ANTI MARKSONI MÄLESTUSED:Märtsiküüditamisega 25.märtsil 1949.a.küüditati Anti Maksoni pere Pärnumaa Halinga vallast Ertsma külast Jaagu talust Siberisse Novosibirski oblsti Masljanino rajooni Nikonvski külanõukgu Vosukova külla.Eestist väljasaamisle kuulusid:vanais Jaan s.1869),ema Hilda s.1909) ja lapsed:Hugo s.1934),Anti s.1940) ja Meeris.1947).Voldemar arreteerii 31.08.1949.Vanaisa Jaan viidi oste raudteejaamast haiglasse,kus ta kahe nädala pärast aprillikuus suri Anti Markson elab praegu Halinga vallas Ertsma külas Jaagu talus.Anti Makson alustas oma meenutusi:''Ootasime valget laeva'',kuid seda ei tulnud.''Alates 1956.aastast lubati küüditatutel Eestisse tagasi tulla,kuid nende vara ei tagastatud.Varem lubati koju tulema need kes olid sündinud hiljem kui 1938,neile anti amnestia.Mina olin juba seadus järgi vaba,kuid ma ei tulnud kohe tagasi.Minul mingit pabemajandust korda ei olnud vaja ajada..Kaasa võtsin vaid õhtukooli tunnistuse.Oiin õppinud õhtu-kaugõppe koolis,sest ma olin teistest .Kõik suved töötasin kohalikus majandis.Passi mul ei olnud,sest ma olin alla 16.-aasta.Passi sain kolme kuu pärast.Vanemad,kes tuiid hiljem,nendl olid kaasas Siberis välja antud passid.Kodustega Eestis suurt kirjavahetust ei olnud,kuid tulema hakkasime koos õe Meetiga s.1947) kes oli minust seitse aastat noorem.Sõima hakkasime koos kahe täiskasvnu ja kümne lapsega.Soovitati,et oleks keegi täiskavanu kaasas.Meeri läks Sauga koolimaja lähedal elava tädi Helmi juurde elama ja asus õppima Sauga kooli.Tädi Helmi töötas kooli vastas olevas sides.Mina sain elukoha tädipoja juurde Halingasse Tänava talusse,kus perenaiseks oli Salme.Nende perekonna nimeks oli Aasa.Meie kodukülas Ertsma talus elasid võõrad.Meiega koos tulid rongilt veel Peetri Lembit,tema isa ja veel üks naine Kergust.Sibeis tõi kogu meie seltskonna raudteejaama vend Hugo s.1934),kellel ei olnud veel  laba ära tulla.Pietid olid juba varem ostetud -Barnaul--Mokva-Tallinn.Tallinna rong sõitis tund aega Moskvasse jõudmis minema ja me ootasime 23 tundi Moskvas uut rongi.Vahepeal tuli meil  Kaasani raudteejaamst Leningradi raudteejaaama..Piletite komposteerimsega raskusi,kuid abi saime miilitatelt,kes suunasid meiesuguseid nn karistatud meie erradatud ruumi.Meid ei tahetud kaua jaamas hoida ja seetõttu suunati karistatud kiiresti edasi.Nii saimegi piletid kiiresti komposteerimine kiiresti neljandal juulil 1956.aastal algss sõit ja tagasi Eestisse jõudsime reedesel päeval päeval 10.juuni õhtuks.Siberist Siberist tulles oii meil kaasas paar kotti ja natuke toitu.Rongijaamadest sa osta saiakesi teed.Meil oli isa onu Tallinnas,kelle juures elasime paar päeva.Esmaspäeva hommikul tulime bussiga Pärnu-Jaagupisse.Bussijaam asus prarguse kultuurimaja ees,alevi keskel.Ilm oli väga vihmane ja me jooksime Herta Elviste maja räästa alla vihma varju.Sealt helistati Nurma Astale,kelle mees Elmar oii kolhoosi esimees.Nad tulid meile vastu.Alevi keskel kooperativi juures oli kõrts,läksin sinna sisse,seal oli minust noorem onupoeg Enn Markson.Kõrts Kõrtsis istus ka üks vanem mees.Enn ütes:''Nüüd peakas mõini mees püsti tõusma ja  ära minema,sest koju tuli Jaagu talu peremees-''See mees jättis õllekannu pooleli ja lahkus kõtsist..Tema oli meie pere küüditaja.See mees oi ka vangis istunud,kuid mõii aeg tegasi oli ta vabanenud.Mätetasiasin oma kodukülast kõike ja paar päeva hiljeem käisin olles ka vanaema juures küas,kes elas Jaagu külas väikeses majas... järgneb

Meeldib!