla evakueerimisega Saksamaale.Seali oli ta rännanud edasi Inglise laevaga tädi juurde Kanadasse,kuna kartis Nõukogude Eestisse naasmist.Erich ja tädi Amaloe hakkasid meile pakke saatma riietega lastele ja emale Almale.See oli suureks abiks.Silva sai ka uhke nuku,mis tal on senini alles.Mõne aja pärst,see oli 1960-ndate keskes saatis ,saatis tädi Amakie Kaljule eksorit sõiduauto ''Volga''ja Vend Johannes sai Zaporostsi''.Nii oli võimalus oma perega ka mööda Eestit ringi sõta ning külstada sugulasi.''Kuigi raha…

NOORE PERE ELAMISPLNNA OTSINGUD:Kalju sugalased olid olnud ka vangis sõjsst kõrvale hoimise eest või olnud küüditatud,mistõttu tundsid nad olukorda,millistesse raskustesse võivad sattuda Siberist naasnud inimesed.Nii võtsid nad Sibeist kodumssle tagasi jõudnud sugulased vastu Jõhvi Tammikus.Elvi meenutab:''Vaatamata sellele,et Kalju töötas Ehitustrustis,ei õnnestunud tal korterit saada..Öeldi,,et elata kuskil juba.Muidu anti kortereid eelisjärjekorras inimestele,kes olid tulnud Venemaalt ja istusid kohvritega tööandjate ukse taga,meie seda seda ei saanud.1957.aastal käis Kalju elamist üle Eesti ,tööd ikka oli võimalik saada.Nii käis ta ka Käraveres,et ehk võimalk saada elamist kuiskile Elvi kodukanti,aga midagi eriti ei pakutud.Lõpuks sai ta Viljandi rajoonis Saarepeedi sohvoosis korteri võimaluse,aga kuna kolhoosides old palgad bäikesed,ei tahtnud noor pere maale minna.Koos kolidega mindi algul Tallinna Elvi ristitütre kutsel,kuna seal oii 3-toaline korter,aga siis selgus,et sissekirjutust ei olnud võmalik saada ning seetõttu ei pakutud ka tööd.Lõpuks siirduti Türile Evi vanatädi juurde,kuis ta kooli ajal oli korteris olnud.Evi täditütar Salme,kelle juures sai öömaja Elvi koos tütrega öömaja

Seal asusimie elama meie kolmekesi, Kalju vend Jaan ja mnu vend Võido,kes oli tunlnud Eestisse mõni nädal enne meie tulekut.Ostsime oms esiese riidekapi,Jaanil olidiivan,ümmargune laud,neli tooli ja toas oli veel laenatud kummut.Meie magasime ajutiselt madratsil.Et kartuleid saada,läisime neid Tammikus abiks üles võtmas.Kalju läks ehttustrusti tööle,kuna sealt oli korterit loota,Jaan töötas kaevaduses ja Võido maamõõtja juures.Mina olin Silvaga esialgu kodus ja tegin meestele süüa,üüri eest kudusin pererahvale villaseid esemeid.Kuna köök oli ühine ja Martal kodus väike beebi,ei tohtinud suurt midagi praadida.Pinged tekkis palju...Hakkasin tööd otsima,sest raha oli vaja.Sain töökoha Jõhvi lionaad- ja õlletehases sekretärina,sest osksin vene keelt.Silva jäi üksi koju ja sõbrunes peagi Marta pojaga.Mõne aja pärast sai Sllva lasteaia koha,aga ilmselt tõi ta sealt kaasa tuulerõuged ja nii haigestus ka väike Kaja,jälle uued pinged...Jaanil oli kaevaduses hea palk ja ta aitas ka meid,kuni juhtus õnnetus.Pärast önnetut surma oli Silva palju maal vanaema juures,lasteaeda ta enam ei läinudki.Meie hakksime otsima uut elupaika,''Elvi meenutab:''Minu vend Võido oli küüdiamise ajal 8-aastane ja tem a koolitee algas Siberis.Väikst kasvu kärsitu noorukina tundis ta kogu aeg,et temaga on midag valesti.Ta hoidis väga oma ema külge,aga samas oli temas nii palju uudisshimu,et ta alustas teed Eestimaale üksi juba 15-aastase poisina.Mine ei mäleta,et mulle oleks teatatd,kus ma elada võin.Alles 1971,kui mind Tartus välja kutsti ja passi punane rist tõmmati,küsiti,et kas pole teada,et teiesgused riikliku tähtsusga linnades ei tohi elada.Olin oma perekonnaga kulakute ninekirjas.Vend Maido Rahula sai vabastuse alles 1989.Võido Rahula oli  noorem ja tema sai tulla üksi Eestisse juba 1956.aasta suvel koos Leningradist pärit kooliõpetajaga.Ühe päeva oli…

