lahutus.Kui keha põletama asuti viskas tulejõud selle leekidest välja.Ei jäänud muud üle kui tuhsstada

laip eraldi haokubul imposantse tuleriida kõrva.

KÕIGE VEENVAM FILOSOOFIAÕPETAJA:Küünik Hegasias tegutses Aleksandrias 3.sajandi algul eKr

ja tema õpetuse peamine sõnum oli see,et kuna ükski inimene ei või saada õnnelikuks,teeb ta paremini,

kui elupiinde eest põgeneb.Hegesiase loengud olid nii veenvad,et kuulajad panid pärast tihti toime enesetapu.Sellel põhjusel keelas kuningas Ptolemaios tal edaspidi ainet õpetada.

KÕIGE MATMATUM KEISER:222,aastal pKr visati keiser Elagabaluse laip Tiberi jõkke.Üks tema tapmise põhjustest oli kumu,et ta üritas mõravata oma nõbu Alexader Severust.Pretotiaanid leidsid keisri üles latriinist,kui ta püüdis end varjata ja lõid ta kohapeal maha.Seejärel vedasid nad läbi Rooma

tänavate ja pressid sisse igasugustest kanalisatsiooniavadest,et seda rüvetada.Kui laip tõusis pinnale,

vajutasid ihukaitseväelased selle raskustega alla.Viimast korda nähti surnud imperaatorit,kui sõdurid

hiivasid lõpuks ta piinatud keha sillalt Tiberisse.

ESIMANE JA VIIMANE KORD:220.aastal pKr võttis keiser Elagabalus Roona senatisse kaasa oma

vanaema Julia Mesa.See oli esimene ja ühtlasi viimane kord,kui senatis viibis naine.Senat tundis juba

keisri endagi vastu vastikust ja tema vanaema juuresviibimisest ei muutunud mitte midagi paremaks.

Teda ei sallitud seal samuti.

HALLVIMAD VABANDUSED:Plininius Noorem tathtnuks parema kuulda,et ta sõber ei ole talle ammu kirjutanud sellepärast,et lihtsalt ei viitsinud,kui võtta tedamiseks säärasid ettekäändeid ,,mind

olnud Roomas''.,ma olin üpris hõivatud''või mis veelgi hullem,''mul polnud tervis korras''.

ENIM VALVATUD TÖÖKOHT:Hinnalist Araabia viirukit töödeldi Aleksandrias spetsiaalsetes töökodades,mille eestseisjad ei säästnud vaeva,et personalil silma peal hoida.Põlled olid olid märgistatud pitseritega ja näo ees kandisid töölised maski või peenesilmalist võrku.Tööpäeva lõpus

pidid pidid nad end ülevaatuseks alasti võtma.

KÕIGE NAERUVÄÄRSEM KEISER:Kord oli juhus,kus keiser Commodus võttis pea maha jaanalinnul.Ta käis Colosseumis ringi ,näol irve ja jaanalind kaenla all.Koos verest nõretava ohvriga

astus valitseja senati ette,kus teda nägi ka Cassius Dio ja andis mõista,et ta võib ka neil sama kähku

kaela läbi raiuda.Dio meelest oli olukord nii koomiline,et ta pidi oma loorberipärjast lehe noppima ja

selle suhu pistma,et mitte naerma puhkeda.

MÜRARIKKAM TÖÖKOHT ROOMAS:Hoolimata sellest,et Seneca oli keiser Nero õpetaja ja multi-

miljonar,paiknes töökamber ebatavaliselt halvas kohas.Naaberkrundil asus nimelt kümblusasutus,

millest kostvat lärmi ta ühes oma kirjas põhjalikult kirjreldab.Kõigepealt rassisid või teesklesid end

seal tinaraskusstega rassivat jõumehed - ahkimine ja oiged kõlasid üle kogu kvartali.Sellele lisandusd

massažiruumist kostvad plaksutused ja karjed publiku hulgast,kes pidas arvet seisu üle mingis palli-

mänguvõistutluses.Peale selle oli kuuda duši ja kõvu plartsatusi kelleletki,kes lahtutas meelt pomm-

hüpetega basseini.Aeg-ajalt kostis kiledaid karjeid ilusalogist,kus kitkuti kellelgi kaenlaaluseid.Ning

kõigest tõusis ja vajusid piruka-ja vorstimüüjate mitmesugustes helistikes kaubitsushüüdeid.Ent

stoik Senaca kinnitab,et kogu see lärm on tema jaoks nagu lainete loksumine.Sõnad seevastu muutuvad hajameelseks,sest need nõuavad tähelepanu.

TUGEVAIM KEISER:Enne kui Naximus Thraxist sa keiser,oli ta sõdur.Ta oli 2 m 40 cm (8 ja pool

jalga)pikk.Seepärast pani keiser Septimus Sevarus teda tähele.Keiser püüdis Maximinust väsitda,lastes tal oma hobusega võidu joosta.Siis tahtis keiser maadelda ja Maximinus oli silmagi

pilgatamata nõus.Valtseja oli peagi võhmal ja laskis oma sõduritel üksteise järel Maximiniuse vasu

ringi astuda,too aga muud kui võitis.Siis palkas keiser ta isiklikus ihukaitsjaks.Kuulu järgi oli Maximinuse nii jäme,et ta abikaasa käevõru sobis parajast sellesse sõrmuseks.Räägitakseka,et ta

vedas käsitsi vankreid ja lõi hobusel rusikaga hambad välja.Ta olevat üksnes sõrmedega suutnud

peenestad vulkaaninile päritoluga kive ja lõhestada peenemamid puid.

