Armastan tühjust ja vaikust,

Armastan täidetud hetki, mis on lõpuni täitmata.

Armastan seda, mis tõeks pole kunagi saanud.

Armastan ettekujutusi, illusioone,

Armastan olematut ja

Armastan olevat.

Armastan muusikat, mida kuulen peas ja


mida keegi peale minu ei hakka kunagi kuulma, kuna ma pole heliloojaks loodud.

Armastan lainete kohinat, mis teeb haiget, sest pühib kõik ära.


Armastan mere õhku kui mul on külm ja


tahan külma eest põgeneda ja mere tuul püüab mu kinni.

Armastan mõtteid, mis on minu, ainult minu, sest keegi ei saa neid röövida mu peast.

Armastan neid, keda ei tunne ja ei õpigi tundma.


Armastan neid, keda ei taha armastada.


Armastan neid, kes ei taha mind tunda.


Armastan hetki, mille eest tahan põgeneda.


Armastan pilke, mille eest tahan joosta ja

samas tahan lihtsalt nende võimusesse jääda.

Armastan asju, mida keegi peale minu ei näe,

väikesi hetki, väikesi detaile, mida mitte keegi peale minu ei märka.

Armastan vaikust, mis räägib tuhandeid asju

Armastan tühjust, mis on ühel ajal algus ja lõpp.

Armastan ilu.


Armastan välimist ja sisemist ilu.

Armastan ilu, millel pole ilu omadusi.


Armastan omadusetust ja armastan omadusi.

Armastan armastamatut.

  

Meeldib! 1