1941.AASTA KÜÜDITAMINE EESTIS
61, Põlva, Eesti

Aastad 1953-1991:Neil aastail jätkus teistes vormides.Sooe ja Rootri lähedus lihtusustas paljudel eestlstel teabe saamist välismaaimat.Üks minu inforaatoritest arreteeriti palju aataid pärast sõja lõppu.Metsavendi tabati isegi veel 1960.aastatel.Üks viimastest lasti maha 1978.aastal.Kuid vastupanu ja repressioonid jätkusid.Mõlemad mimu informaatorid jutustsvad,kuidas nad laagris ja vanglas võitlust jätkasid.Poliitiline opositsioon elas,ehkki Balti riike kustutati Rootsis jätk-jägult õpikutest ja pajude inimeste teavusest.Stalini surm ning Beria arreteerimine ja mahalaskmie 1953.aastal ei muutnud Nõukogude süsteemi olemst,küll aga asendusid massipressioonid individuaalsetega.Polltilistel põhjustel arreteerii aastatel 1954.1989 Eestis vähemalt 350 isiut.Hulgalisem laagrist ja asumiselt vabanemine algas aatal 1956 (alaealised võeti ''arvelt maha''1954).Julgeolekuorganite andmeil 1..jaanuaril 1957 Eestisse tagasi pöördunud 10 537 endist poliitvangi.Aastail 1954-1960 naasis laagrist ja asumiselt kokku 27 835 inimest.Koju tagasi pöördumine oli karisuskategooriate järgi regitreeritud ning paljud said loa tagasi tulla alles 1960.aatatel.1.jaanuaril 1960.viibis eriasuisel vähemalt 377 Eestisist küüddiatut.Alates 1944.aastast kuni 1950.aastate teise pooleni arreteeriti umbes 30 000 inimest,neist hukkus unbes 10 000.Käesolevas uurimuses kasutatud lähteandmete põhjal represseeriti tesie Nõukogude okupatsiooni ajal umbes 56 500 eestlast,neist 16 000 hukkus.Nende hulka ei ole avatud sõjavange.Eesti välisesindused eksiilis jätkasid viimae kauakestnud okupatsiooni ajal tööd paludes riikides.Eksiils olid saadikuteks paljud tavalised eestlased,nad jutustasid rõhumisest ja vägivallast.Sedavõrd kuidas pakid riiete ja muu tarvilkuga kohale jõudsid,sad pagulased oma sugulasi aidatata.Eestimaalased saatsid pakke vanlatesse ja vangilaaritesse.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.