ELVI BLUUMI SÜND.MIRONOV,EESTISTATUD RAHULA) MÄLESTUSED Minu vanaema on sündunud Siberis Jenissei jõe äärses külas Krasnoturanskis.Ometi on ta üles kavanud ja koolis käinud Eestis.Oma mälestutustes räägib ta rohke Eestis kui Siberist.

ESIVANEMATE JÕUDMINE EESTIST SIBERISSE:Järvamaalt küüditatute hulka sattusid minu vanavanemad koos oma vanematega.Vanavanaema Elvi Rahla oli siis Türi keskooli 9.klassi õpilane,kui ta 1949.aasta 25.märtsi hommikul äratati voodist püssitääkidega pealt ära tõmmates.Koos ema ja kahe noorema vennags sunniti nad auto peale ja siis läks sõit Kärevere külast läbi Türi linna Tapa poole,kus nad paiguti loomavagunisse.Eselonis oli 64 vagunt.Sõit jätkus kuni Abakanini.Samasugune saatus sai osaks vanavanaisale Kalju Bluumile,kea oli Ahtme töötuskooli õpilane ning oli läinud koolivaheajaks koju ema juurde Järvamaale Ramma külla.Varahommikul tuldi ukse taha ning kästi tal hobune ette rakendada,et ema Koeru küüditada,kuid sealt enam tagasi ei lastud,vaid ka tema sunnti auto peale ja viidi Tapa raudteejaama.Ka Bluumi perekond sattus samasse eseloni ning sõit jätkus kuni Abakanini.Abakanist viidi inimesed autodega üle jääst laguneva Jenissei jõe idakaldale.Elvi on meenutanud,,kuidas naisautojuhti sunniti ''see sõnnik''üle jõe transportia,oleneta sellest,et jää oli lagunev..Siiski oli õnn ohvrite poolel Kalju koos  emaga sattus Krasnoturanskisse,kus sai tööd kommunaalosakonnas.Elvi koos oma ema ja kahe noorema vennaga sattus algul ühte vaesesse kolhoosi Birja.Nende isa jäi algul Eestisse maha,sest teda polnud küüditaise ajal kodus.Nende raske olukorra päästis see,et papa Oskar Rahula sõitis oma perele paari kuu pärast ise järele ning sai tööd algul Sarokino sadaas,hiljem Krasoturaskis.Eesti naised töötasid õmblusartellis.Seal oli oma paarkümmend naist ning tööstusosakombinaadis oli meese rätsepaosakond,kuhu läks hiljem tööle ka Elvi ema Magda,keda kutsuti pere keskel mammaks.Papa Oskar ja teised Eesi poisid pand tööle saeveski.Hiljem ka tellsetehas,kuhu papa hljem tööle sai.Ta seadis seal üles veel ühe enda valatud telliskivide aluse.Ka Bluumi-ema vahepeal tellisetehases.Krasnoturanskis said tuttavaks ka Elv ja Kalju,kes abellusid 1952.aasta jõulude aegu.Siis sai alguse noor pere,kelle kojunaasisest tuleb allpool ka juttu.

MEENUTUSED NAAMISEST EESTIMAALE:Elvi meenutab:''Oma venna Johsnnese süü pärast,kes oli olnud metsavend,olid Sibris asumisel ka tema ema ja noore vend Kalju,kes olid tunnistatud natsionalistideks--liialt eestieelseteteks inimetesteks.Mina olin teise perekonna toimikus.-meie pere oli tunnistatud kulakuks,kuna papal olnud veski,kus tal oli tööl ka abilisi.Tuli kijutada palvekirju,et tõestada missugused inimesed me tegelikult oleme.Esimesena tuli vabastusteade Kaljule ja tema emale Alma Bluumile.Nemad hakkasid koju tulema kevadel 1955.Kalju müüs oma korterist ära mõned esemed,sest ta pidi korteri ara andma,et saada sõiduraha.Mina läksin siis koos tütre Silvaga oma vanemate- papa-mamma juurde.Lisaks sai Kalju ka puhkusetasu töösuhte lõpetaimse puhul ja küllap piletiraha nii kokku saidki.''Kalju ema läks algul Jõvi Tammikusse,aga seal talle ei meeldinud.Ta tahtis koju Rammale.Nende maja oli kolhoosi poolt pandud üürnike täis,kuid ta sai võimaluse asuda elama oma kodumja ühte tuppa.Maja oli kolhoos ''Säde'arvel ning asus tollasse kolhoos keskuses.Kolhoosi esimees hiljem üürnike sinna juurde väga palju ei pannud olid vaid ajutised üürilised.Nii sai Kalju ema ka tööd kolhoosis ja elas oma majas kuni surmani.Kalju tegi juhutöid,et teenida raha Siberisse tagasi sõiduks.Elvi meenutab:''Kui Kalju Siberisse tagasi tuli,oli tütre Silva sünnipäev.Siva oli igatsenud väga oma issi järele ning ühes kirjas vanaemale ja issile kutsus issit enda juurde tagasi:''kalli issi tule koju Sivva ootab sind!''Muidugi oli neid,kes pärast Kalju sõitu Eesiisse otustasid,et jäin nüüd lapsega üksi...Aga läks teisiti...Nüüd pidime uuesti leidma elaispinna.Oli talv -külm.Leisime korteri ühes majas,kus oli vaba pind.Siberis oli nii,et kus oli aga vaba ruumi,sinna mindi ka elama.

Meeldib! 1