...Eraomandit ei tunnustatud.Endised kulakud olid ju ka sealt ära saadetud.Siberlased olid kõik enamasti sisse toodud rahvas -ukrainlased,volga-sakslasd,venelastest intelligendid,Leningradist eestlased,leedukad ja paljud teised.Mina käisin juba kolandat talve tööl seenevilja laboratooriumis.Kalju tegi uksi-aknaid,et teenida raha kojusõiduks(.Elvi kiri Kalju emale 5.dets.1955).Silva viisime päevaks hoiule mamma või tädi Minna juurde.( Elvi kiri Kalju vanematele 13.veenr.1956).Tuba sai soojaks kõetud suure vene ahjuga.Ahjus õppisin ka süüa valimistama.Kuna vene naised olid suured küpsetajad,õppsin minagi leiba ja sibulaga pirukaid tegema.Sügisel korjatud seemned hapendati,samuti kapsas.Liha nägime vähe,elasime juurviljadest.Porgand,kõrvits,tomat - köik kasvasid hästi.Suvi oli selleks soodne.Poes toiduaineid polnud.''Elvi käis käis kohe komandandi juures,kui Kalju vabaks oli saanud,et ka tema on nüüd vaba mehe naine.Eesti tüdrukutele oli öeldud,ei saate vabaks,kui abiellute vaba vene noormehega.Komandant hakkas uurima seadusi ja ühel kevadisel päeval 1956,kui Elvi jautas koos Silvaga tänaval,hõikas ta:Elja!sa saad vabaks!''Elvi meenutab:''Päike säras taevas,päev rõõus.Oln tütrega jalutamas,teel mamma juurde.Komandatuur oli täitevkomiee hoones ja elasime seal lähedal.Tundsin,et maailm oli ilus!Kalju oli ka Eestist palvekirja Moskvasse saatnud.Ühel korral käisin julgeoleku ülema juures,kes uuris,mis vara meil Eestis oli.Midagi ta küsis veel,aga ei meenu enam täpselt.Kuna koolipingist ,siis ilmeselt uuriti ka,kuhu mul minna on.Kas mul on tuttavaid jne.Suvel algasid ettevalistused kojusõiduks.Koduteed alustasime 1956.aasta augusti algul.Sõitsime Krasnoturanskist laevaga Abakani.Sealt edasi rongiga Atšinskisse,kust oli vaja ümber istuda idast tulnud Habarovski rongile,mis sõitis Moskvasse.Rongid käisid harva,kohti ei olnud kerge saada.Olime Silvaga nn lastetoas kuni Kalju käis uurias võimalusi piletite saamiseks.Meiega saadeti kodumaale ka 13-aastane Kaie Trahhov,kelle eest pidime vastutama ja talle pileti muretsema.Kui olime oodanud ööpäeva, sai Kalju tuttavaks ühe ohvitseriga,kes aitas meil hankida piletid Moskva rongile.Sõitnud nädala,olie Moskvas kahe kohvri ja väikese lapsega.Raudteejaamades oli aga pätte,kes pakkusid end pakikandjaks,et siis saagiga jalga lasta.Ajal mil liikusime Balti vaksalissee,haakuski üks pätt Kalju kohvrite külge.Kuna liikusin tagapool,siis märkasin ja sain hõigata,ning Kalju Kalju pööras ringi ja nimetatud ''õnneotsija lasks jaga.Moskvas istusime ümber Tallinna rongile.Juba rongis mängis raadio,laulis Georg Ots.Esimene peatus Eestis oli Orava.See oli elamus!Elvi muutus hardalt emotsonaalseks:''Oh! Mältan ,kui kaks vanemat meest rääkisid eesti keelt ja patsutasid üksteise õlale.Nii armas oli kuulda peale seitst aastat,kudas kõlas koduselt ja rahulikult meie armas eesti keel.Olime jõudnud omade juurde!See oli selline tunne mida kirjedada on raske!Kui Talllinna jõudsime,oli meie väikesele reisikaaslasele vastu tulnud  tädi .Kaie Trahhov,kes oli Eestimaale oma isa juurde,sai kurva uudise -isa oli kirstus.Kui neid emaga oli Siberisse,oli jäänud väike vend surnuna koju maha,kuna küüdirong ei jõudnud matuseid ära oodata.Ja nüüd siis isa.Saatuse kurbäng...Meie aga sõitsime Jõhvi Kalju tädide poole -kuhu meil minna oligi? See oli endine talumaja,kus ühel poolel elas Kalju üks tädi oma abikaasaga ja teisel poolel teine tädi.Köök oli üsna avar.Ühes toas elas Kalju vend Jaan,kes oli kaevur.Ka meid võeti seal vastu,anti süüa ja juua kõigile.'' 

ÜHES TOAS MITMEKESI::Elvi jätkab:''Jõhvis elas Kalju täditütar Maeta koos abikaasa Volliga,kellel oli maja ehutus pooleli.Jaan ja Kalju tegid sells kahe toa ja köögiga majas ühe toa valmis ning mmeid võeti sinna elama.Tos suurus oli umbes 18 ruutmeetrit.

Meeldib!