TARTU KOONDULAAGER
62, Põlva, Eesti

... Järgmisel korral,kui kohtusin Karl Linnast Riia mäel.Tal olid jalas kalifeed ja säärikud,ohvitseri õlarihmaga vöörihm ja kabuur puusal.Nägu oli enesekindel,karm.Esimene,mis ta peale tervitamist lausus,kõlas kindalt: ,Tasumise tund on tulnud.Mida sina veel ootad?''Lausin vastuseks,et tead ju isegi,et olen igasuguse vägivalla ja sõja vastane.Siis ta nagu puskas tigedalt: ''kas sellest on veel vähe,mis 9.juulil Tartu vanglalas toimime pandi.Seal mõrvati meie auväärt looduloo ja - ja kemiaõpetaja Vello Simre,kes oli üks humanitaarsemaid õpetajjaid,koos abikaasa Minniga,kes oli samuti õpetaja.Mõrvati meie armastatud noorsookirjanik Jüri Parijõgi.  Vanemuise lemmiknäitleja Ida Suvero,kapten Padar - inimlikem inimene,keda olen sõjaväemunris näinud.Ühtekokku 196 inimeset,kes kõik tapeti elajalikult ilma kohtuotseta''.Hammustasin endale huulde,tahtsin midagi vastu öelda,aga polnud midagi öelda,sest tal oli õigus..Kui ma talle veel kord silma vaatasin,veendusin,,et ta on otsutanud ning võis olla kindel olla,et läheb kõrvalekaldumatult oma rada.See oli ka viimane kord,kui me kohtusime ja vestlesime.Kuigi ajakirjandusest on läbi jooksnud ,et Linnase erakordne julmus,millega ta hiljem Tartu koonduslaargii vange kohtles,võib kaudselt pärineda sellest,et punased olla tapnud tema isa ja õe,pole see teadaolevalt kinnitust leidnud.Linnase vanematel ja õel õnnestus Eestist 1944.aastal põgeneda ja nad elasid kogu oma ülejäänud elu Ameerika Ühendriikides.Mingit isiklikku viha lähedaste represseerimise pärast ei saanun Linnasel seega olla.Kui sakaslased 1941.aasta 10. juuli paiku Tastusse tungisid,leidis Linnas,et nüüd on tema tund tulnud.Ülikoolis õpingute jätkamiaest polnud enam juttugi.Temast sai tähtis nana äsja asutatud Tartu koonduslaagri  juhtkonnas -- esialgu korrapiajaohvitser.,alates 1941.aasta augustist kuni 1942.aasta kevadeni aga laagri ülem.Tartu koonduslaagri asutas Eest metsavendade moodustatud Omakaitse.Tõenäoliselt sai selleks toonase saksa välkomandandi esindajalt major Scheeisheinhauerilt korralduse Omakaitse toonane juht,president Pätsi kunagine adjutant makor Friedrich Kurg.Laargri esimeseks ülemaka määrati tagasiulatuvalt 14.juulist 1941.endine Eesti Vabariigi sõjaväe kapten Juhan Jüriste.Jüriste oli osa võtnud koguni  Vabadussõjast ja teda oli autaustadud Vabadusristiga.Esialgu  paiknes Tartu koonduslaager Eesti Põllumeeste Seltsi iga--aastase põllumajandusnäiuse väljakul.Tänapäeval on selle asukoht määratletav Näituse tänava raudteeülesõidust linna poolt tulles paremale jääva alaga.Nii nagu enamuses toonastestest saksa analoogllistest laagritest,toimusid siingi paralleelsed võimustruktuuid.Saksa välikomandatuuri otseses alluvuses oli laagri eriosakond,mile ülem Roland Lepik  kamanadas ka kapteni auastmes laagriülem Jüristet.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.