II suurküüditamine Estis:25.märsil 1949.a toimus II suurküditamine Eestist.Nimekirjadesse oli kantud 31632 inimest.Väljasaatmisele kuulusid eelkõige kolm kategooriat:kulakud,bandiidid ja natsionalitid ning nende perekonna perekonnad.Küüditamine ehk opertasioon ,,Priboi''(murdlaine)algas 25.mätsi 1949 kell 4.00 varahomikul.Inimesed aeti oma kodudest välja,kaasa lubati võtta minimaallsellt asju,riideid ja toitu.Nad paigutati veokitele,enamik veoautodele.Osa hobuveokitele ning veeti valve all kogumispunkitdesse.Need olid Rakvere,Jõhvi,Paldiski,Haapsalu,Risti,Tapa,KehraTallinn,Ülemiste,Keila,Jõgeva,Veriora,Tartu,Elva,Keeni,Puka,Võru,Mõisaküla,Kilingi.-Nõmme.Seal pandi inimesed loomavagunitesse.Üldse oli  18 kogumumispuntis 19 ešeloni 1169 loomavaguniga .ja sõit läks Siberi poole.Kokku küüditati 7553 peret- 20702 inimest,neist mehi 4711,naisi 10274 ja lapsi 5717.Siberi teekonnal ( 25.03.-15.05.49) suri 42 inimest,haigena võeti rongilt maha 63,põgenes või jai teadmata kadunuks 18 inimest.Inimesed viidi laiali Omski,Tomski,Novosibirsi,Kemerovo ja Irukutski oblastitesse.Mõned pered mitmekordse übemberasutamise korras sattusid Komi ANSVsse ,Kirovi ja Karaganda oblastisse, ning Põhja-Kasahstani.8aata jooksul suri Sibeis 2477 inimest,juurde sündis unmbes 500 last.Peala amnestiat pöördus Eestisse tagasi 16870 inimest.Osa jäi elama teistesse liiduvabariikidesse..1949.a küüditamine oli murranguline sündmus nõukogude korra kinnistumissel Eesti maapiirkondaes.Talumajapijapidamine oli lõplikult hävitatud,tegusamad inimesed välja saadetud.Nüüd hakkas maa tekkima kolhoose ja sohvoose lausa kümnete kaupa,esialgu väikeste külade ulatuses.Hiljem need liideti ja tekkisid juba suuremad.Nimesid pandi neile küll leninlikke ja stalinlikke ,kommunistlikke ja sotsialistlikke.Aga algul olid nad kõik viletsad ja kiratsesid palju aastaid.Inimesed harjusid tasapsi  ja tuima ükskõiksusega saatsid oma päevi hommikust õhtusse..Kuid eks elu elada edasi tasapisi tuli ka selle korraga koheneda.Nüüd jätkus juba enne sõda alanud võõraste rahvaste sisseränne Eestisse.Kuna arreteerimiste ja küüditamise tõttu oli Eestis elanikkond tublisti vähenenud,oli vaja värsket tööjõudu.Ja kust siis mujalt,kui NSV Liidust, ''sõbralikest vennasvabariikidest''! Pealegi rajati siis aina uusi üleliidulisi tehaseid ja vabrikuid,koos sellega rändas Eestisse tuhandete kaupa võõraid ja üsna kultuurituid inimesi.See protsess jätkus aastakümneid ja suurim sisseänne oli 1970ndate õpus ja 80nedate alugusaastatel.Samal ajal ähvardas Eesti ka teine oht.taheti eesti koolides kehtestada venekeelne  õpetus nagu tsaari ajal.Tänu tollaegsete politikute ja teadlaste üleskutsele terve maailma riikidele suudeti see protesess peatada.Siisi oli olukord 1980- ndate lõpus üsna kurb,venekeelt kõnelevat rahvast oli juba peaaegu pool elanikkonnast.Eriti hull oli Ida.Virumaal,kus suuremad linnad - Narva,Sillamäe,Kohtla- järve oli pea 100% austatud vene rahvusest inimestega.ka Talllinas oli 50% elanikkonnast muukeelne.1989.aastal alanud NSVL lagunemine ja 1991.a Eesti taasiseseisvumne pidurdasid sisserännet ja peale vene vägede lahkumist Estist 1994..a olukord veidi paranes.Koos venevägedega lahkusid ka ohvitseride pereliikmed.Arvatkse,et üle 10 000 muulase lahkus nendel aastatel.2000 a.läbiviidud rahvaloendus siiski näitas,et on vähenenud Eesti üldelanikkond(1,3 milj).inimest ja küllaltki suur muulaste ehk põhiliselt venekeelse elanikkonna osakaal ( umbes 40 %).Demograafid püüavad igasuguste labaste võtetega näidata,et see arv on palju väiksem.Kuid milleks rahvale magus vale,parem karm tõde.Pealegi on venekeelne elanikeelse elanikkonna iive suurem kui eestlastel,samuti on neil võimalus ja lubadus oma kogukonda täiendada Venemaalt siis sõivate sugulaste arvel.Ja kui vaadata rahvastikuregistrit,siis on üle 50 % Eesti elankkonnast veneeelse perekonna nimega.Mis see on,kas vaikne ja hiiliv venestamine? Mis saab Esstlastest 10,20 või 50 aasta pärast? kes teab...Meie tädi Ruth Talpsepp,kes elab Harjumaal Valgejõel,kirjutas küüditamise mälestuseks paar luuletust.

Meeldib!