TARTU KOONDULAAGER
62, Põlva, Eesti

.... Kiiruge tehti seal vajalikud ettevalistustööd - kogu territoorium piirarti okastraadiga ja valmistati ette hooned -- üldbarakk,maja surmamõistetute jaoks,köök jne.Oktoobris kolitigi ära Kastani tänavasse.See paik oli kurjakuultava minevikuga juba vamem.1919.aastal oli olnud samas kohas,otse hilisema surmabaraki kohal,punaarmeelastest sõjavangide laager.Sea olla vangid otse lageda teava all otsekui loomad,ümber vaid okastraadist aed.1942.aasts mais sai Linnas SS-vägedesse kuuluva valvekomando 41-E ohvitseriks,jäädes selle teenistusse kuni 1944.aasta suveni.Sama aasta 30.augustil sattus Linnas nõukogude suurtükitule alla ja sai haavata ning ta evakueeriti Saksamaale.Sõja lõpp leidis mehe liitlaste tsoonist.1951.aastal emigreerus Karl Linnas koos abikaasa Lindaga,kellega ta oli abiellunud 7.juulil 1944  ja kahe tütrega Ameerika Ühendriikidesse,kus tema jäljed kadusid kuni 1960.aastani,mil Nõukogude Liit kunagise Tartu koonduslaagri ülema asukoha välja nuhkis.Kuigi keeruline see ilmeselt polnudki,sest Linnas polnud vaevunud oma nine vahetama ega varjanud ennast ka mingil muul viisil.Otse vastupidi -- ta oli kõigiti korralik USA kodanik,töötas aastaid ametlikult maamõõtjana ja maksis riigimakse.Linna olnud ka suur kohalike laste sõber,kes teinud igal aastal jõulude ajal jõuluvana.Politseiga polnud tal enne 1960.aastat kordagi pistmist.1962.aastal toimus Tartus suurejooneline avalik protsess Tartu koonduslaagri kunagiste juhtide üle.Kiugi kohu all oii kolm meest --  laagri kunagine ülem Karl Linnas ,eriosakoda kamandanud Ervin-Richard Viks ja laagriülema asetäija Juha Jüriste -- oli kohtupinki suudetud tirida vaid viimane,kes oli end võõra nime all aastaid varjanud Järvamaal Mustla külas ja sealt kätte saadud.Kuigi Nõukogude Liit oli saatnud valjasaatmistaotlused nii Linnase asukoha-maale USA -le kui Austraaliale,mis pakkus elupaika Viksile,keeldusid mõlema vallisused vädetavaid sõjakurjategijaid välja andmast.Selles pole midagi imeks panna,sest toonased suhted suurriikide vahel olid täielikult madalseisus1960.aastatel olid vastasleerid teadupoolest mitmel korral peaaegu tuumasõja lävel.16.- 20.jaanuarini 1962 toimunud kohtuprotsessil  süüdistati kohtualuseid --ei,mitte inimste mõrvamises,vaid -- kodumaa reetmises.Et aga toonaste nõuogulike arusaamade järgi oli just kodumaa reetmine kõikidest kuritegudest kõige suurem roim,pälvis see ka vatava karistuse.Kõigile kolmele kohtualusele kõlas see ühtviisi -- surmanuhtlus.Protsessist oli tehtud avalik vaatemäng koos saalitäie publiku,kümnete tunnistajate ja karja repoteritega.Iga päev ilmusid Nõukogude Eesti ajakirjanduses kohupidamisest hiiglasuured ülelehe - reporaazid.Viksile ja Linnasele mõisteti karisus tagantselja,Jüristet ei päästnud enam miski.Tema karistus viida varsti täide.Kuuldused Linnase surmamõistisest ulatusisid peagi ka USA emigrantide kõrvu.Ja Linnas hakkas saama koonduslaagrite kadalpust pääseneud väliseestastelt ja juutidelt ähvadavaid telefonikõnesid ning kirju.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.