...Mõnedeal lehmadel oli komme suvel poegida.Seda lehma peab küll lüpsma kol korda päevas st ka lõunaajal.Ei hakka ju selle ühe lehma pärast terevet  karja koju ajama,et ema selle lehma ära lüpsaks.Nii saigi,et mulle õpetati lüpsmine selgeks teoorias,praktiline õppus toimus karjamaal.Pidid lehma tühjaks lüpsma ja piima panema kas koerale,ise ära jooma või mahs lüpsma.Nii ma õppisinggi lehmalüpsi selgeksMuide juba vanema mehena ,olles Surju sohvoosi traktorist,pidasis suures laudas ka lüpsja ametit ,tervelt ühe talve.Käsitsi lüpsima ainult värskelt poeginud lehii,muu oli ikka masinlüps.Traktoriga olli töid on talve vähe.Siberist tulles,kevadel sai minu tööks aida laastukatuse vahetus.Ilmselt oli see minu enda soov,sest kes muidu oleks usadanud kuuenda klassi poisikesele oskustöölise töö.Mind muidugi õpetati,kuid tegin selle töö ikkagi ise ära.Katusetöödel olid mul jalas vatipüksid,et oleks talutavam,naelu täis roovilattidel istuda ja oa tööd reha.Nende vanade roovlati naelade otsas kõõludes nägi minu vande pükte taguine pool välja nagu oleksid need nädal aega kassipojal küünte teritajaks olnud.Aeg oli ilmselt maikuüu lõpp.Meile tuli ootaatult külla minu klassijuhataja,ühtlasi ka eesti keele õpetaja,kes kavatses minu vanematele teatada,et mind jäetakse kuuendasse klasi istuma.Ka mind taheti selleks puhuks katuselt alla saada,kuid ma ei julgenud selliste pükstega õpetaja ette astuda.Häbensin oma räbaldunu pükse väga.Sibetis käis mei ka ''jõuluvana''..Ma tundsin ta küll ära,kuid pill anti ikka kätte.Selle pldll,minu õde Maimo kuulab naeruse ilmega minu nö mängu.Minu mütsi alt peab ikka juuks tutt ilusati välja paista,nagu venepoisil ikka kohane.

Meeldib!