...Eraomandit ei tunnustatud.Endised kulakud olid ju ka sealt ära saadetud.Siberlased olid kõik enamasti sisse toodud rahvas -ukrainlased,volga-sakslasd,venelastest intelligendid,Leningradist eestlased,leedukad ja paljud teised.Mina käisin juba kolandat talve tööl seenevilja laboratooriumis.Kalju tegi uksi-aknaid,et teenida raha kojusõiduks(.Elvi kiri Kalju emale 5.dets.1955).Silva viisime päevaks hoiule mamma või tädi Minna juurde.( Elvi kiri Kalju vanematele 13.veenr.1956).Tuba sai soojaks kõetud suure vene ahjuga.Ahjus õppisin ka süüa valimistama.Kuna vene naised olid suured küpsetajad,õppsin minagi leiba ja sibulaga pirukaid tegema.Sügisel korjatud seemned hapendati,samuti kapsas.Liha nägime vähe,elasime juurviljadest.Porgand,kõrvits,tomat - köik kasvasid hästi.Suvi oli selleks soodne.Poes toiduaineid polnud.''Elvi käis käis kohe komandandi juures,kui Kalju vabaks oli saanud,et ka tema on nüüd vaba mehe naine.Eesti tüdrukutele oli öeldud,ei saate vabaks,kui abiellute vaba vene noormehega.Komandant hakkas uurima seadusi ja ühel kevadisel päeval 1956,kui Elvi jautas koos Silvaga tänaval,hõikas ta:Elja!sa saad vabaks!''Elvi meenutab:''Päike säras taevas,päev rõõus.Oln tütrega jalutamas,teel mamma juurde.Komandatuur oli täitevkomiee hoones ja elasime seal lähedal.Tundsin,et maailm oli ilus!Kalju oli ka Eestist palvekirja Moskvasse saatnud.Ühel korral käisin julgeoleku ülema juures,kes uuris,mis vara meil Eestis oli.Midagi ta küsis veel,aga ei meenu enam täpselt.Kuna koolipingist ,siis ilmeselt uuriti ka,kuhu mul minna on.Kas mul on tuttavaid jne.Suvel algasid ettevalistused kojusõiduks.Koduteed alustasime 1956.aasta augusti algul.Sõitsime Krasnoturanskist laevaga Abakani.Sealt edasi rongiga Atšinskisse,kust oli vaja ümber istuda idast tulnud Habarovski rongile,mis sõitis Moskvasse.Rongid käisid harva,kohti ei olnud kerge saada.Olime Silvaga nn lastetoas kuni Kalju käis uurias võimalusi piletite saamiseks.Meiega saadeti kodumaale ka 13-aastane Kaie Trahhov,kelle eest pidime vastutama ja talle pileti muretsema.Kui olime oodanud ööpäeva, sai Kalju tuttavaks ühe ohvitseriga,kes aitas meil hankida piletid Moskva rongile.Sõitnud nädala,olie Moskvas…

minu elus on peamine armstus naise vastu romantiline armastus naise vastus on minule väga oluline mina vajan vallalise Tartu naise kallistusi ,suudlusi mina vajan vallalsit tartu naist 25 eluaastat kuni 35 eluaastat kes tahab minuga püsisuhet ja koos elu esimine asi on kohtumine minuga Tartus vallaline Tartu naine peab olema kursis maaeluga mina tahab tõsist püsisuhet vallalise Tartusa naisega 25 eluaastat kuni 35 eluaastat olen tööks ja korralik maamees.

