LEGENDAARSED PAIGAD
66, Põlva, Eesti

JAAPAN
---------
FUJI MAÄGI
------------
KAUNEIM VAATEPILT JAAPANIS...ON KAUGUSES kõrguv fuiji mägi,pilvitul päeval...valge koonus nagu
taevas rippumas..'' Nii kirjutas ameerika kirjanik Lafcadio Hearan (1850-1904),kes armus Jaapanisse
41-aastaselt ja kellest sai Jaapani kodanik.Oma klasskalise sümmeetria poolest kuulus Fuiji on kõigi
aatasegade mägi.Paljud leiavad siiski,et kauneim on mägi kevadel kui selle tippu katab lumi ning mäe
põhjajalamil Fuji järvede ümber õitsevad kirsi-ja ploomipuud.Fuji,mida jaapanlased nimetavad''selleks.
millele pole võrdset'',on selgel päeval näha 50 miili kaugusele,mäetipust avaneb vaade peaaegu kogu
Honshsu saarele.Jaapani põlisusundi šintonismi järgi elavad kõigis loodusnähtustes kõrgemad vaimud
kami'd.Eriti kehtib see Fuji kohta,mida enam šintoisid enim autavad.
Magav vulkaan
----------------
Jaapani budistliku traditsiooni järgi tekkis Fuji mägi üäeöö 286 eKr,kui maa avanes,tekkis Jaapani suurim
järv Biwa,ning august kerkinud pinnas moodustas mäe.Legendis on ka tõetera:tektoonilised murrangud
kujundasid Jaapani arhipelaagis peaaegu kõikjal mäeahelikke ja järvi.Piki suurimat murrangut,mis
suundub läbi peasaare Honshu,koonduvad suurimad Jaapani 265 teadaolevast vulkaanist.Fuji on nende seas koloss.Mäel on seljataga pikk vulkaanilise tegevuse ajastu.Viimastel sajandel on registreeritud 18 purset,nende seas 1707.aastal,mis mattis 65 miili kaugusel idas asuva Eddo(Tokyo)
linna paksu tuha ja räbukihi alla.Pärast seda on olnud vähe märke,et Fuji võiks kunagi unest ärgata,
ent mägi ei ole surnud,vaid ainult magab.Fuji mäele andsid oma tulejumalanna Fuchi järgi nime
Jaapani põliselanikud ainud (kes l´elavad endiselt Hokkaido saarel).Jaapanlased säilitatasid nime ning
ka pühaduse trarditsiooni.Budistid uskusid,et mägi on värav teise maalilma,šinoitistid ehitasid mäe-
nõlvala pühamuid Sengen-Samale,keda tuntakse ka Konahana-Sakuyahimana ( kes paneb õied erksalt särama).Pärimuse järgi on jumalannat nähtud Fuji kreetri kohal helendava pilve sees.
Teekond tõusva päikese juurde
----------------------------------
Shitoismi ajal austati Fuji ametlikult püha mäena ning kuni Teise maailmasõja lõpuni olid usklikud kohustatud vähemalt kord elu jooksul mäetippu tõusma.Lafcadio päevil tõusid igal suvel mäkke tuhande valgetesse tuunikatesse,õlgkübaratesse ja sandaalidesse rõivastatud palverändurid.Vahel
ääristasid mäkke viivaid radu äravisatud sandaalid - need olid nii õhukesed,et teekonna jooksul kulus
ära mitu paari.Tõustes vaevaliselt mäetipu poole jälgima päikesetõusu,hüüdsid usklikud :'Ole puhas...
jää kaunini,oo mägi!''Käesoleval sajandil on need sõnad omandatud suurema tähenduse.Sest ehkki
lume tõttu pääseb Fuji tippu vaiid kahel kuul aastas,tõuseb mäkke üle 300 000 inimese,mis avaldab
mäele negatiivset mõju.Paljude jaoks,kelle avaldab muljet udu kohal või Ashinoko järveveel peegelduv lumine mäetipp,võivad mäkketõusul rahvamassid ja paljas vulkaaniline pinnas osutuda
pettumuseks.
Kuntnike inspiratsiooniallikas
-------------------------------
Vaated Fujile on inspireerinud jaapani kunstikke ja luuletajaid 12 sajandit või kauemgi.Isegi pilve mähkunud mägi liigutas kuulsat poeeti Bashot (1644-94) ning sundis teda kirjutama:''Kuigi Fuji on
peidetud/tulevihma udusse,/on ka sellisel päeval/rõõm.''Fyui tujud ja karpriisid on meelitanud kustnikke mäge ikka ja uuest maalima.Läänes on kõige paremini tuntud 36 puulõikest koosnev sari
'Fuji vaaated'',mille autoriks on Katsushika Hokusai (1769- 1849).Ent kui jaapani kunstnikud tegid Fuji
kuulsaks,võib ka öelda,et Fuji tegi nemad kuulsaks.Nagu kirjutas 1899.aastal briti maadeuurija ja
loodusteadlane Richard Gordon Smith.''Fuji täidab igagüht aukartusega ning paneb mõtlema,et
need kes on sündinud sellise mäe vaateväljas,peavad olema sündinud kunstile ja mäe kiitmiseks.
Võib-olla on Fujit nagu vikerkaart parem vaadata kkaugusest kui tema valge koonus joonistub sinise
taeva taustal selgele välja.Mägi on looduse sümbol,selle tealtnäha lihtne kuju peidab endas tähenduste paljusust.Mägi tundub igavesena,kuid ta sündis tules ning võib veel tules hukkuda,ta on
kalju,kuid tema ilu on lille habras ilu.
TÜRGI
-------
KAPADOOKIA
---------------
KUI PRANTSLANE PAUL LUCAS AVALDAS 18.SAJANDI algul ülevaate oma reisist Kesk-Türgi idaossa,
oli lugejatel raske teda uskuda.Lucas kirjeldas veidrat unenäolist maastikku,mille mõned asukad elasid vabaltseisavatesse koonusekujulistesse kaljudesse õõnestatud koobastes ja õõnsustes.Kuid Lucas ei mõelnud seda välja.Ta oli näinud iidset Kapadookiat,Ankasrast kagus asuvat hämmastavat
50-ruutmiilist maastikku täis kaljutorne.Kapadookias,eriti Göreme,Ürgüpi,Nevehiri ja Avanose linna
ümbrues on erosioon uuristanud,kujundanud jalihvinud pehmet vulkaanilist pinnst.Tulemuseks on
fantasmagooriline maailm täis sinitaeva poole kõrguvaid astmeliste tsikuraatide,tornide,minarettide ja
koonusekijulisi kaljusid.Mõnes kohas paigas on kaljud tihedalt kobaras koos nagu pealetungiva armee
kivipaviljonid.Teised on nii siledad ja kaarjad,et meenutvad tuule vormitud lumehangi või lainetest
uhutud liivalosse.Kivialleed on läbi imbunud mitmetest värvitoonidest - kreemikaslollane,telliskivipunane ja tuhkhall,mis muutuvad koidu-js ehapunas värelevaks.Kaljumoodustised on nii eriskummalised,et Paul Lucas arvas,et need olevat inimikäte,mitte
looduse tehtud.





1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.