Kaubandus:Põhjus,miks ehitati linnu Induse orgu,võis olla kauplemine Mesopotaamias asuva Akadi riigiga.Mesopotaamia kirjatahvlid umbes aastast 2300 eKr näiavad,et Akadi kuningal Sargoni olid sidemed nn Meluhhaga,mida eksperdid peavad Induse oruks.Selle oru elanikud müüsid metalle,eriti vaske,soovides vastu tina,mida nad segasid pronksi saamiseks vasega.Nad tõid praeguse Afganistani
aladelt sisse ka poolvääriskive.Kaubalaevad väljusid arvatavati Lothali sadamast tänapäeva India rannikul,kus on leitud tõendeid kivist kaidega sadama olemasolust.
Majad:Mohnjo Darost on leitud savitellistest majade jäänuseid.Hoonel oli üksainus uks;kõik aknad avanesid siseõue,mis pakkus võimalust üksi olla ja aitas maja jaheda hoida.Pesuruumis on kaev,kust
võeti puhast vett;selle kõrval on pesemislava.Klosetid olid ühendatud maa-aluste äravoolutorudega.
Laudadest rõdult teisel korrusel avaneb vaade hoovile.Arheoloogid leidsid paljude majade hoovidest
telliskivimüüritisega ahte,mis võisid olla kaevud,aga võib olla ka vaaside või anumate panipaigad.
Esimesed riigid Indias:Selleks ajaks,kui Põhja-Indiasse rändasid sisse aarjalased,oli Induse iidne
tsivilisatsioon juba lagunenud.Aarjalased liikusid vähehaaval mööda Hindustani poolsaart allapoole,
kuid nad ei vallutanud kunagi India lõunapiirkondi.Legend nende rändest ja sõdadest kohalike rahvastega
talletati veedades,mida peetakse hinduismi kõige pühamateks raamatueks.6.sajandi vältel eKr tekkisid ja
levesid Indias veel kaks religiooni-budism ja džainism.Aastal 321 eKr tuli Indias võimule Maurja dünastia
Maurja riigi vallutasid Kesk-Aasiast tulnud Kušaanid,kelle aga omakorda tõrjus India pärisrahvaste Guptade dünastia.Guptade ajal kujunes Indiast tähtis kunsti-ja teaduskeskus.
Aarjalased:Aarjalased,kelle nini on tuletatud sanakritikeelsest sönast 'õilis',olid algusese rändkarja-
kasvatajad Kesk-Aasia piirkonnas.See vähene,mida teatakse aarjalaste varasemast ajaloost,on pärit
veedadest kuhu on kogutud lugulaule,loitse ja rituaalseid tekste.Umbes 1000 aastatat eKr loodud veedad levisid folkloorina ühelt põlvkonnalt teisele ning nad kirjutati üles palju hiljem,on veedad hindude sakraalse kirjavara lähtealuseks.
Maurjade riik:Algusaegadel valitseti Maurja riiki üpris rangelt.Valitsejad lõid alamatele küll jõuka elu,kuid jätsid neile vähe vabadust.Paljud inimesed tegelesid põlluharimisega,tänu maade niisutamisele koguti rikkalikke saake.Osa talupoegi ja sõjavangid tegid maal orjatööd.Kuninglikud järelvaatajad ja informeerijad hoolitseisid rahva kuulekuse eest.Maurja pealinna Patalipurat ( praegune Patna) ümbritses 570 vahitorniga müür.
Budism ja džinism:6.sajandil eKr oli Indias kaks juhtivat relgiooni.Esimene džinism,millele pani aluse
Mahavira ( u 599-527 eKr),hindude sõjameeste kasti liige.Džaismi järgi igal elusolendil igavene hnng
ja ajaline keha.Budism rajanes aastatel 563-483 eKr elanud Siddharta Gautama nimelise India printsi
õpetusel.Gautama (Shakjamuni) sai hiljem tuntuks kui Buddha ( kiragasrunu).
Ašoka:Ašoka valitses Maurja riiki u 270-232 eKr.Pärast Kalinga alade vallutamist India idarannikul
hakkas Ašoka kahetsema verevalamist,mille ta oli põhjustanud.Siis pöörduski kuningas hinduismist
budismi,hülgas sõja ja nõudis alamailt,et kohtleksid ükstest õiglaselt ja armulikut,Ta arvas,et mitte
ükski elusolend ei tohi viga saada,kui see pole absoluutselt möödapääsmatu.
Kušaanid:Kušaanid kuuulusid rändhõimude hulka,kes olid hõivanud 135 eKr Kreeka valduste hulka
kuulunud Baktria kuningriigi Kesk-Aasias.Vähem kui 200 aasata pärast ületasid nad Hindikui mäed ja
tungisud Kudula Kadphisese juhtimisel Loode-Indiasse.Hiljem tungisid kušaanid sügavamale Induse
orgu ja Gangese tasandikule.Kuigi enamik Kušaani riigi esimestest valitsejatest olid budistid,suhtusid
nad lugupidavalt ka kreeka,,pärsia ja rooma jumalatesse.

Meeldib!