Tere mu armsad :) ! Lugu on nüüd selline , et ma ei tee enam enne osa , kui eelmine on skooriga vähemalt 110, äärmisel juhul 100. Mul mõtted koos hetkel ja ei tea isegi mida kirjutada . Maybe , hakkan varsti otsi kokku tõmbama , aga ei ole veel täiesti kindel. Siin siis uus osa teile . Tänud teile imearmsate kommentaaride eest , roheliste näpukeste jne . OLETE NIINII ARMSAD .
Merily.

EELMISES OSAS :Minu silmad tõmbusid pisut vildukile . " ma pean mõtlema sellepeale . Kohe ma sulle vastust öelda ei oska ".

Harry kergitas kulmu , huuled kitsaks kriipsuks tagasi kokku surutud . Ilmselt ta lootis , et ma ütlen kohe talle et olen tema ettepanekuga nõus .

" Ma helistan sulle õhtu ja ootan vastust " , teatas Harry ja tõusis mu voodist , et lahkuda . Vaatasin talle pisut mureliku näoga otsa , kuid keerasin sellegipoolest talle selja , et ma ei näeks teda lahkumas .

Ja ta läks ! Praeguseks .

SELLES OSAS:

Kaks nädalat on möödunud sellest , kui Harry mu toast lahkus . Me pole rääkinud sõnagi.. üksteise nägemisest rääkimatta . Käisin küll ühe korra Nialli juures, koos Eliiysi`ga , aga kahjuks Harryt polnud sellel hetkel kodus . Tuleb tunnistada .. ma igatsen teda .

Kogu see kaks nädalat olen ma olnud justkui lämbumas . Raske on mõelda muudele asjadele ,sest alati Harry mu peas kinni. Igas mu mõttes .Ma ei tea , kas me hakkame suhtlema , kas meist saab veel asja..sest unustanud ma pole seda draamat . Alisoni ja tema vahele lugu tekitab mulle kurku endiselt nutuklombi ning silmanurkadesse pisarad .

Lamasin mitu minutit värisedes ja õhku ahmides oma soojas voodis , püüdes unenäo käest pääseda . Nägin endiselt seda ühte ja sama õudusunenägu, nagu alati .Avasin vaevaliselt oma silmad ning vaatasin koheselt akna poole. Taevas mu akna taga oli hallikas ja vihmapiisad laskusid aknaääre plekile .

Lükkasin endalt teki pealt , sest see oli peaaegu, et mu kehavastu liibunud . Unenäo tõttu jooksis mööda mu keha märghigi , mille tõttu tundsin end nii halvasti . Kuid.. oli aeg tõusta . Pidin täna Eliiysi`ga lõunat sööma minema ja homse peoplaane rääkima .

Lükkasin oma voodiääres olevad sussid varbaotsa ja lohistan jalgu vastu maad pesusahtli juurde . Võtsin sealt lemmikupesu ning suundusin vannitoa poole . Poolel teel peatas mind mu isa .

" Hommikust kullake ", tervitas paps.

Noogutasin ainult , ilmselt sai ta aru , et ütlesin " hommikust " vastu .

" Ma pean sulle uudiseid teatama "

" Nimelt ? " , küsisin uudishimulikult .

Enamjaolt ma kardan oma isa uudiseid , sest need pole kunagi postiivsed ja paraku suudab ta mind alati hommikuti oma negatiivsete uudistega tervitada.

" Me lähme täna emaga Saksamaale ja tuleme alles kolme nädalapärast . Anname sulle piisavalt raha , ostame toidu ära ning võimaldame sulle kõik mida sa kolmeks nädalaks vajad "

Hurra ! Isa , ema .. te olete parimad ! Just praegusel hetkel vajasin ma rahu ja vaikust . Tahtsin puhata kõigest, absoluutselt kõigest .

Mu suu vajus ilmselgelt kõrvuni . Tänane hommik oli siiski eelnevatest parem .. väga positiivne uudis.

" Või-nii . No mis ma ikka öelda oskan .. head reisi teile !" , naersin ma ning kergitasin rahulolevalt kulme .

Ilmselt isa sai aru , et tema uudis meeldis mulle saja protsendiliselt . Jah, ta arvas vägagi õigesti.

" Nii-et , sa saad hakkama siin üksi ? " , päris ta nägu tõsine . Issand jumal isa ? Ma pole enam kolme aastane !

Noogutasin pomisedes : " Muidugi saan . Aga ma lähen pesema nüüd . "

Astusin vannitoa uksest kiirelt sisse ja sama kiirelt lükkasin ka ukse kinni . Vahtsin end paarminutit peegelpildist . Imekombel nägin täna isegi normaalne välja . Juuksed olid patsis , make-upi ülejääke polnud , sest eile suutsin endalt selle jama maha võtta .Seega kõik on stabiilne .