ELVI BLUUMI SÜND.MIRONOV,EESTISTATUD RAHULA) MÄLESTUSED Minu vanaema on sündunud Siberis Jenissei jõe äärses külas Krasnoturanskis.Ometi on ta üles kavanud ja koolis käinud Eestis.Oma mälestutustes räägib ta rohke Eestis kui Siberist.

ESIVANEMATE JÕUDMINE EESTIST SIBERISSE:Järvamaalt küüditatute hulka sattusid minu vanavanemad koos oma vanematega.Vanavanaema Elvi Rahla oli siis Türi keskooli 9.klassi õpilane,kui ta 1949.aasta 25.märtsi hommikul äratati voodist püssitääkidega pealt ära tõmmates.Koos ema ja kahe noorema vennags sunniti nad auto peale ja siis läks sõit Kärevere külast läbi Türi linna Tapa poole,kus nad paiguti loomavagunisse.Eselonis oli 64 vagunt.Sõit jätkus kuni Abakanini.Samasugune saatus sai osaks vanavanaisale Kalju Bluumile,kea oli Ahtme töötuskooli õpilane ning oli läinud koolivaheajaks koju ema juurde Järvamaale Ramma külla.Varahommikul tuldi ukse taha ning kästi tal hobune ette rakendada,et ema Koeru küüditada,kuid sealt enam tagasi ei lastud,vaid ka tema sunnti auto peale ja viidi Tapa raudteejaama.Ka Bluumi perekond sattus samasse eseloni ning sõit jätkus kuni Abakanini.Abakanist viidi inimesed autodega üle jääst laguneva Jenissei jõe idakaldale.Elvi on meenutanud,,kuidas naisautojuhti sunniti ''see sõnnik''üle jõe transportia,oleneta sellest,et jää oli lagunev..Siiski oli õnn ohvrite poolel Kalju koos  emaga sattus Krasnoturanskisse,kus sai tööd kommunaalosakonnas.Elvi koos oma ema ja kahe noorema vennaga sattus algul ühte vaesesse kolhoosi Birja.Nende isa jäi algul Eestisse maha,sest teda polnud küüditaise ajal kodus.Nende raske olukorra päästis see,et papa Oskar Rahula sõitis oma perele paari kuu pärast ise järele ning sai tööd algul Sarokino sadaas,hiljem Krasoturaskis.Eesti naised töötasid õmblusartellis.Seal oli oma paarkümmend naist ning tööstusosakombinaadis oli meese rätsepaosakond,kuhu läks hiljem tööle ka Elvi ema Magda,keda kutsuti pere keskel mammaks.Papa Oskar ja teised Eesi…

Ei olevat see elu ka Eestis olnud mee lakkumine,sel ajal kui meie Siberis vene keelt õppisime.Vahe on ainult selles,et meie olime võõrisil.Raske oli nii siin kui seal,kuid raskused selleks ongi,et neid üleltada.Optimist ütleb:,et:''See võib ju raske olla,aga on kindlsti võimalik''.Ütleb seda alati naeratades,kunagi ei virise ja elab vanaks--vanaks.Mõisakülst läksin ka sõjaväkke kus olin viis aastat.Neist kaks üleajateenijana.Kindlasti ja kiireseti keskooli ja astuda lennukooli,kuhu võeti ainult vanuses 21,5 a.Selleks jäin ka sõjaväkke üleajateenijaks,et  lõetada keskkool ja proovida end sokutada kusagile lennukooli.Lenduriks unistsin saada kogu oma senise  elu.Minu kodused mänguasjad olid mitte autod ega nukud,vaid oma voolitud puust lennukid,millel olid ka püksikummi moototoriga propellerid.Mina lennukooli ei pääsenenud,kuid sinna pääses minu poeg Janek,kelle on praegu Estonian Airi piloodina maailm valla.Siberis käisid ja tulid tagasi minu isa Heinrich Sarapu 1917-1959;minu ema Leida Sarapu 1923-2008;minu vend Enn Sarapu 1946.1982;minu õde Maimo 1948; ja mina Kalju Sarapu sünd.1944,kes ka kogu selle kirjutise siia vormistas ja varustas oma tehtud piltidega.Pealkirja alla ''Siberis tagasi koju''mahtus nii palju.Edaspidine minu elulugu peaks olema juba pealkirja all ''Minu memuaarid''sest ''Siber'',mis ei unune meie mälestustest kunagi,hakkab ikkagi tasapisi jääma tahaplaanile.Meid kimbutas Stalin Siberiga,tänapäeva eestlane kardab Putinit.Mitte ei tahaks,et minu järglased käiksid tulevikus mõne uue kaasaegse mälestuskivi jalamile lilli viimas.Ma ei kahetse üthtegi asja oma elus,olgugi,et mu minevik pole olnud sugugi roosiline ja sinna on jäänud nii mõnigi valus mälestus.Sellest hoolimata naeratan ma alati,kui mõtlen möödunule,sest minu minevik teinud minust selle,kes ma olen praegu!Ja ma olen väga rahul sellega,kes ma olen!

