Minu ''kulakuteks tunnistatud vanaisal ja vanaemal oli suure pere peale Arukülas seisuga 1.juulu 1948 21,8 ha maad,peekivist elamu pindalaga kõigest 50 m2,mda ta pida jagama oma poja Karl Kello perega,tallis 1 hobune,lauda 3 lehma,2 mullikat 1 siga,3 lammast ning 8 kana-kukke.1948.aasta alguses andis vanaisa ühe lehma mimu emale.Nii Saksa kui ka nõukogude okupatsioon tõid talurahvale kaasa sundnormid ehk toiduainete rekviseeriise nõude,mille suurus olenes konkreetse talu põlli.-heina- ja karjamaa suurusest.Ei pääsenud sellest ka minu vanaisa ja vanaema.Nende kaudu meie - nende lapselapsed.Saksa okupatsiooni ajal maksti eesti talupojale sundkorras üleantud põllumajanussaaduste eest 60% sellest hinnast,millega osteti põllumajandussaadusi kokku näites Ida-Prantsusmaal.Nõukogude kord tähendas eesti taluperemehele sundnorme teravilja,kaetuli,piima,liha,munade,villa ja heina pealt,mis ulatus 35-75%-ni prognoositava sissetuleke pealt.Lisas põllumajaussaaduste sunniviisilisele üleadndmisele tuli kõidel täiskasvanud perekonnaliikmetel osa võtta metsatöödest.Ikka selleks,et täita talule pealepandud metsanorm.Minu teada kuulus Viilu talu ned'nde talude hulka,mille puhul NSV Liidu sunniorganid rakendasid kkõige kõrgemaid norme.Selle eest,et mormid saaksid täidetud,pidid hoolt kandma peale maakonna varuisvolinike ka valdade varurumisagendid,omakülainimesed,kes allusid koholiele partorgidele ja täitevkomiteedele.Mäletan nende inimeste masenadavaid külaskäike vanaisa talusse.1948.aastal organieerisid komunistid Tšehholovakkias riigipöörde ja võtsid võimu üle.NSV Liit lõikas läbi Berliini ühendusteed,mille järel lääneliitlased organiseerisid õhusilla elanike varustamieks toiduga.Sõjas lüüasaanud Saksamaast kujunen kaks riiki.Juudid lõid Palesttiinas oma riigi.NSV Liidus sai alguse stalinismi raskeim perjood.J:Stalin muudeti jumalaks,tema austamine oli kõikidele kohustuslik,juhi kultus muudeti valitsevaks ideoloogiaks.Tajudes kommunismiohu Euroopas,otsisid liitlased vastuabinõusid NSV Liidu poliitikale.Kuumal suvepäeval,16.juulli 1948 suri minu auväärne vanaisa põline Virumaa põllumees Gustav Kello  66-aastaslt kurgutiisikusse.Selgelt on meeles vanaisa matused,mida talitas Viru-jaagupi kirikuõpetaja Jürgens. Gustav pukab oma esimese naise Eva kõrval Viru-Jaagupi kalmistul.Suur pere oli kaotanud oma pea.Vanaema jäi maheta,ema isata,lapselapsed vanaisata.Talu oli suur ja perekond hakkas lagunema.Kogu talumajapidamie jäi minu vanaema Marie Kello,tema poja Karl August Kello ja minu ema Liisa Raude õlgadele.Ühiskonnaelus toimunud muudatustele,isa arreteeriisele ja vanaisa kaotusele vaatamata kulges elu vanaisa talus esialgu omasoodu.Kujunenud olukorraga tuli leppida.Tehti oma jõududega ränka põlluwhe tööd.Abkis kõik perekonnaliimed,igaüks oma võimete kohaselt.

Meeldib!