Peale pesus käiku hakkasin end korda sättima. Loopisin riideid enda garderoobist välja , üritades leida ilmale vastavat riietust . Lõpuks ma need ka leidsin ja tõmbasin selga . Tegin ka kiire meigi , korrastasin juuksed ning valmis ma olingi . Viskasin käekotti tähtsamad asjad, rahakott, suitsupakk , meigikott , salvrätikud , juuksehari ja muu stahv.


Valisin enda telefonist Eliiys`i numbri ning jäin ootama kuni tüdruk vastaks.

M-mina E-Eliiy`s

M : No kus sa oled ?

E : Kõnnin sinu poole .

M : Ma olen valmis , saame punasemaja nukapeal kokku .

E : Hästi.

Lõpetasin kõne , viskasin telefoni kotti ja sammusin enda toast ära . Vaatasin koridori, kus seisid mitmed kohvrid. Olin suutnud selle väikese ajaga juba unustada , et vanemad lahkuvad täna .

" Emma ?" , küsis ema , ise samalajal kohvi juues , nägu naerul.

Vaatasin emale otsa , vaikides . Ma ei oskanud talle midagi öelda . Mul pole emaga kunagi just eriti positiivne läbisaamine olnud , veelvähem oskasin ma temaga millestki rääkida . Isa oli see inimene , keda ma sain oma perekonnast kõige rohkem usaldada .Inimene , kellele ma sain alati kõigest rääkida.

" Tule ma kallistan sind . Usun , et täna me enam ei näe " , sosistas ema mulle pisut kurvameelselt.

Ema sõnad üllatasid mind . Ta pole just eriti tundeinimene , eriti veel minusuhtes .

Sammusin köögilaua juurde , kus ema istus . Läksin talle lähemale ja kallistasin teda tugevalt.Ema naeratas õrnalt , tundsin kuidas tema märgpisar kukkus mu õlale.

" Ära nuta . Ega te igaveseks ära ei lähe !" , pomisesin ma ema juustesse . Ta noogutas ning lasi end minust lahti .

20 minutit hiljem .

Nägin eemal lehvitavat Eliiys`i . Ta käevangus oli ka Niall.. minu üllatuseks. Olime leppinud Eliiysi`ga , et saame omavahel kokku , kuid ta suutis jälle mind altvedada.

" Tere Niall " , naersin ma näo poisi poole pöörates . Poiss naeratas ja tervitas mind vastu .

" Emma . Sa pead teadma midagi , sellepärast Niall ongi minuga kaasas " , rääkis Eliiy`s.

Mu süda hakkas puperdama . Tüdruku hääletoon oli kahtlustäratav. Mul oli halb eelaimdus .

Vaatasin neile mõlemale tõsisenäoga otsa . Lihtsalt ootasin nende jutlust .

" Harry tuleb täna tagasi , õigemini ta on juba Londonis ja ta soovib sinuga rääkida " , ütles Niall .

Lõin oma pilgu maha . Kus Harry siis oli ? Mis siin toimub ? Uskumatu , kutt kaob lihtsalt ja siis ühelhetkel väidab , et on soovib minuga rääkida . Mölakas !

" Mul pole Harryga millestki rääkida " , teatasin ma neile mõlemale . Niall ja Eliiy`s saatsid mulle muigava pilgu .

Tegelikult meil oli Harryga rääkida päris paljudest asjadest , aga praegu ei näinud ma sellel mingisugust mõtet. Ma ei suudaks talle silma vaadata ja teha nägu , et kõik on korras . Mitte miski pole korras .

" Ära ole nii kangekaelne . Te peate oma asjad selgeks rääkima . Millejaoks te piinate teineteist ? " , kurjustas tüdruk muga .

Ja-jah . Piiname teineteist ? Kes alustas ? Harry !

" Ma ei tulnud välja selleks , et te mõlemad saaksite mulle mingit Harry teemat ajada . Ma pole unustanud , mis ta tegi . Seega , jätke selle teemakoha pealt mind rahule . Aitäh !" , sisisesin ma neile .

Sammusin nendest eemale . Mu kõht korises ning ma vajasin süüa . Polnud juba kaks nädalat normaalselt söönud . Polnud isu lihtsalt .

" Mh !" ,hõikas Niall mulle järgi , " ära saa pahaseks nüüd . Me lihtsalt räägime reaalselt . Te peaks omavahel rääkima . Saagu mis saab !"

Maybe , oli Nialli`l õigus . Rääkima me pidame Harryga kunagi kindlasti , aga mitte täna .

" Ja-jah " , suutsin ma Niallil`e ainult vastuseks öelda . " Lähme sööma kuskile " , tegin ma neile ettepaneku .

ANNABELLI VAATENURK.