Ristiküla koolist jäid mulle väga head mälestused.Võib olle sellepärast,et kõik oli pärasst Siberit uudne.Uued sõbrad,uued õpetajad,uus kooliaja,ka kooli internaat oli minu jaoks uudne,olla isegi ööseks kodust eemal.Mulle tundus imelikuna ka see,et 20-kraadise külmaga võis ka koju jääda,ainult 20! Siin koolis vormiti minust täiskasvanud meest.Siit ma ka läksin ja alustasin oma iseseiavat elu.Ristiküla koolis sain seitse klassi .Rohkemaks st Kllingi-Nõmme Keskkooli minekuks ei olnud meil rahalisi võimalusi.Vend Enn ja õde Mamo lõpetasid Kilingi-Nõme Keskkooli.8.-9.lõpetasin alles sõjaväes Bakuu linna õhtikoolis.Keskhariduse sain lõppud lõpuks kätte Sindi Õhtu Keskskoolis.Käisin hiljem ka EPA-s.Kuid see kõrgkool jäi lõpetamata.Hiljem lõpetasin Olustvere Põllunduskooli ja minust sai agronoom.Inimene on õnnelik,kui tal on siht mida mööda minna,kui on eesär'märk,mille pool püüelda,kui on unisused,mille nimel elada.Ja mida lähemale oma sihile,eesmärgile unistusele jõuan,seda kaugemale nad minust lähevad,muudadvad oma eesmärki.Kuid nad on ikka olemas.Tööraamat kirjutati mulle välja Mõisaülas,Tallinna Ekskavaatori tehases.Ja esimeseks ametiks sai mulle treiali õpilane.Olin siis 16-aastane ja aasta oli siis 1961.Õpilase palk oli 36 rubla pluss tükitöö hind tehtud töö eest ja õpilase aeg oli 3-kuud.Elasin Mõisakülas tehase ühiselamus.Kodust ,Ristikülas,käisin isa mootorrattaga algul ikka nädalas korra või kaks,hiljem aga juba harvem.Mõisküla kultuurielust võitsin ikka hoolega osa.Olin osatäija kohalikus näterigis.Näiteringis esinen ka praegu Surju klubis.Meil oli tugev rahvatantsuring,kus esitasime ka rahvaste tantse.Käisime väljaspool Mõisakülat esinemas laulu- ja tantsu pidudel,nii Eests kui Lätis jne.Kaks korda nädalas käisin kangitõste trennis,mitmekodse kärbeskaalu Vabariigi meistri Koit Västriku juhendaisel.Nii,et minu ülemnek Siberi elult Eesti elule sujus rahulikult ja sujuvalt,olin juba jälle eestlne.Sujuv võis see üleminek olla ka sellepärast,et just sel ajal oli Eestis ja ka Mõisakülas todukaupade…

