Ees seisid mitte üknes Saksamaa ja Venemaa,vaid ka kogu Euroopa ja meie väikese  riiigi jaoks saatuslikud lahingud Eestiaa pinnal.Kas sai eesti mees oma vabaduse  ja kodu kaiisel ükskõikseks jääda?Oli neid,,kes nägid Eetit Nõuogude Liitu kuuluvana.Eestalste enamuse sooviks oli ags iseseivsva Eesti Vabariigi taastamine.Ei ole kahtlust selles,et 1944.aasta suvel peeti Narva rindel maha Eesti teine vabadussõda.Vabadusvõitulst toetamas taanlased,norralaed,rootslased,holladlased,belglaed,sakslased.6..veebruaril  1944 vii Eesti Omavalitsuse sundmobiisstioon Saksa sõjaväkke ka meie perekonnpea.Millegipärat usun,et  kui isa suutis ennest punaarmee moblisatsiooni varjata ,suutnuks seda ka saslaste puhul.Et Eestil oma relvajõud puudusid,siis nägi tõenäoleselt ka tema paljude seas idast lähenevale surmale vastupanu ostamiesks aisa võimalusena ühist rinnet rinnet sakslaste  ja vabatahtlikega teiset lääneriikidest.Pärast isa mobiliseerimist kolisime koos ema ja õega Kärust Arukülla vanaisa juurde ,kuhu vanaisa oli sõja jalust koonadanud ka teisi lapsi ja lapselapsi."28.veebruarll 1944 jõudisid Jõhvi lahingu karastuud Alfons Rebase patajoni mehed,kellest loodeti formeerida lahingute käigus eesti rügement.Toila metsalaagrisse aabusid peale A.Rebase ka major Georg-Aleksaneder Soodeni ja .H.Ellrami pataljonid..Minu isal tuli Saksa sõjaväes teenida alates 1..märtsist kuni 30.septembririi 1944.Enne rndele saatmist oli ta Harjumaal Raasiku mõias allohviterride koolis väljaõppel.20.Eesti vabatahtlike SS-diviisi 46.rügemendi 2 pataljoni VIII rakekuuliplduja kompanii koosseisu viidi isa üle 26.aprillil 1944.

Meeldib! 2