SIBERIST TGASI KOJU
66, Põlva, Eesti

Eks Siberist jäi palju külge,peale pefektse vene keele.Oskasin ''sihvkasid''juba võdlemisi kiiresti jahvatada,pildudes neid ikka ühest suunurgast sisse,teisest välja.Korralik Siberi külapoiss peab oskama pilli mängida.Ilmselt tahtis teha ka minust korraliku külapoisi.Üks Siberis saadud omadus oli töö tegeise vajadus.Ma ei öelnud armastus tööd teha,vaid just nimelt vajadus.Vajadus see töö ära teha täna,sest homme teeb seda keegi teine ja sina oled parda taga.Vajadus teha seds selleks,et palka saada ja rikkamalt elada ja kui rikkust juba küllalt,siis kasvõi selleka pead rügama,et imetleda enda fotot asutuse autahvlil.Töö ei ole ainult kraavi kaevamine,vaid ka õppimine,nt kraavikaevajal võiks olla meljoraatri oskused-võimed.Õpetatud müürsepp laob kive müüri.Oma haridusteed jätkasime Ristiküla 7-klassilises koolis.Kui Siberis oli koolitee pikkus üks kilomeeter,siis siin oli neli.Jätkasin Siberis alustatud kuuendat klassi Ristiküla Koolis,kuid pidin seda klassi kordama ja mitte sellepärast,et rehkendada ei osanud,vaid ei osanud rääkida korralilkult eesti keelt.Etteütlusi eesti keeles tegin peaaegu väga headele hinnetele,kuid rääkiisega eesti keeles oli mul suuri raskusi.Õpetaja oli nõutu,kuidas see võimalik on.Aga väga lihtsalt.Minu pinginaaber oli väga hea eestlane oskas ka kirjutada vigadeta.Temaga oli meil kokkulepe,et pärast etteütluse lause kirjutaist,mina liigun pliiatiga aeglaselt mööda kirjutatud lauset,tema jälgis minu tegevust eemalt slmanurgast ja müksas mind õrnalt oma jalaga,kui jõudsid veani.Päris loll ma ikka ka ei olnud.Õpetaja seisis kogu tunni meie laua juures ja jälgis meid hoolega,et kuidas mina neid häid hndeid eesti keeles ikkagi saan,kust maha kirjutan.Kui minu pilk,õpetaja jutu järgi olevat klammerdunud tuialt oma vihikusse,ei ühtki pilku vasaule ega pareale,ka ei mingeid ekstrasentsi liigutusi.Klassikaaslastega oli omavaheline läbisaamine ideaalne.Nii me õpime juba juba noorelt elus läbi lööma.Õpime nautia õnne,õpime toime tulema valuga.Õpime ennast tundma.Õpime usaldama.Õpime rõõmu jagaama.Õpime seda ka endas hoidma,sest tead,et alati ei saa seda maailmaga jagada.Ainult mõnega.Või suisa ühega. ME ÕPIME...ELAMA.Siberis käinud iniesed on need,kes on saanud kaotusi,kannatusi ja võttlusi,kuid kes on sellest hoolia suutnud inimesteks jääda.Nendel inimestel on elu vastu tõeline lugupidamine ja nad tunnevad ning hindavad elu hoopis paremini.Raskused on muutnud nad empaatiavõielisemaks,kaastundlikumaks ja andestavamaks.Siberi kool oli võrreldes eesti kooliga ikkagi väga range.Juhtus mõni kodune töö tegemata olema pidid kas isa või ema selle kohta koolis aru andma ja hiljem mina andsin suure kisaga aru kodus.Kevadel olin oma uue Ristiküla kooliga juba sina peal,käisin üldsi ilma raske koolikotita,siiski  4 km käia.Kodused tööd tegin koolis vaheajal,tihti jäid nad ka tegemata.Matemaatika hinded kooli päevikus olid mul vaheldumisi 1 ja 5 jne.-kodune töö tegemata hinne 1;tunni lõpus lõpus said mõed hinde ka selle eest ,kuidas nad aru said uuest osast.Minul tuli tihti vastata,sest ma uue osa õppimse ajal tuupisin salaja liiklusmäärustkku,jäin ka muidugi ka vahele.Kuid ma ikka vahel ka tahvlile,et mis seal ka uuemat ka on.Ei olnud midagi eriti rasket.Vene kool tugev põhi ikkagi all.Tugeva põhja all mõtlen ma sh kuuenda klassi õppekava teadmist,kuid mitte ainult seda.Siberi kooli raskendas veel ka vene keele kasin oskus.Kuid Kõik need raskused arenesid ajusid.Jaan Talts tõstis kangi,tuhandeid kiosid või tonne ja sai maailma parimaks Montreali olüpial.Tema treenis oma lihaseid,mina võõrkeelses koolis oma aju.



3 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.