El Dorado:kadunud kullalinna otsing:Äraarvamatu rikkusega linn,maetud sügavasse Amazonase
vihmametsade südamesse;Mehhiko kuningas või Kuldmees,kaetud pealaest jalatllani kullatolmuga;idee
püha Graali otsing,mis jääb otsijast alati käeulutuse kaugusele;elude hävitaja ja unistute kinkija.El Dorado on olnud seda kõike on ikka veel.16.sajsndil võtsid Hispaania konkstadoorid ette ohuut täidetud
retki looduses heita pilku muinasjutulisele kullalinneale ja 1956.aastal kirjutas Inglise maadeuuurija
Walter Ralegh,et ta teab selle täpset asukohta.Isegi 21.sajandi uurijad ei ole loobunud leida füüsiliselt
El Doradot võib-olla Peruu tihedadatest džunglitest või Colombia salapärase järve põhjast.On kõik need
jõupingutused asjatud?On üldse El Doradot,mida leida,või eksisteerib linn üksnes Colömbia põlisrahvaste
mütoloogias?Legend Kuldmehest ( Hispaania keeles El Dorado) oli Colombias ja Peruus hästi tuntud,kui
hispaanlased sinna 16.sajandi algul saabusid.Mõned teadlased usuvad,et legend põhineb muisca
nimelise isoleeritud hõimu tseremoonial.See oli kõrgelt arenenud ja kulda töötlev kogukond,kes elas
umbes 8200 jala kõrgusel Andides.Ilmselt toimus tseremoonia ( uue kuninga ülepreestri määarmiseks)
Guatavita järvel,tänaoäevasest Bogotast põhjas.Rituaali alguses tegi uus vallitseja ohverdusi järve-
jumalale,seejärel ehtas hõim kõrkjatesest parve ning täitis selle viiruki ja parfüümidega.Uue kuninga
alasti keha kaeti balsamivaiguga ja sellele puistati peenikest kullatolmu.Kui kuningas oli üle kullatud,
asetas hõim ta parvele koos suure kuhja kulla ja smasragtede ning nelja alampealikuga,kes kandsid
kuldkroone,ripatseid,kõrvarõngaid ja muid väärtuslikke esemeid.Trompetite ja flöötide muusika saatel
lahkus parv kaldalt ja suundus järve keskele.Kui sõiduk oli jõudnud keset järve,jäi kõik vaikseks ning
kuningas ja alamad heitsid kõik oma rikkused ohvriannina vette.Uut valitsejat tunnustati nüüd isanda
ja kuningana.John Hemming märgib om raamatus ,,The Sesrch for El Dorado''(''El Dorado otsinng,,)
et 17.sajandil oli Venezuelas piki Orinoco jõge elavate suguharude hulgas tavaline oma keha määrida
eriliselt valmistatud õliga,mis toimis rõivastuse ja kaitssena moskiitode eest.Teatud pidupäevadel
katsid inimesed õli mitmesuguste värviste joonistustega.Isegi tänapäeval värvivad Amazonase sugu-
harud oma kehasid taimsete värvidega.Kui suguharus oli kulda rohkesti,siison kahtlemata tõenäoline,
et seda võidi kasutada keha kaunistusena.Võib-olla peitub Kuldmehe legendis mingi tõetera,kuid kas
see võib olla El Dorado loo lähtepunkt?El Dodorado algusega on seotud siiski ka teised asjaolud.Veel
üks kuulujutt,mis hispaanlaste hulgas vallutuste ajal ringles,oli see,et mässulisel inka sõdalaste grupil
on õnnestunud konkistadooride käest pääseda ja Venezulela mägedesse põgeneda.Mässulised võtsud
väidetavalt kaasa suures koguses kulda ja vääriskive ning rajasid salajase uue riigi.Ka vangistatud
indiaanlased rääkisid mitmesuguseid lugusid rikkast maast,mis asub Quitost,praegusest Euguadori
pealinnast ida pool mägede taga,kus inimesed kõnnivad ringi,kaetud kuldehetega.Hispaania kuningale