Ei , ei , ei ! See pole võimalik -sosistasin ma pea padja sisse surudes . Eric, sa tegid mind rasedaks . Ma olen rase !

See kuradima öö , mis ma Ericuga veetsin , see oli suur viga . Ja nüüd on tagajärg see , et ma ootan last . Mida ma Louisi`le ütlen . Me oleme peaaegu ära leppinud ja nüüd ma laon lagedale sellise uudise ? Ma olen pasa sees.

Pühiksin oma näolt pisarad . Olin nii suures segaduses , õigemini depresioonis.

Lükkasin teki endalt pealt ja jõllitasin paar minutit lage . Ma ei suutnud välja mõelda , mida praeguses olukorras teha .

Valisin kiirelt telefonist Alisoni numbri . Ta pidi mind lihtsalt praegu ära kuulama .

M-mina . A-Alison .

M -Al . Palun saame võimalikult ruttu kokku .. me peame rääkima . Palun aita mind .*nuuksusin*

A : Issand . Mis nüüd juhtus ?

M : Tule minu juurde. Palun ?

A : Heaküll . Olen kahekümne minutipärast seal.

Lõpetasin kõne ja tõusin voodist üles . Sammusin riidekapi juurde ja valisin endale sobivad riided . Kuna pesus ma olin juba hommikul vara käinud , ei vaevunudki ma hetkel sellepeale aega raiskamast.

Tirisin endale valitud riided selga , tegin endale tavalise make-upi ja viskasin juuksed krunni . Mul polnud isegi söögiisu . Minu ainus mõte oli hetkel see , kuidas ma sellest titest lahti saan , kes minu sees kasvab .



Eric ei oleks eales nõus sellega , et ma sünnitaksin .. samuti ka minule ei pakkunud see sünnitamine mingit huvi . Ma olen veel liiga noor .. ma poleks valmis saama emaks , eriti kui veel lapse isa on paras tõbras, Eric .

Uskumatu , mida võib üks suvaline öö kokku tuua . Lapse . Ma poleks kunagi sellepeale tulnud , et ma võin praeguses vanuses rasedaks jääda .

Sammusin kööki , et endale rahutavat rohelist teed teha .Olin järjekordselt üksinda kodus ,nagu alati.

20 minutit hiljem .

" No tule siia , mu parim sõbranna " , sõnas Alisoni , kui olin talle ukse avanud .

Ta surus end mind vastu ja kallistas mind , et ma rahuneksin . Ilmselt ta sai kohe aru , et ma olen endast väljas . Ta teadis küll , mis minu ja Ericu vahel juhtus , aga usun et ta poleks iial tulnud sellepeale ,et ma võiks rasedaks jääda.

Alison võttis oma kingad jalast ning suundusime koos kööki . " Mis juhtunud on ? " , päris ta ning istus toolile . Viipas käega , et ma vett talle pakuksin ning jäi ootama , kuni ma talle oma murest räägin .

Kallasin tassi sidrunivett , panin selle Alisonile laua peale ja istusin ka ise laua taha . Lõin korraks oma pilgu maha , kuid kohaselt vaatasin uuesti Alisonile otsa , pilk murelik .

" Oeh " , ohkasin ma , " ma ei teagi kust alustada . ma olen rase " , puhkesin uuesti nutma .

Alisoni silmad suurenesid , nagu oleks ta tonti näinud . Ta raputas pead ja pomises vastuseks : " mida sa just ütlesid ? palun ütle , et sa valetad . Issand .. ja-ja ... lapse isa on ?"

Sattusin järjekordsesse raevuhoogu . Tundsin ennast tõsise hoorana . Ma poleks pidanud Ericuga tollel ööl kaasa minema , ma tegin seda ainult selleks , et Louis oma mõtetest välja saada .

Ma olen nii loll , loll, loll.

" Eric " ,sosistasin ma pisarates .

" Miks kurat sa ronisid selle idioodiga sinna majja ? " , kriiskas Alison .

Tema on küll viimane inimene , kes võib mulle midagi etteheita . Tema on veel hullemaid jamasid kokku keeranud , et Harryt endale tagasi saada ja nüüd heidab mulle seda ette . Või tegelikult . Tema pole rasedaks jäänud .. võrreldes minuga .

" tean , et see oli mu elu suurim viga . Aga tehtud ei saa enam heastada " pomisesin ma pilk maas.

" sa pead sellest titest vabanema , võimalikult kiiresti . Või teine variant . Kasvatad lapse üksi üles ja kaotad Louis`i igaveseks "

Viimane lause pani mu kurgu kipitama . Kaotada Louis. Pigem kaotan lapse , kui poisi . Louis oli kogu minu elu , minu maailm . Ma olin võimeline tegema ükskõik mida , et ta vaid minuga oleks . Et ta armastaks ainult mind .

