Kuldtsiistaja
Mõlemad sugapooled kergesti äratuntavad.Isaslind erineb mustpea-tsiistajast makspruuni puguvöödi ja
valge tiivanuki poolest,emaslinnu tunneb ära kontrastse peamustri (paljudel selge kiirutriip),mustrita
kollase kõhualuse ja valge tiivavöödi järgi.2a.isaslinnud muutliku sulestikuga,vahel täiesti emaslinnusarnased.Juv. ja esimese sügise linnul õlgkollane alapool,tugev kreemikas kulmutriip,selged
tiivavöödid ning tumedatriibuline päranipuala.Emaslinnu ja esimese sügise noorlinnu iseloomulikus tunnuseks on kaks üle selja kulgevat heledat joont(" traksid").Isenditi muutlik nukker laul sarnaneb
tämbrilt põldtsiisikese või nõmmelõokese omaga,kuid koosneb tavaliselt 3-4 üles-alla liikuvast elemendist,nt."dülö"-dülö driiü-driiü tsii-ü dlüü" või "trüü-trüü tjilü-tjilü tlii-u-lüü".Lühike läbitungiv kutse-
huud väiketsiistajalik "ptik" või "tsik".Pesitseb lopsaka taimestiga soistel niitudelja kuivemates soodes,kus
on palju pajusid ,kaski,või leppi.Rändab VIII Kagu-Aasiasse,naaseb V-VI.Eestis eksikülaline.
Hallpea-tsiisitaja
Väga haruldane enamasti sügisene eksikülaline Sibarist.Hundsulestikus isaslinnu pea ja rind hallid,valjasriba must,nõrga triibutusega kõhualune väävelkollane.Esimese talve sulestikus isasel pea tavaliselt laiguline ja vaid kaelus hall.Emaslind tuhmpruun ja triibuline,päranipuala hall,sabaalune valge-
triibuline.Nokk suhteliselt pikk,sirge (vrd.rootsiisitaja)Kutsehüüd terav "tsitt".
Männitalvike
Käitumine ja välimus nagu talvikesel,kuid sulestikus ei leidu kollast värvi.Isaslind hõlpsasti määratav valge,musta ja maksapruuni peasulestiku järgi.Emaslind nagu esimese talve emane talvike (kel kollased
toonid võivad puududa).kuid pealael ja lõuaribal selgem tume triibustus.Häälitsused nagu talvikesel.Pesitseb Siberis ja ida poolseimas Euroopas samalaadsel maastikul nagu talvike kellelega võib ristuda.Põhja-Euroopas väga haruldane eksikülaline pms.sügisel ja talvel.

Meeldib!