I suurküüditamine Eestist:

14.juunil 1941.a. toimus I suuküüditamine Eestist.Sibeisse viidi 10 20 tinimest ,peamiseselt Kirovi ja Novosibirski oblastisse.Tookodne üritus oli küüditamise ja arreteeimise segavorm- täiskasvnud mehed  u 4000) lahutati peredest ja viidu GULAGi -vangilaarisse,kus suurem osa neist 95%) juba esimsel aastal maha lasti või nälga suri.Ka Siberisse jõudnud meesteta peredes oli sõja aja ränkades tingimusetes suremus suur.  10000-st küüditatust suri Siberis  kokku umbes 59 % inimestest.Juuni küüditamise jätkuks oii inimeste väljavedu laevadega 1.-3.juulil 1941..a Eesti saartelt Paldiski kaudu Tallinna ja sealt edasi Venemaale.Seda inimeste arvu ei ole siiamaani suudtud täpsustada,arvatakse,et 450--500 inimest.15.aug.1945 a küüditati Eestisse elama jäänud sakalased ja nende perekonnaliikmed kokku 342 inimest.1.apr.1951 toimus viimane suuremahulidem organiseeritud küüditamime Eestid,kui viidi ära Siberisse 259 Jehoovatunnistajat ja nelipühilast.Peale sõda osa 1941.a sai võimaluse Eestisse tagasi tulla,kui mitte kaukaks.Paljud neist küüditati 1949.a tesitkordselt.Ajavahemikus 1944--- 1949 küüditati Eestist Venemaale siia Soome Talvesõja ajal põgenenud inngerlast.Nende arvu ei ole teada,sest neid viidi ära pidevalt väiksemate grupppidena,tavaliselt vangitappide koosseisus.Nende saatus oli väga kurb.Neid viidi kõige külmemasse piirkoda Siberisse - Jakuutiasse,Irkutski oblati põhjaossa,Põhja-Uuralitesse.

Meeldib!