1941.AASTA KÜÜDITAMINE EESTIS
61, Põlva, Eesti

Pärast lahingut toodi maha põllenud Hindriku talu elumaja rusidest välja kuus surnukeha.Sutnukehad olid nii pölenud,et nende isikuid ei olnud võimalik tuvastada.Teada on,et majas langesid mestsavennad Avo Bruus,Karl Heerik ja Osvald Tatrik,nejas mees oli tundmatu.Kõik langenud metsavennad,samuti koos nendega hukkunud taluperenaine Marta Määrits ja tema ema Liina Sillamaa maeti sinnasamasse põlenud Hindriku talu elumaja trepi ette.Keegi oli kunagi hiljem nende matmiskoha ümr'britsenud maakivist kontuuriga kogu okupatsioonaja tõid inimesed sinna lilli tänutährks langenud vabadusvõitlejatele.Kahe piiramisrõgast väljamurde katsel surma saanud metsavenna ja Erna Tatriku surnukehad viidi Oulasse ja pandi meierei kuuri seina äärde isikute tuvastamises ja rahva hirmutamiseks.Nad on maetud Osula surnuaia vastas üle tee asuva meta alla.Kaluümbritsebpraegu madal aed.Kui suured olid kaotused?Siin avaldatud Hindriku talus toimunud lahingu krijaldus erineb mõneti NKVD martejalides ja okupatsiooniaegses kirjnduses esitatud lahingu kirjelduset,sest seda on täpsustatud kohalikelt elannikeit saadud andmetega.Okupatsiooniaegses ajalookirjanduses püüti näidata,et pärast sõda käis Eestis klassivõitlus,kuis eestlased võtlesid eestlastega,kuid okupatsiooniväed võitluses kaasa ei löönud.Hindriku talu lahingus olevat seetõttu Nõukogude poolel osalenud ainult paarkümmend kohalikku hävtuspataljonlst.Seda,et lahingus osales ka 120 NKVD sisekaitseväe soldatit,ei mainita poole sõnagagi.Hindriku talus langemud metsavendade arv ei ole täpselt teada.Arhiivis säilinud NKVD materjalides ( ERAF F 131.n.1s 51,lk 229; F 131.n.1,s 54,lk 47 jm) on kijas,et Hidriku talus langes 10 mmetsavenda ja 3 nende abisitajat.Sin on imselt tegemist juurdekirjutusega,nagu see Vene ajal kombeks oli.Tollal oli tavaline,,et oma saavutusi püüti ülemuste ees ilustada.Kuna Banditsmi Vastu Võitlemise Osakonnal luureandmed,et Hindriku talus varjab end ümme metsavenda,siis ei olnud võimalik pärast lahngut ülemustele ette kanda,et neli neist pääses ära.Loomulkult  kanti ette,et tapeti kõik kümme.Tõenäoliselt langes Hindtiku talus siiski ainull kuus või äärmisel juhul kaheksa metsavenda ja kolm nende abistajat.Sulbi küla elanilk Elfride Heerik läks kohe pärast lahingu lõppu.,kui   NKVD-lased olid lahkunud,Hindtiku tallu Ta otsis sealt oma mehevenda Karl Heerikut,kes ka end Hidrikul varjas.Elfride Heeriku sõnul olid Hindriu talu põlenud elumaja ees nelja mehe ja kahe naise põlenud surukehad;kedagi neist ära tunda ei olnunud võimalikSeega koos kahe väjamurdmisel surma saanud mehega langes Hindriku talus kuus mesavenda,uid päris kindel see muidugi pole,sest mõni surnukeha võis jääda põlenud maja rusudesse.Kuuest langenud metsavennast  on juttu ka M.Kitse '' Haanjamaa monumetides''ja  Võru Koduloomuuseumis säilitatavas koduuurija K.Kogo sovjetiaegses uurimistöös ( U - 405 )..Ka Avo Bruus räägb oma hüvastijätukirjas kuuekesi võitlemisest.Kas ta arvas kuue hulka ka need kaks metsavenda,kes väljamudmisel langesid?Oli majas veel kuus või luges ta kuue hulka ka majas olevad naised,kellega nad koos langesid?Tõenäoliselt oligi 31.märtsi õhtul Hinfriku talus 10 metsavenda.Neist kaks,Elmar Kängsepp ja Karl Heerik lahkusid aga öösel Hindriku talust ka lälksid lähedal asuvasse Parmu veskisse ning magasid seal punkris.1.aprilli õhtul tulid soldatid ka Parmu veskit läbi otsima.Nad alustasid läbiotsimist kõrvalhoonetest..Veskis asunud punkrini nad ei jõunud,sest enne kutsuti nad Hindriu tallu appi.Kaks metsavend läksid 1.aprilli hommikul Hindriku talu elumajast oma loomulikke vajadusi rahuldama,märkasid liikumas vene soldateid ja lasid vaikselt jalga ,tallu tagasi pöördumata.Naabertalu perenine Elfride Reimann nägi,kuidas üks mees jooksis metsa,kui tulstamine algas.Kuhu jäi teine mees?On avaldatud arvamust,et teine mees võis olla metsavendade hulka sokutatud BVVO agent,kes läks kohe  NKVD-laste juurde.Sulbi külas elav Sulev Land kohtas aastaid hiljem juhuslikult autobaasis meest,kes kuuldes,et Land elab Sulbi külas,rääkis talle,et tema pääseski Hindriku talust ära.Ta oli aluspesu väel metsa jooksnud,siis ühte tallu läinud kust sai endale riided selga ja pärast seda Tartusse jõunud.Ka too mees oli avaldanud arvamust,et tene mees võis olla KGB agent.Ühes NKVD dokuendis on lause:,,Agetide andmeil oli sissepõlenute hulgas vanemletinandi vormis bandepealik Avo Bruus.''Seegi lause viitab sellele,et metsavendade hulgas võis oli BVVO värvatud agent.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.