Eks Siberist jäi palju külge,peale pefektse vene keele.Oskasin ''sihvkasid''juba võdlemisi kiiresti jahvatada,pildudes neid ikka ühest suunurgast sisse,teisest välja.Korralik Siberi külapoiss peab oskama pilli mängida.Ilmselt tahtis teha ka minust korraliku külapoisi.Üks Siberis saadud omadus oli töö tegeise vajadus.Ma ei öelnud armastus tööd teha,vaid just nimelt vajadus.Vajadus see töö ära teha täna,sest homme teeb seda keegi teine ja sina oled parda taga.Vajadus teha seds selleks,et palka saada ja rikkamalt elada ja kui rikkust juba küllalt,siis kasvõi selleka pead rügama,et imetleda enda fotot asutuse autahvlil.Töö ei ole ainult kraavi kaevamine,vaid ka õppimine,nt kraavikaevajal võiks olla meljoraatri oskused-võimed.Õpetatud müürsepp laob kive müüri.Oma haridusteed jätkasime Ristiküla 7-klassilises koolis.Kui Siberis oli koolitee pikkus üks kilomeeter,siis siin oli neli.Jätkasin Siberis alustatud kuuendat klassi Ristiküla Koolis,kuid pidin seda klassi kordama ja mitte sellepärast,et rehkendada ei osanud,vaid ei osanud rääkida korralilkult eesti keelt.Etteütlusi eesti keeles tegin peaaegu väga headele hinnetele,kuid rääkiisega eesti keeles oli mul suuri raskusi.Õpetaja oli nõutu,kuidas see võimalik on.Aga väga lihtsalt.Minu pinginaaber oli väga hea eestlane oskas ka kirjutada vigadeta.Temaga oli meil kokkulepe,et pärast etteütluse lause kirjutaist,mina liigun pliiatiga aeglaselt mööda kirjutatud lauset,tema jälgis minu tegevust eemalt slmanurgast ja müksas mind õrnalt oma jalaga,kui jõudsid veani.Päris loll ma ikka ka ei olnud.Õpetaja seisis kogu tunni meie laua juures ja jälgis meid hoolega,et kuidas mina neid häid hndeid eesti keeles ikkagi saan,kust maha kirjutan.Kui minu pilk,õpetaja jutu järgi olevat klammerdunud tuialt oma vihikusse,ei ühtki pilku vasaule ega pareale,ka ei mingeid ekstrasentsi liigutusi.Klassikaaslastega oli omavaheline läbisaamine ideaalne.Nii me õpime juba juba noorelt elus läbi lööma.Õpime nautia õnne,õpime toime…

...Mõnedeal lehmadel oli komme suvel poegida.Seda lehma peab küll lüpsma kol korda päevas st ka lõunaajal.Ei hakka ju selle ühe lehma pärast terevet  karja koju ajama,et ema selle lehma ära lüpsaks.Nii saigi,et mulle õpetati lüpsmine selgeks teoorias,praktiline õppus toimus karjamaal.Pidid lehma tühjaks lüpsma ja piima panema kas koerale,ise ära jooma või mahs lüpsma.Nii ma õppisinggi lehmalüpsi selgeksMuide juba vanema mehena ,olles Surju sohvoosi traktorist,pidasis suures laudas ka lüpsja ametit ,tervelt ühe talve.Käsitsi lüpsima ainult värskelt poeginud lehii,muu oli ikka masinlüps.Traktoriga olli töid on talve vähe.Siberist tulles,kevadel sai minu tööks aida laastukatuse vahetus.Ilmselt oli see minu enda soov,sest kes muidu oleks usadanud kuuenda klassi poisikesele oskustöölise töö.Mind muidugi õpetati,kuid tegin selle töö ikkagi ise ära.Katusetöödel olid mul jalas vatipüksid,et oleks talutavam,naelu täis roovilattidel istuda ja oa tööd reha.Nende vanade roovlati naelade otsas kõõludes nägi minu vande pükte taguine pool välja nagu oleksid need nädal aega kassipojal küünte teritajaks olnud.Aeg oli ilmselt maikuüu lõpp.Meile tuli ootaatult külla minu klassijuhataja,ühtlasi ka eesti keele õpetaja,kes kavatses minu vanematele teatada,et mind jäetakse kuuendasse klasi istuma.Ka mind taheti selleks puhuks katuselt alla saada,kuid ma ei julgenud selliste pükstega õpetaja ette astuda.Häbensin oma räbaldunu pükse väga.Sibetis käis mei ka ''jõuluvana''..Ma tundsin ta küll ära,kuid pill anti ikka kätte.Selle pldll,minu õde Maimo kuulab naeruse ilmega minu nö mängu.Minu mütsi alt peab ikka juuks tutt ilusati välja paista,nagu venepoisil ikka kohane.