TARTU KOONDULAAGER
62, Põlva, Eesti

 SÕJAKURJATEGJAD SIHIKUL:Läinud sajani kuuekümnendate aastate alguses asus Nõukogude Liit tegema sihikindlaid pommistusi,et tuua kohtu ette -  ja siis muidugi ka süüdi mõista  - aõja aastel sakalastega koostööd teinud tähtsamad isikud.Toonases ajakirjanduses,ehkki mingit kohupidamist polnud muidugi veel toimunudki,nimetati neid lausa erandita massimõrvareiks,roimareiks ja söjakurjategijaiks.Süütuse presumptsioonist ei rääkinud keegi.Ehk siis - need inimesed olid  juba ette sama hästi kui süüdi mõistetud.Kuid süüdlaste kohtu ette toomine osutus paraku küllaltki keeruliseks.Sest paljud ,,natside sabarakus''olid leidnud endale turvalise elupaiga Nõukogude Liidule vaenulikes lääneriikides  - USA-s,Inglismaal,Kanadas,Rootsis jne.Mõni oli suutnud varjuda koguni maakera kuklapoolele -Autraaliasse või Uus-Meremaale.Kuid vaatamata sellele oli jaht alanud.9.novembril 1960 esitas Nõukogude Liit Inglismaale noodi nõudega anda välja sõja aastetel Eesti Julgeolekupolisei ülemama ametis olnud Ain-Ervin Mere,keda süüdistati inimeste massilises mõrvamises Kalevi-Liival.Ingliamaa keeldus,avaldades oma dpiomaatilises vastuse kahlust ,kas Mere vastu on ikka piisavalt tugevaid süütõendeid,et teda süüdi mõista.Lõpuks Merd välja antudki ja ta suri 5.aprillil 1969 Inglismaal kopsupõletikku.&.- 11.martsini toimus Tallinna Laevastiku Ohvitseride Majas kõmuline protsess Kalvi-Liiva väidetavate mõrvarite Ain - Ervin Mere,Jägala koonduslaagri komadandi asetäitja Ralf Gerretzi ja valvur Jaan Viigi üle.Kohtu ette ei suudetud tuua,ehkki diplomaatilisi kanaleid pidi kõvasti pingutati,laagri toonst komandanti Aleksander Laaki,kes oli põgenenud Kanadasse.Laak,saanud teda,et tema kuriteod on avaliuks saanud ja Nõukogude Liit tahab teda välja nõuda ja kohu alla anda,poos ta ennast oma kodu ligidal garaazis üles.Teise versiooni järgi Laak siski tapeti.Selle olla korda saatnud Iisraeli natsiküttde salajane surmaskadron.Kõik Tallinnas kohtu alla antud süüdlased mõisteti surma.Ja otsused viidi ka ruttu täide.Keda kätte ei saadud mõisteti mahalaskmisele tagantselja.

Tunnistajad mäletavad:Vähem kui aasta hiljem tomus fasstlike sõjaroimaite üle.juba järgmine protsess.16.jaanuaril 1962 algas Tartus Eest NSV Ülemkohtu Krininaalasjade Kolleegiumi avalik kohtuistung kunagise Tartukoonduslaagri ülema Karl Linnase,sama laagri ülema asetäija Juhan Jüriste ja eriosaonna ülema Ervin Viksi üle.Kohtu eesistujaks oli Eesti NSV Ülemkoht esimehe asetäitja Pavel Afanasejev,kohu koosseisu kuulusid veel Tarumaa Pala külanõukogu esimees August Viljus ja Aparaadditehase peaenergeetik Aksel Sarap.Protsessi oli tulnud jälgima nii palju inimesi,et need ei mahtunud õieti saali äragi.See oli tõeline etendus,täis publiku emotsioone,mis mõitetavatel põhjustel kiippusid ühtelugu üle keema.Et kohal oli ka trobikond reportereid,ilmusid kesklehtedes iga päev pikad ülelehe--reportaazid.Töökolltivides peeti miitinguid,kus nõuti fassistide käsilastele surmanutlust.Kohtualuste pingis istus siiksi üks süüdistavatest,Juha Jüriste,kes oli arreteerimiseni elanud aastaid Georg Liivamäe nime all tavalise kolhoosnikuna Järvamaal Mutla külas ja kust ta üles leiti.Tegelik Georg Liivamägi oli Jüriste õemees,kes oli juba enne sõja algust Tartus surnud.Tänu segastele aegadele õnnestus Jüristel tema idenditeet suhteliselt lihtsalt üle võtta.Kuigi asjast pidid kindlasti olrma teadlikud tema pereknd a lähisugulased.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.