...Ta selgitab olukorda:,,Nendel,kes tänapäeval on lugenud raamatuid või vaadsnud filme luurajate tööst vaenlase tagalas,võib tekkida küsimus,miks ma ei olnud ettevaatlikum,miks ma ei peitnud kusagile kuuevoodri vahele või saapatalle vahele revolutsioonikomotee juhendit ja paroooli,pidanud meeles aadresse ilma üles märkimata?Minu tollegse käitumise mõistmiseks tuleb sisse elada nende päevade konkreetsesse olukorda.Just päevade ,mitte nädalate ja kuude.Saksamaal oli äsja tomund revolutioon!Varsti koriatakse ärs needki valvepostid,kellele seekord piiri ületamiseks pidime maksma altkäemaksu.Küllap suurem osa neist ühtneb Pumaarmeega.Eesti kodanlus pole suutnud ennat kndlustadda.Ja -üldse mida tähendab üks käputäis eesti kodanlasi,kui seisame ülemaailmse revolustiooni lävel.Punaarmee eesti üksused jõuavad Tallinna juba mõne päeva pärast.Olukord ise nagu julgustas.Kui siia lisada veel minu aastad ja asjaolu,et Jamburgis ponud enam aega läbi teha mingisugust konspiratioonnkoonikooli,siis muutub paljugi mõstatavaks.** Oma mälestustes Majak ei maini,et just tema sissekukkumine sai üheks põhjuseks kompartei tegevude keelustamsesle.Kindlasti oleks Eesti Ajutine Valitsus teinud sedama ka ilma Majaku kinnivõtmseta.Siiki nentis Majak 1975.aastal:,,Elus suuremaid või väiksemaid eksisamme tehtud on, vahel nii talitatud,et hiljem tulnud kahetseda.Kõige suuraaks veaks pean ma siiski sissekukkumist 1918.aasta novemris kodanlkus Eestis.''

Eesti Vabarigi vanglas:Majak toodi Jõhvist Rakvre vanglasse ja selt Tallinna.Tema riigivatast tegevust asus uurima Eesti Vabariigi prokurör aastatel 1918-1919 Jaan Teemant,nimakas advakaat ning Eesti Vabariigi tulevane nleljakurdne riigivanem.Majak kaitses end:kinnipeetina enne sõjaseisukorra väljakuulutamist ei saa teda anda sõjaväljakohtu alla,taskust leitud dokumendi palus keegi Jamburgis edasi anda narvalsele,keda tema Narvas ei leidnud ja nii jäigi see paber taskusse.Eestis veel kehtiva tsaariagese nuhtlusseadustiu järgi polnu ta arreteeriise hetkel veel juriidilselt  vastuav täisealine isik.Tõsi,lihtusutatud õgimõistmise protstuuriga välikohtud asutati Ajutise Valituse määusega 5.detsember 1918.Sama määruse kohaselt tuli välikohtu alla anda.a),kõik,kes kuidagi viisi Eesti Vabariigi vastu või riigi vaenlaste kasuks töötasid,ehk kes nendega läbikäimeses ja ühenduses seistes mõnesugusel kombel  abiks on.1919.aastal anti Eesti poliitilistes kuritegudes  kohtu alla 563 isikut.Neist 554 (98,4 %)süüasju arutati väilkohtutes.** Järgnenud rahurahuajal piirati tunduvalt välikohtute kasutamist.563-st isikust mõiteti 1919.aastal surma 214 ja vangistusse 147 ininimest. 202 mõiseti õigeks.Lisagem et see statistka ei hõlma karistuste pehmedamisi,sh surmaotsute karmistamist.Majakule estati süüdistus 1.märtsil 1918 Jõhvi raudteejaamas kümne inimese mahalaskmise korraldamses.Majak selletas,et hoopis taganevad vihased punaarmeelased tapsid kümme pantvagistatud valgevenelast,sest sakslaste kätte langenud punakaatlased poodi päev varem Rakveres.Ilmelt oli Richard Majakul õnne,sest tema aüüasja uurimine venis aina pikamaks.Revolrite illegaalne toomimine Eestise  jäi uurijatele teadmatuks.Otsiti  ja kuulutati välja Virumaa inimesi,et leida Majaku vastu täiendavaid tõendeid.Näib,et midagi erilist ei ilmunud.Poliitvangidena toodi vanglasse juurde Georg Kreuks,Vladimir Bogdanov,Arnold Simmerling jt sissekukunud komministe.Majak sai tööle vangla vabama režiiiga köittekojas,mis hõlbustas salairjade saatmist.Ta oli kirjavahetuses eeluurimimivanglast vabanenud esseeri Martin Blemanni ja Veera Krupskiga.Majak palus ühes salakirjas Bleimannil minns ,, sinna ( ise teate kuhu) ja küsige,mida minu asjas senini tenud on.Kas nad üleüldse midag teha saavad või tahavad.Niisugusel juhtumisel ,kui sellest nii pea midagi välja ei tule.Siis võtke nedelt veidi raha - marka 200- 300 ja katsuge kuidagi siia saata.Kõige kohasem tee tee siia saatmiseks oleks seesama ,mida sele Teile saatmiseks tarvtan''*

Meeldib!