TARTU KOONDULAAGER
62, Põlva, Eesti

Esialgu paines Tartu koonduslaager Eesti Põllumeeste Selts iga-aastase põllumajandusnäituse väljakul.Tänapäeval on selle asukoht määratav Näituse tänava poolt tulles paremale jääva alaga.Nii nagu enamuses toonastest saksa analoogilistest laagritest,toimisid siingi paralleelsed võimustruktuurid.Saksa välikomandatuuri otseses alluvuses oli laagri eriosakond,mille ülem kamandas ka laagriülem Jüristet.See tekitas ambisiooniks Jüristes vastuseisu ning viimane nõudis vastuolulise käsuliini äramuutmist.Intriigde tuleemuseks juhtkonnas oli Lepiku üleviimine Tallinna  ja Linnuse määramine laagri ülemaks,kusjuures Jüriste alluvusse jäi valvemeeskond.Eriosakonnas haaras enda kätte juhi ohjad Ervin-Richad Viks.1941.aasta juuli lõpus saatsid sakslased metsavendade spotaanselt asutatud Omakaitse laiali ja lõid baasil uue korrakaitseühenduse,abipolitsei staatuses.Juba augustis hakkas tööle Tartu Prefektuuri Poliitiline Politsei,mille alluvusse jäi ka koonduslaager.Omakaitse lihtliikmete teostada jäi vahiteenistus.Märkida tasub,et saksa erinevate ametkondade vahel kestis pikka aega hõõrumine,mis paisus aeg-ajalt lausa sisemiseks vastasseisuks.Kellel on siiski kõige suurem õigus Tartu koonduslaagris toimuva üle otsustada?On see üldse klassikaline koonduslaager Reichi mõttes?Või hoopis kinnipidamisasutus,vangla?Või töö - ja kasvatuslaager?Konkureerivateks üksusteks selles küsimuses osutusid SS- Juhtimise Peaamet ja SS- Majanduse - ja Hariduse Peaamet.Neile sekundeerisid SD ja Julgeolekupoitsei.Aga see asja sisusiselt ei muuda - jäme ots laagris oli nii või teisiti selle asutamisest saati sakslaste käes.Ja eestlased,ehkki nime poolset kah ohvitserid ja juhtkond,lihtvalvuritest rääkimata,olid sunnitud neile alluma.Kas ja kui palju eestlased omalt poolt selles töös soovust kannuseid teenida innukust üles näitasid,on juba ise küsimus.Saksalaste omavaheline hõõrumine lõppes sellega,et  välikomandatuur saatis laagrisse pikakasvulise energilise ja enesekindla ülemveltveebli Fritz Gieseni,kes endaga vadlemist sugugi ei sallinud.Hulk tunnistajaid on hiljem kinnitanud,et viimane olevat kamandanud ka kõiki laagri eetlastetest ametimehi..Karl Linnasel oli selleks ajas juba ohvitseri munder seljas - ta oli astunud vabatahtlikult koonduslaagri teenistusse korraapidajaohvtseri ametis.Toona oli noormees küll vaid 21-aatane,kuid ilmutas laagri elukorralduse juhimiselerakordset innukust.Kuigi esealgu oli Friedrcih Kurg  määranud laagri ülemaks Juhan Jüriste,edutati juba augusti lõpul ülemaks lipnik Karl Linnas,kes oli jõudnud lühikese ajaga kõvasti silma paista.Et aga viimase alluvusse jäi nüüd kapteni aukraadis Jüriste ja,et seda seisulikku ebakõla tasandada,tõstsid sakalased teenistuskraad ka Linnasel,omistades talle hauptmanni auastme..1941.aasta augustis andsid sakslsed käsu .valmistada koondusaagri tarbeks ette uus asukoht.See leiti enndites Kuperjanovi kasarmutes  Kastani tänaval,üsna selle ristumiskoha lähedal Võru maanteega,raudtee ääres.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.