ENDEL GEIDIKI MÄELSTUSED:Meenutab Endel Geidik 04.07.1943 - 23.08.2006):'' Meie ema Emilie Eedik küüditati Siberisse 1949.aasta kevadel koos oma kolme lapsega:Helmi,Estri ja minuga.Mina olin kõige noorem viie aastane,õde Ester oli minust 4 aastat vanem ja õde Helmi 6 aastat vanem.Küüditamise põhjuseks oli see,et meie isa Karl Eedik teenis sel ajal omakaitses.Elasime Siberis 7 aastat.Esialgu Beja linnas.Hiljem aga Abakanis Hakassia pealinnas).Mäletan,et ema ja noorem õde käisid lambakarjas,vanem õde aga töötas lüpsjana.Meie ema suri 1955.aasta detsembris täisesti ootamatult südamrikke tagajärjel.Mäetan,et öhtul õmbles ta veel meile riideid,kuid hommikuks oli ta juba surnud.Vanem õde oli sel ajal juba täisealine ning abielus,meie noorema õega olime alaealised ja seega Siberi elamise kohusust meil enam ei olnud ning me võsime Eestisse tagasi tulla.1956.aasta suvel toodigi mina ja mu õde Eestisse.Toojaks oli üks naisterahvas,aga kuna me sel ajal nii noored olime,siis naisterahva nime me enam ei mäleta.Kes meile sõiduraha andis,seda samuti ei tea,sest olime nii rumalad ja ei taibanud küsida.Heaet alati leidub häid inimesi,kes hättasattunuid abistavad.Eestis võttis meid enda juurde ema õde,tädi Juuli ,kes elas Assamalla külas.Isa oli selleks ajaks juba vanngist vabanenud ja elas oma õe majas,kuid tema meid enda juurde ei võtnud.Nagu koduküla naabrid on õdedele rääkinud,oli isa väga halb ja kuri inimene,kes suhtus oma naisesse ja lastesse väga halvasti.Meie endi kodumaja Rakke lähedal oli 7 aastat tühjalt seisnud ja väga lagunenud ning seetõttu oli maja täiesti elamskõlbmatu.Kojutuleku suvel sain 13-aastaseks.Esialgu elu Eestis mulle üldse ei meeldinud.Kõik minu sõbrad ja tuttavad jäid Siberisse ning ma unistasin ainult sellest,kuidas Siberisse tagasi pääseda.Siis aga jõudis kätte kooliaeg.Assamalla algkoli mind ei võetud,sest ma ei osanud eesti keeles lugeda ega ka kirjutada.Ma hakkasin koos Estriga õppima hoopis Rakvere Vene koolis.Alguses elasime koos Esetriga tädi Juuli juures,hiljem saime kohad kooli internaati,mis asus praeguse Rakvere Põhikooli vastas.Mina olin Siberis lõpetanud 3 klassi ja läksin Rakvere Vene koolis 4.klassi.Ester oli sel ajal juba 17.aastane,aga läks alles 7.klassi.Järgmisel kevadel sai ta 18.aastaseks ja asus otsekohe tööle kooli sööklasse.Mina aga õppistn edasiLlõpetain pöevakooli 6.klassi ja õhtukoolis 7.klassi.Õhtkooli klassis käies sain koha ühiselamusse,tänu sellele,et hakkasin samas majas katelt kütma.Peale 7.klassi lõpetamist sain tööle sideettevõttesse.Tegin väiitöid.1961.aasta sügisel ,kui olin saanud 18.aastaseks suunati mind õppima autojuhiks.1962.aasta kevadeks olin juba autojuht ja asusin aastateks tööle Assamalla kohalikus kolhoosis.Autosid oli sel ajal kolhoosis 3 või 4.Minu esimene auto oli TA3-51.Kevadel vedasin autoga põllule seemneid,suvel aga heida..Sügisel kartulvõtu vedasin kartulit.Autojuhid olid sel ajal teistest natuke kõrgem seisus ja tänu sellele tundsin ennast üsna tähtasna.Tänu sellele hakkas Eesti elu jälle meeldima.Leidsin omale ka uued sõbrad ning tuttavad.Peale kartulivedu tuli aeg minna sõjaväkke.Sõjaväes teenisin Moskva lähedal ühes linnakeses.Esimesel teenisus aastal käisin vahtkondades,teisel aastal määrati mind autojuhiks.Meie sõjaväeosast 4 autojuhti õpetati välja Moskva sõitudeks ja kõik need poisid olid pärit Eestist.Eestlast hinnati sõjaväes kõrgelt,sesr nad olid õppimisvõimelised,töökad ja kohudetundlikud.Peale sõjaväest vabanemist 1965.aastal ma esialgu Assamallas tööd ei saanud,sest polnud vaba autojuhi kohta.Töötasin pool aastat Väike- Maarja külje all ''Meie Elu''kolhoosis,kuni Assamalas koht vabanes.Sellest ajast alates olin seotud Assamalla külaga.Ühtekokku töötasin autojuhina 35 aastat.Kuuekümnedad aastatad olid Eesti põllumajanduses tõusuaatatad.Tootmine suurenes järjest ja majandused suurenesd kogu aeg suuremaks.Tõötajate palgad tõusid pidevall,ehtitati väga palju ja noored said korerid uutesse majadesse.Sel ajal oli juba televiisot,külmkapp ja moodne mööbel.Elu Eestis liikus aina rohkem paremuse poole.1971.aastal ühendati kohalik kolhoos Assamalla sohvoosga ja seistme aasta pärast toimus uus ümberkorraldus -Assamalla osakond ühedati Põdrangu sohvoosiga,mis oli Eesti tugavamaid majandeid.Elu muutus järjest paremaks ja ininmesed jõukamaks,kuni üeksakümnendate aastate algul seoses vabaduse saabumisga Eesti põllumajandus kokku varises ja kolmveerand põllumajanduse rakendus leidnud inimest jäid töötuteks.Järgnesid virelemise aastad....

Meeldib!