Carlos V-le 1542.aastal kirjutatud kirjas väidab konksisitadoor Gonzalo Pizzarro sellele rikkale maale
kui El Dorado järvele,võib ollla on see viinatine viitamine muiscade Kuldmehe tseremooniale.Pizarro
oli üks paljudest Hiapaania sissetungijatest,kes organiseerisid ekpeditsioone muinaajutulise kadunud
linna otsinul.Veel üks aspekt El Dorado loo juures on hispaanlate huvi kaneeli vastu,mida inkad kasutasid.Euroopas olid vürtsid kõrgelt hinnatud kui toidu säiltamise meetod ( külmlappe ju polnud)
ja selle kabaartikliga äritsemine võis anda tohutut kasumit.Konsistadoorid said pärismaalastelt teada,
et see vürts pärineb Quitost idas asuvatelt hõimudelt.1541.aasta veebruaris lahkus Quitost Gonzalo
Pizzarro ekpedtisioon kaos leitnant Fransico de Orellana,220 hispaania seikleja ja 4000 kandjateks
võetud mägiindiaanlasega suundudes kaneeli ja muinajutulise El Dodorado otsingule.Oma kinnismõttes saada need väärtuslikud kaubad enda valdusse piinas Pizzarro tihti julmalt indiaanlasi,
kuni nad talle rääkisd ,mida ta tahtis kuulda peidetud kulla olemasolust ja kaneelipuudest.Ekspeditsioon järgis Coca ja Napo jõgede kulgemist,kuid varsti hakkas proviant lõppema ning õige pea olid hukkunud rohkem kui poolel hispaanlased ja 3000 indiaanlast.1542.aasta
veebruaris jagunes ekspeditsioon kahte ossa,Francisco de Orellana järgis Napo jõe suunda ja
Pizzarro otsutas lõpuks maitsi Quitosse tagasi liikuda.Orellana oma meestega leidis Napost lõpuks
tee Amazonasele ja purjetas piki kogu selle oikkust Atlandi ookeanile,mis oli uskumatu saavutus.Kuid
El Doradot nad ei leidnudki.Ent see ei heidutanud hispaanlasi.Ajendatud kulla-ja vürtsidehimust,
kulutas terve rida seiklejaid suurema osa 16.sajandtst määramatu aarde otsingule,mliie nad uskusid
olevat kas mingis dzunglis või Ecuadri või Colombia mägedes.1569.aasta detsembris sai rikas maade-
uurija ja konksistadoor Gonzalo Jimenez Quesada kuningas Felipelt volituse uurida Llanose lõunaosa,
määramatut troopiliserohumaaga tasandikku Colombias.1569.aasta detsembris suundus ekspedisioon.mis koosnes 300 hispaalasest ja 1500 iniaaslaseset,Colombia pealinnast Bogotast El
Dodorado otsingule.Ent see ekspeditsioon,silmitsi pahaendeliste soode moskiitodest tulvil ränga kesk-
konna ja tolmuste tasandike pimedusega,kujunes katastroofiks.Kolm aastat hiljem tuli Quesada Bogo-
tasse tagasi ainult 64 hispaanlase ja 4 inndiaanlase saatel.Algne müüt muica hõimu tseremoonist,
Guatavita järvel koos Gonzalo Pizzarro El Dorardo järvega veenis paljusid uurijaid,et see kadunud linn
võib tegelikult asuda järve lähedal.Inglise maadeuurija ja õukondlane Sir Walter Raleigh võttis ette
veel ühe El Doorado otsingu 1595.aastal katses võita tagasi kuninganna Elizabeth I kaotatud soosingut
.Tema ekspedistioon purjetas piki Orinoco jõge palju nädalaid,kuid ei leidund midagi.sellegipoolest
väitis Raleigh oma raamatus ,,The Discoveey of the Large,Rich and Beatiful Empire of Guayana with a
Reletion to the Great and Golden City of Mamoa''( ,,Suure,rikka ilusa Guayana impeeriumi avastamine koos suure ja kuldse Nanoa linnaga''),et El Dodorado oli linn Parima järvel Orinocos Guyanas ( tänapäeva Venezuela).

Meeldib! 6