Õrnal talveilmal pehmed lumehelbed langevad puutumatus vaikuses, puudutades maapinda leebelt,
nagu heatahtlik sõna, mis peas keerleb, puhub kurjad pilgud ja mõtted tingimusteta armastuse teedelt.
Sõprus - meie armastuse peegel, milles näen Sind alati kristall-selgelt, säramas nagu küünlaleek pimeduses,
peegeldab Sinust külmal talve ilmal Sinu soojust, mis tekitab minus kõrgeid tundeid, millel puuduvad nimetused.
Kahekesti läbi lume joostes, vabana nagu linnud taevas, koos me, kuldse päikese oma embusesse toome,
teda hinges hoiame, asetades ta meie südameteede keskpuntki, õnneliku õhkkonna enda ümber loome.
Seda hetke, mis meis õnnelikuna voolab, ei saa rikkuda ka kõige õelam mõte, teiste mõistusesse peidetud kurjus,
ka kõige paremini peidetud iroonia paljastub, põhjuseks on see, et tingimusteta armastuses teiste poolt soovitu nurjub.
Alles jäävad emotsioonid, kõige puhtamad, mida saame üksnes meie teineteise vastu tunda, sest me suhe on ainulaadne tunnetekeeris -
Sa oled keegi, kes mind minevikus veenis, et ka minu jaoks hoolivus ja armastus vähemalt ühe inimese südames eksisteerib.
Vaatan sellele ühele lähedasele inimesele silma, rõõmustades ilma vaevata, tundes ennast sama kõrgel nagu katsuks taevast ma,
tema mustad juuksed seovad mu pilgu nähtamatu paelaga, ehtides mu nägu kuldse säraga, kui oma parimat naeratust naeratan.
Ükskõik kuhu Sa ka ei astuks, sulab Sinu jalge all olev maapind, minu hingepeeglid on peegeldamas seda uskumatut vaatepilti,
nagu vaatleks hingi, nii müstiline on see hetk, vähemalt minu jaoks on see nii, sest ei tea, mis tunded käivad Sul peas mõtete saatel ringi.
Teeme sellest päevast mälestuse, ainulaadse, mis ei ununeks eales, ja kui mälukaotus kustutaks kõik ülejäänud elukillud peas,
siis teaks, et on olemas midagi, mida meenutada - kurbust kallistades need tükid meie ühisest minevikust taas ellu toovad head.

Rõõmupisarad, mis tilkudes alla minu punaka jumega põskedelt, langevad sosistades üht erilist nime, mida vaid mina kuulen,
jäätudes hellal lumevaibal - meie lahkumisel jäävad pisaratest moodustunud sõnad " kokkusulanud südamed " ja meie jäljed lumel.

Meeldib! 1