Olen mustlanna võõralt maalt,
mu tõmmud salapärased käed hoiavad kaarte.
Päev möödub päeva järel,yksluine või kirev.
Trotslikult vaatan inimestele näkku:
mis teavad nemad sellest,et kaardid põletavad.
Sellest,et pildid elavad.
Et iga kaart märgib yht saatust.
Mis teavad nemad sellest,et igal kaardil,mis mu
                                                  käest kukub,
on tuhatkordne tähendus.
Keegi ei mõista,et need käed otsivad midagi.
Et need käed on ammu teele saadetud.
Et need käed tunnevad iga asja hästi,
ent siiski puudutavad kõike nagu unes.
On ainult yks paar seesuguseid käsi.
Punase liniku alla
peidan need imelised röövkäed,
täis trotsi ja nukrust,sõrmustatud ja tugevad.
Need pruunid silmad vaatavad piiritus igatsuses.
Need punased huuled põlevad kustumatus tules.
Need muretud käed teevad ykskord oma töö synges,         
                                                 tuldkumavas öös....................

Meeldib! 6