Samal päeval,8.mail 1945 pidasid rügementide ülemad A.Rebane,P.Maitla ja Võhma omavahel nõu selle üle,kuidas läbi Tšehhiaa pääseda laaneliitlaste juurde.Sinna püüdsid pääseda nii sakaslased kui ka teistest rahvusetest Saksa sõjaväes teeninud mehed.Lootused Lääneriikde ja NSV Liidu vahel Euroopa jagamisel viivitamatult puhkevale sõale osutusid asjatuks.Vastupidi,,NSV Liit saavutas Lääberikidelt üha uusi jarelaandisi,mille tulemusena saavutati vabad käed Ida-Euroopas.NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissari juures asuva erinõupidamise 26.mai 1945 protokolli nr.19 mõisteti isi 10-aastaks vangi Venemaa pranduslike tööde laagriesse.Teenimise eest Omakaitses ja Saksa sõjaväes.Teel Venemaa vangilaagritesse detsembris 1945 poetas isa Rakvere raudteejaamas maha kirja emale,milles teatasmet ''sõdame Venesse,180 meest tuleme kõik tagasi''.Küllap püüdis isa sellisel viisil rahustada meid.Kiri emale oii teel mitu kuud.Sest ei teatud ema õget perekonna nime.Kõik tundisd teda Kello Liisana.Koku arreteeriti Eestis aastatel 1945-1946 umbes 36 000 inimeat.Ligikaudu 35 000 põgenes metsa,jätkates seal vastupanu nõukogude terrorirežiimile.Metsavennad alustasid taas aktivset tegevust,rünnates okupatsioonivõiumude käsilasi,täitevkomiteesd,rahasaadetisi,raideed,tranpodiolonne.Ubes sama ajal 16.oktobril 1946,murti Saksamaal tunnajate juureolekul 12-ne tippnatsi kaelaluud.Hermnn Göringi asemel,kes mürgitas end vangikambris tsüankaaliumiga enne surmaotsue tädeviimist,astus esimesena võllapuu alla kuulus Sakas väilsminiter Joachim von Ribbntropp.Mees,kes 1939.aastal ulatas meie jaoks saatusuliku sõbramehe käe teisele kurjategijale Jossif Stslinile.Tol päeval huati ka Tallinna Reaalkooli endine õpilane Alfred Rosenbeg.Martin Bormann pääses seekord eluga.

Meeldib! 1