APENNIINI KARIHIIR
Tunnused.Väliselt mets-karihiirest eristamatu,kuid tavaliselt veidi väiksem ja lamedama koljuga.Ülemiste lõikehammaste körpude vahel ümarad sälgud ( mets--karihiirel V- kujulised).Ökoloogilises mõttes on mets--karihiir peaaegu identne,kuid karüotüübi analüüsude ning alalõua ja kolju mõõtmete alusel peetakse omaette liigiks.Teadaolevalt ei ehita urge.
Elupaik.Mets--karihiire levialaga kattuvatel aladel mägedes üle 1160 m kõrgusel,ent ka madalamal ( 300-- 1000 m),kus ta näib asendavat mets--karihiirt.Hrl.eelistab niiskeid elupaiku.
Sigimine.Sigimisperiood algab mais.
Mõõtmed.Tüvepikkus 68--78 mm,sabapikkus 33-45 mm,tagakäpapikkus 11.0- 12,5 mm.Kondülobasaal-
pikkus 17,7- 19,2 m.Kehakaal 6,5-10 g.Hambavalem:3/1,1/1,3/1,3/3=32.
METS--KARIHIIR
Tunnused.Karvkate seljal tumepruun kuni peasegu must,külgedel heledam pruun,kõhul hallikasvage.
Kõrvalestade tipus ja sabaotsal hõredad valged täpid.Hambatipud punakaspruunid.Poegade saba kaetud
lühikese harjasja karvaga,sabaotsas selgelt eristuv karavpintsel.Vanematel( 8 kuustel) loomadel saba'
karvad kaovad ning saba võib sel perioodil olla tugevalt armilised.Isastel kaob suguküpsuse saabudes
karvkate munandite ümbrusest ning tekivad sinna"kiilad" laigud.Noorloomade karvkate seljapoolel pisut
heledam ning üleminek külgede ja kõhuosa värvusele on vähem kontrastne.Liikumisviisiks on "askeldav"
jooks.Külgedel muskusnäärmed mis on selgelt märgatavad täiskavanud isasloodel.Sabal puuduvad karilike prk-iseloomulikud esileulatuvad kompekarvad.Üks karvavahetusi on sügisel,mil suvekarv asendub
paksema,pikema ja tihedama karvkattega,teine( mõnedel allikate andmetel on 2 järestikust lühikse vahega karvahetust) kevadel mil moodustub õhem suvekarv.Tegevusjäljed on varises kulgevad väga
väikesed rajad ning mullas leiduvad tunnelid.Väljaheited on mustad graanulid,mis sisaldavad putukate
kitiinkesta jäänuseid.
Elupaik.Laialt levinud liik.Esineb erinevates elupaikades-eri tüüpi metsades ning niitudel,parkides ja
aedades.Sage rohustel üleminekualadel,nt.hekkides,põõsastikes,veekogude taimkattes.Alpides kuni
2480 m kõrguseni.Kesk-Euroopas pms.lehtmetsades ja märgaladel.Pesa ehitab puutüvede või rohu-
mätaste alla,kasutab ka teiste liikide urge.Tavalised pesad on väikesed,kuid poegimispesa on tugev
kuivadest rohukõrtest ja lehtedest põimitud kera.
Eluviis.Sagedased puhkeperioodid (nt.10 korda päevas) vahelduvad aktiivsusperioodega,kuid eriti aktiivne on öösel ning hämarikus.Maa all tegutseb enam kui väike-karihiir.TOIT.Pms.selgrootud,eriti
vahmaussid,nälkjad,teod,putukate vastsed,mardikad,ämblikud,mullakakandid,vahel ka selgroogsed.
Ööpäevane toidukogus vastab 80-90% -le kehakaalust,kuid sõltub väga suurel määral välist -st
( imetava emaslooma päevane toidukogus vastab 150- 200 %-le keskm.kehakaalust).Kärsaga "sondeerises" ja tuhnides avastab kuni 12 cm sügavusel mullas peituvat saaki.KODUPIIRKOND.100-
1000 ruutmeetrit sagedamini 370--630 ruutmeetrit,seda asustab üksainus isend.Sügisel ja talvel kattuvad kodupiirkonnad osaliselt,emasloomadel säilivad need piirkonnad ka sigimisperioodil.
Suure asustustihedusega niidu-elupaigas sigib enamik isendeid 100 m raadiuses sünnikohast.Pojad
hajuvad valdavat oma sünnisuvel.Sigimiseriperoodil uitab osa vanaloomi ringi ja neil pole kindlat
kodupiirkonda.SOTSIAALNE KÄITUMINE.Üksildased ja arvatavalt territoriaalsed,v.a.sigimisperioodil.
Alati ülimalt agressiivsed,kuid mitte poegadega.SUHTLEMINE.Häälitsusused:tavalise tegutsemise
ajal siristamine,agressiisvsuse korral kile kriiskamine.Lõhnad:muskusnäärmed.Nägemismeel vähem
arenenud kui haistmis-,kompimis,ja kuulmismeel.Tekitab ultrahelisid ning urgude leidmiseseks kasutab kajalokatsiooni.
Sigimine.Sigimisperiood aprillist augustini.Paaritumised alates märtsist ning poegi sünnib kuni sügiseni.Varajastele poegimistele järgnevad poegimisjärgsed innaajad ehk östrumid,hiljem muutuvad
östrumitevahelised intevallid pikamaks.Juulikuuks on noorloomad selges ülekaalus.Suguküpsus saabub hrl.sündimise järgsel kevadel,varasemajate pesakondade pojad võivad väga harva sigida ka
sama aasta juulist septemberini.Tiinus vältab 20 ( kuni 24--25) päeva.Peaskonnas 1--10 ( keskm.6-
7) poega.Aastas on arvatavasti 2 pesakonda,harva rohkem,sageli 1.Nisasid 6.Munandid ja teised suguelundid moodustavad 10%isaslooma kehakaalust.Emased on innaajal paaritumisvalmid vaid öö-
päev.Paaritumisel hammustab isasloom emaslooma kaelast,mistõttu tiineid emaseid saab eristada
kuklaarmide järgi,ka kaaluvad nad rohkem kui 10 g.POJAD.Sündides karvutud ja pimedad,karvkate
hakkab arenema 9 päevaselt,silmad avanevad 16 päeva vanuses;esimest saaki püüavad u.3- nädalaselt.Pesast lahkumise järgsel talvel väheneb nende kaal kuni järgmise aasta märtsini,mil kasv
ja suguelundute areng järsult kiirenevad.Võõrduvad 22-- 25 päevaselt.Poegi hooldab ainult emasloom.
Eluiga.Looduses kõige enam 23 kuud.Suremus:50% poegadest sureb enne 2 kuuseks saamist,sigimisikka jõuab 20--30%.
Mõõtmed.Tüvepikkus 54--87 mm,sabapikkus 32--56 cm tagakäpakäpa pikkus 10--15 cm.Kondüloba-
saalpikkus 18-- 20 mm.Kehakaal 6--12 g(sündides 0,47g.

Meeldib!