Südame isheemia
36, Võru, Eesti

Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest).

Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu.

Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi.

Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus.

Kollateraalid on väikesed veresooned, mis tavaliselt ei ole avatud. Kui südame pärgarterid ahenevad, võivad kollateraalveresooned avaneda, aidates seeläbi transportida verd hapnikunäljas südamelihase piirkonda. Sageli ei ole see siiski piisav ning vastavas südamelihase piirkonnas võib tekkida kahjustus.

Väga eakatel inimestel, suhkruhaigetel ja neerupuudulikkusega haigetel võib südamelihase hapnikunälgus kulgeda ka ilma valuta rinnus.

Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Neil patsientidel võib valu asemel tekkida õhupuudustunne, jõuetus jms.

Etioloogia

Ateroskleroosi tõttu südame pärgarteri valendik aheneb ning südamelihase verevarustus on häiritud.

Riskifaktorid:

Kontrollitavad, mida saab ja tuleb mõjutada

  • hüperkolesteroleemia
  • suitsetamine
  • hüpertensioon
  • diabeet - soodustab veresoonte ateroskleroosi
  • vähene kehaline koormus
  • vaimne stress, negatiivsed emotsioonid
  • liigne kehakaal

Mittekontrollitavad, mida ei saa muuta

  • meessugu
  • vanus
  • kehaehituse tüüp - rasvade ladestumine kehatüvele
  • pärilikkus / infarktid perekonna anamneesis
  • koronaarembol, spasm


Saan aru , et sellest tõvest ma ei paranegi , saan ainult ajutist leevendust rohtude abil.

RAVIVÕIMALUSED

Stenokardia tuntud ravim ataki ajal on nitroglütseriin, mis mõjub südame veresooni laiendavalt ning seega parandab verevarustust ja leevendab valu. Atakkide vaheajal kasutatakse pikatoimelisi nitraate (isosorbiid dinitraat).
Veel kasutatakse β-adrenoblokaatoreid (nt. propranolool) ning Ca2+-antagoniste (verapamiil). Mõlemad ravimid on vererõhku alandavad ning mõjuvad soodsalt ka südame verevarustusele.
Väikeses annuses aspiriin (100-150 mg) üks kord päevas takistab veres trombide teket ning väldib seega osaliselt pärgarterite ummistumist.

Ebastabiilse stenokardia puhul kasutatakse agressiivsemat ravi haiglas. Vajalikuks võib osutuda kirurgiline ravi:
· Angioplastika – veresoone kaudu viiakse südame pärgarteritesse balloon, millega püütakse ahenenud veresoont laiendada. Umbes 30%-l haigetest võib pärgarter taas ummistuda , mistõttu protseduuri korratakse või teostatakse šunteerimine;
· Pärgarterite šunteerimine – on pikk ning keeruline operatsioon, mille käigus viiakse ummistunud veresoone juurde teine veresoon, mis tagab edaspidi kahjustunud südameosa verevarustuse. Kuni 85%-l haigetest taanduvad haigusnähud oluliselt.
Ka kirurgiline sekkumine ei ravi haigust täielikult, on oluline režiimi jälgimine ning ravimite pidev tarvitamine.


38 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.