KÕIGE UNISEM KONSUL:Kord pistis keegi norskavale Claudiusele tuhlid käte otsa:Loodeti saada

nalja,kui ärgates nendega nägu pühib.See juhtus kaua enne seda kui Claudiuset sai keiser.Pikgetest

mõnitustsest hoolimata valiti ta küll konsuliks,sellest aga ei olnud kasu,sest näis,et rahvas kavatseggi

tema narrimist lõpetada.Mõnikord,kui just pärast sõõmaaega ei uinunud,loopisid võõuspeolised teda

datatlite ja oliivisega.Ka keiser Gordinius I-st vaevas uni.Ta oli kogu aeg lausa haiglaslikult väsinud

ja jäi tihti söögilauas keset einet magama.

KÕIGE TÄNULIKUM LOORBERITEGA PÄRJATU:Suetomiuse sõnutsi oil Caesaril üksainus iluviga

ja ta oli ta ise oli sellest vägagi hästi teadlik-juustenappus.Ümbruskondsed tögasid alatasa ja Caesar

tegi kõik,et oma pealage varjata.Ta kammis vähesed säilinud juuksesalgud külgedelt üle kiila kolju.

Ent õigupoolest ei olnud ju sellest mingit kasu.Sellepärast ei leidnud Caesarist rõõmsamat kui ta

sai loorberipärja,mida ta senat ja rahva ostsusel pidi alati kandma.

KÕIGE KAUEM ILMA KEISRITA:See paus tekkis pärast mitmeid aasatakümneid kestnud lühiealiste regentide kaootilist valitususaega.Kui sõdurid Aureliuse 275.aasta septembris pKr tapsid.

ei suutnud armee ühisele otstusele jõuda.Rooma senatisse saadeti sõnum,et seal võetaks vastu otsus ja valitaks välja keegi oma ringkonnast.Ootamatu vastuse üle hämmedunud ja nõutud senaatorid osutasid palli sõjaväelasttele tagasi visata.Kolm korda tõttasid kullerid edasi-tagasi,enne

kui senat nimetas uueks keisriks 70-aastase Tacituse.On välja rehkendatud,et Rooma riik oli oli toona

kaks kuud ilma keisrita,olugi,et Historia Augusta väidab,et see aeg kestis kuus kuud.

KÕIGE SÜDAMETUM KEISER:Umbkaudu 220.aastal pKr laskis Elgabalus peenimatest pere üle

Itaalia koguda kokku armsaimad lapsukesed,et ohvedada need Roomas oma jumalatele.Nagu teatab

allikas,jälgis imperaator hoolega,et mõlemad vanemad oleksid elus,et valu seega ka ohver kahekordsed.

KÕIGE HUMAANSEM KEISER:Kohe pärast Elagabaluse surma 222.aastal pKr.tuli võimule tema nõbu Alexander Sevverus.Ta läks ajalikku kui kõige heasüdamlikum keiser 3.sajandil pKr.Selle asemel,et kohe uinuda,jättis ta meelde sõdurite nimesid,kui ja kui kaua nad teeninud on ja kui palju

neil raha taskus on.Tuupimise tulemus oli see,et ta võis oma sõduriga kohtudes nii päeval kui ööl

teda nimepidi tervitada.See küll ei takistanud imperaatorit puhtas raevuhoos varguse süüdlaseks

peetul silma peast välja torkamast.

NÄGUSAIM KEISRIPOEG:Suure Maximiniuse poeg Maximnius Noorem nägi ebatavalielt hea välja.

Ta ümber kogunes kobarate viisi kergejalgseid naisi.Enamik neist ei tahtnuki muud kui üksnes temaga magada.21-aastaselt oli poeg isaga sama kasvu.Pealegi oli nooruk haritud,kuid senat pilkas

teda ta kena välimuse pärast.Nii isa kui ka poja tapsid nende sõdurid 238 .aastal pKr kodusõja ajal.

KÕGE HÄBELIKUM VÄEJUHT:Pompeius põdes tugevat esinemishirmu.Seneca sõnul punastas väe-

juht alati,kui pidi astuma suure publiku ette,eriti kui tegemist oli ametliu esinemisega.

EDEVAIM KEISER:Mõni aastakümme pärast Kristuse sündi näitas Caligula ennast tihti naisterahva

peoriietuses.Vahel riietatud üleni siidi.Keiser kandis ka käevõrusid ja pikkade varrukatega tuunikaid,

mis olid vääriskive täis pikitud.Sageli oli ta kängitsetud naistejalatsitesse-sndaalidesse,jahisaabastsese või või madala kontsaga kingadesse.Vahel ilmus ta tänavatele piksenoole,kolmhargi või heeroldikepiga-jumalate sümbolitega.I-le täpiks oli kullattud habe.Juhtus

,et imperaator ehtis end juba enne sõjaretke algust võduriietusega.Tal jätkus ettevõtlikust isegi selleks,et varastada Alekander Suure sarkofaagist raudrüü.