" sa pead abordi tegema , Annabell " , teatas tüdruk , tõusis laua tagant ning valis telefonist kellegi numbri .

" Kellele sa helistad ? , küsisin vaikselt.

" Arstile. Me lähme esimesel võimalusel sinna . Sina aga sebi raha endale .. tasuta seda lõbu ei saa " , iroonitses Alison minuga .

Ohkasin . Alles nüüd taipasin , mis sita ma kokku keeranud olin . Alles nüüd sain aru , et see ongi reaalsus .. see pole unenägu .

HARRY VAATENURK .

Jajah, ma tulen Nadose juurde .. on ta ka seal ?.. vaata, et ta minema ei läheks , ma pean temaga rääkima .. ma jõuan kümne minutipärast ..davai .. näeme .

Rääkisin just parasjagu Nialli`ga . Olime kokku sepitsenud selle , et ma kohtun täna Emmaga . Ma pidin temaga asjad selgeks rääkima . Kaks nädalat on möödas .. ma pole teda näinud , temaga rääkinud ja nüüd on õige aeg .

Keerasin peagi autoga Nadose ette ning astusin autost välja . Seisin paari minutit Nadose ukse ees , hoidsin hingekinni .. õigemini kogusin julgust , et Emmale otsa vaadata .

Lõpuks astusin uksest sisse . Otsisin kohe pilguga, kus lauas Emma , Niall ja Eliiy`s istuvad . Lõpuks nägin neid ning hakkasin sammuma nende laua poole .

" tere " , tervitasin rõõmsalt neid . Niall ja Eliiy`s tervitasid vastu , kuid Emma suust ei tulnud ainsatki sõna . Märkasin , kuidas tema keha hakkas kartusest värisema . Kas ta tõesti kartis minuga kohtuda ?

Emma pööras oma näo akna poole, minust välja tegematta . " Me lähme käime ära korra " , naeris Niall .

Jah , meie plaan oligi see , et mina tulen siia ja nemad lahkuvad , jättes mind ja Emmat omavahele . Me pidime sellest kõigest rääkima omavahel.

Istusin Emma kõrvale , panin oma käe tema õlale ja sosistasin : " palun ?"

Ta raputas pead ," ma ei taha sinuga rääkida , Harry "

Vastu lause koheselt . Me peame rääkima , kullake !

" Aga mina tahan.. ja me peame !"

" Millest ? " , küsis ta imestunult , võttis oma joogist ühe sõõmu ja vaatas lõpuks mu silmadesse.

Emma olin muutnud selle kahe nädalaga . Ta oli nii teistsugune . Tema silmades polnud seda sära , mis oli kahenädala eest . Tema suul polnud seda imelist naeratust , kui ta mulle otsa vaatas . Tema pilk on külm ja kalk.

" Meist " , vastasin talle , pilk tema silmades.

Ta pööritas silmi mu öeldu peale . Ning vaatas minust eemale .

" No räägi " , sosistas ta , " ma kuulan , mis sul meist rääkida on "

" Alustame uuesti .. täiesti algusest " .

" Ei ole mõtet " , kinnitas ta kindlameelselt.

Tegelikult ma sain kuradi hästi aru , et ta lihtsalt kallistaks mind ja sosistaks mulle , kui väga ta mind igatsenud on . Suur aga oli selles , et ta oli liiga kange ja ego oli kuradi kõrge , nii-et ta ei saanud seda teha .

Läksin tüdrukule veel lähemale , meie huuled olid nii lähedal . Tema silmad vaatasid endiselt minu omadesse . Minu süda vappus .. kurat , kuidas ma armastan seda tüdrukut !

" Mine must eemale .. muidu ma ei vastuta oma tegude eest " , kurjustas ta minuga .

Otsustasin riskida . Surusin oma huuled Emma omadele ning suudlesin neid . Tüdruk puikles alguses vastu , kuid lõpuks tema huuled lõdvenesid ning ta suudles mind vastu . See eriline tunne valdas mind jälle .. nagu alati , kui meie huuled olid vastastikku .

" Hakkas parem ? " , naeris Emma peale meie suudlust . " Ma tean kui rumal ma praegu olen , et ma sulle andeks annan , sest sa oled tõeline sitapea ... aga ma ei suuda enam ilma sinuta , Styles "

Tema sõnad tegid mu tuju suurepäraseks . See õnnestus mul . Mul õnnestus ta andestus saada.

" My sweetheart , my love , my everything !" , sosistasin tüdruku juustesse. Ta naeratas samuti mulle ning kallistas mind . " Arvesta .. see on sinu viimane võimalus " ,pomises ta .

Noogutasin , öeldes : " jah!"

Jätkub !

114 vaatamisi
 
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.