... Vahepeal tuli meil Kaasani raudteejaamast minna Leningradi raudtejaama.Piletite komposteerimisega oli raskusi,kuid abi saime miilitsatelt,kes suunasid meiesugused nn karistatud meile eraldatud ruumi.Meid ei tahetud kaua jaamas hoida ja seetõttu karistatud kiiresti edasi.Nii saimegi piletid kiiresti komposteeritud.4.juunil 1956.aastal algas sõit ja tagasi Eestisse jõudsime reedel päeval10.juuni õhtuks.Siberist tulles oli meil kaasas paar kotti  riietega ja natuke toitu.Rongijaamadest sai osta saiakesi teed.Meie oli isa onu Tallinnas,kelle juures elsime paar päeva.Esmaspäeva hommikul tulime bussiga Pärnu-Jaagupisse.Bussijaama asus praeguse kutuurimaja ees,alevi keskel.Ilm oli väga vihmane ja me jooksime Heta Elviste maja räästa alla vihma eest varju.Seali helistati Nurme Astale,kelle mees Elmar oli kolhoosi esimees.Nad tulid meile vastu.Alevi keskel kooperatiivi juures oii kõrts,läksin sinna sisse,seal oli minust  noorem onupoeg Enn Markson.Kõrtsis istus ka üks vanem mees.Enn ütles:''Nüüd peaks mõni mees püsti tõusma ja ära minema,sest koju tuli Jaagu talu peremees.''See mees õllekannu pooleii ja lahkus kõrtsist.Tema oi meie pere küüditaja..See mees oli ka ise vangis istunud,kuid mõni aeg tagasi oli ta vabanenud.Mäletasin oma kodukülast kõike ja paar päeva hiljem Eetis olles käisin ka vanaema juues külas,kes elas Jaagu külas väikeses majas.Ma hakkasin tööle oma 16.nedast sünnipäevast,Kirovi nimelises kolhoosis põllutöölisena,sest kolhoos vajas alati töötajaid.Tänaval elasin ja töötasin kuni 1858.aastani.Samal aastal tuii ema Siberist koju..Koju elama minekuks keeldu ei olnud,kuid meie kodumajas eeasid teised inimesed.Need olid siitkandi inimesed,kes suhtusid meie tagasitulekusse hästi .Nad ehitasid uue elamise,sest kolhhoos andis nelile kolmkümmend tihu palke.Meile andis kolhoos endise kodu üürile.Täieikult tagasi me oma  kodu ei saanud.1956.aastal sain mitmeid  hinnatud põllutöölise nimetusi ja mind taheti värvata kolhoosi komsomoliks.Venemaalt tulles oli mul vene aktsent,eesti keelega oli rasusi.Tehti ettepanek edasi õppimiseks Oustvere tehnikumis agonoomiks,kuid see oli eestii keeles ja vene keelega polnud seal mingit pistmist.Eesti keeles õppimine oleks mulle väga raske.Eestis olles oli minu esimene mõte ,et teenida raha ja toetada oma õde.

Meeldib!