APLASTILINE ANEEMIA (AA)
Teised nimetused:
Idiopaatiline aplastiline aneemia (IAA); sekundaarne aplastiline aneemia (SAA); omandatud aplastiline aneemia
Definitsioon:
Luuüdi haigus, mille puhul luuüdi ei ole võimeline tootma piisaval hulgal vereloome rakke.
Põhjused, esinemissagedus, riskifaktorid:
Idiopaatiline aplastiline aneemia on seisund, mille põhjuseks on hemopoeetilise tüviraku kahjustus ning mille tulemusena on vähenenud kõikide vereloome rakkude – erütrotsüütide, leukotsüütide, trombotsüütide hulgad ja tekib nn pantsütopeenia. Hemopoeetiline tüvirakk on eellasrakuks kõikidele teistele vereloome rakkudele.
Idiopaatilise aplastilise aneemia põhjus on ebaselge, kuid arvatakse, et selleks võib olla autoimmuunne protsess (seisund, mille puhul organism reageerib omaenda rakkude vastu). Teiste luuüdi aplaasiate ehk sekundaarse aplastilise aneemia (SAA) põhjuste hulka kuuluvad tsütostaatiline ravi, kiirituskahjustus, toksiinid, ravimid, rasedus, kaasasündinud häired, süsteemne erütematoosne luupus, infektsioosne hepatiit.
Sümptomid on tingitud luuüdi kahjustusest. Aneemia põhjustab väsimus- ja nõrkustunnet. Leukotsüütide vähesus (neutropeenia) põhjustab infektsioonide riski suurenemist. Trombotsütopeenia võib tüsistuda naha ja limaskestade veritsusega. Haigus võib olla kulu poolest äge või krooniline, kuid alati progresseeruv.
IAA esinemissagedus maailmas on 2 juhtu 1 000 000 elaniku kohta aastas. Haiguse ennetamise meetmeid ei teata.
SAA esinemissageduseks maailmas peetakse 4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Selle seisundi ennetamisest saab rääkida vaid toksiliste ainete tagajärjel tekkinud SAA korral. Selle vältimiseks tuleks hoiduda toksiliste ainetega kokkupuutumisest või rangelt kinni pidada ohutustehnika eeskirjadest.
Sümptomid:
* Väsimus
* Kahvatus
* Hingeldus
* Südamepekslemine, südame rütmihäired
* Lööbed
* Ninaveritsused, igemete veritsused
* Verevalumid nahal, limaskestadel
* Põrna suurenemine
Ravi:
Mõõdukalt väljendunud haiguse puhul on näidustatud asendusravi erütrotsüütide suspensiooni ja trombotsüütide konsentraadiga, mis võimaldab korrigeerida verenäitajaid ja hoida ära aneemiaga ja trombotsütopeeniaga seotud tüsistusi. Väljendunud luuüdi aplaasia on eluohtlik seisund. Noortele inimestele on näidustatud allogeenne ehk sobiliku doonorluuüdi siirdamine. Kui sobivat luuüdi doonorit ei leidu, võiks alternatiivseks raviks olla antitümotsütaarne globuliin (ATG). ATG on hobuse seerumist valmistatud valk (globuliin), mis sisaldab T-lümfotsüütide vastaseid antikehi ning mida kasutatakse eesmärgil suruda maha organismi enda immuunsüsteem, mis võimaldab luuüdil taastada rakkude produktsioonivõime. Teiseks laialdaselt kasutatavaks ravimiks, mis samuti mõjutab organismi immuunsüsteemi, on tsüklosporiin.
Sekundaarse aplastilise aneemia ravivõtete hulka kuuluvad lisaks eelpoolmainitule tsüklofosfamiidi, kortikosteroidide ja androgeenide kasutamine.
Prognoos:
Aplastiline aneemia on progresseeruv haigus, mis ilma ravita on prognoositu. Luuüdi siirdamine noorematele inimestele (alla 30 aasta vanuses) on andnud häid tulemusi pikaajalise elulemusega kuni 80% juhtudest, vanematel inimestel 40-70% juhtudest.
Tüsistused:
Luuüdi siirdamise peamiseks tüsistuseks on siire-peremehevastane reaktsioon (graft-versus-host disease). ATG võib samuti allergilisi ja teisi kõrvalnähte põhjustada. Sama kehtib ka verekomponentide ülekannete kohta. Lisaks eelpool nimetatud komplikatsioonidele peetakse väga ohtlikuks tsütopeeniate tüsistusi - neutrofiilide vähesusest tingitud infektsioosseid protsesse ja trombotsüütide vähesusest tingitud ajusisest hemorraagiat.

Meeldib!