Tõeliselt hirmus oli lugeda Kalju Anijala 7.mail 1987 Moskva Ülemnõukogu Presiidiumile adresseeritud ja prargu Eesti Riigirhiivis säilitatava kirja,milles Linnase tema käealuste poolt sandiks pekstud mees kirjeldab osaks saanud kannatusi. ,,See oli 1941.aastal,kui okupeerisid saksa fašistlikud väed Eesti NSV territoorimumi.1941.aastal hakkasid tööle koonduslaagrid Kalevi-Liival ja Tartus.Ja ka Ahjal oli vangimaja,mis kuulus Tartu koonduslaagri alla.Mina astusin parašütistide kooli Moskvas.Peale selle lõpetamist lasti mind langevarjuga alla Mäksa parki,ku tegusesin 1942.aasta maini,kus kukkusin fašitliku Omakaitse kätte vangi,kus mind Ahjal peksti saksa sõjaväe rihmadega,Jüriste pooli kumminuutidega ja siis seoti Räisa käsul minu käed ja jalad kinni,kus istus sõjaroimar Mikson palja tagimkuga minu nä peale ja ütles,et anna isamaale suud.Keerati kõhu peale.Ratassepp Karl peksis vastu sega lehma kettidega,siis keerati selili ja Jüriste peksis püssipäraga hambad sisse.Siis viidi mind Ahja vallamajja.Karl Linnas mõistis ise kohtu tankitõrjekraavi tankidega surnuks hõõrumisele.Kui nendel puudus auto,läks mind viima mootorrattaga Omakaitse mees Raud Paul,aga ma sai enda maha visata soovariku metsas ja sain põgenema.Põgenesin Nõukogude tagalasse,kus mina olin haiglas,kus mind ravis tuntud kirjanik ja luuletaja Barbus.Haiglast vabanedes astusin Leningradi blokaadi.Karl Linnas peksis lolliks Miina Kimmeli ja mõrvas minu venna Oskari  ja peksis hulluks Jõeäär Ernisa ja Kollo,Mernitsa,Püttsepa ,Viira Eduardi.

Kokkuvõtlikult .Karl Linnas oli tunnistajate sõnul sakslaste ees pugeja,kuid vangide vastu jõhker ja sadistllike kalduvustega.Linna aramatanud vange peksta sõlmilise nuudiga,mida ta endaga pidevait kaasas kandis.Ka osalenud Linnas koos teiste laagri juhtiddetega orgiatel,mille kägus vägitas naisvange.Tavaliselt juhtis inimeste mahalasmisele viimist just Linnas,sõites ise sageli hukatavatega tankitõrjekraavi kaasa,kus kamandas mahalaskjad ja tulistas hiljem isikliult püstolist neid,ohvreid,kes peale kogupauku veel elumärke ilmutasid.

KÕRGEIM MÄÄR:18.Jaanuari istungi lõpul loeti ette hulk arhiivi-ja muid dokumete ning esimsete seas akt kuritegude ja inimesrte massilise hävitamise kohta Tartu koonduslaagris.Akti tesise jaos öeldi,et mõnel päeval veeti bussidega tankitõrjekraavi äärde kuni seitse korda.Kõge massilisemad hukkamised toimusid just esimestel okupatsioonikuudlel.Ainuüksi juulist detsembrini 1941 tapeti Tarrtu lähedal tankitõrjekraav ääres kuni 8000 inimest.1942.aasta kevadeks oli laipu täis kogu kraav ja selle kõrvalsüvendid.Ohvrite arv oli tõusnud üle 12 000.Hiljem hakati inimesi maha laskma,nagu komission välja kaevamiste teel kindlaks tegi,ka juudi kalmisu juures Räpna maateel.19.jaanuari istungi alguses andis kohtu eesistuja Pavel Afanasjev sõna süüdisuuskõneks ENSV prokuröri asetäijale Kal Kimmelile.Ja Kimmel oli täielikult oms kohutstute kõrgusel.Alustanud pikema Ülevaatega fašisitliku rassiteooia inimvihkajalikust olemumusest,,jõuab ta Eesti kodanllike natsionalistide ja Saksa natside ajalooliste sidemeteni,toob välja vapside liikumise ja märgib,et juba president Päts oli tihedtes sidemetes fašistliku Saksamaa ninameestega.Seejärel  hakkab ta lahkama käesolevat jut'htumit - Tartu koonduslaagris kohuasluste poolt korda saadetud õudusi.Süüdistaja räägib kokkuvõtlikult tunnistajate ütlustest,mis siingi eespool on osaliselit ära toodud.Kimmel: ,, Libage mul nüüd üle minna nende kuritegude esitamisele,mis toime pandud kohtualuste poolt.Seejuures tahsksin ma eelkõige faktilistel südmustel,esitada tõendid sellle kohta,et need sündused leidsid tõepoolsest aset ja olid kuritegeliku iseloomuga.Karl Linnas asus 1941.aasta juulis vabatahtlikult ametisse fašistide poolt organiseeritud Tartu surmalaagrissealguses oli korrapidajaohvitseriks ,sama aasta augustist  oli aga kuni 1942.aasta maini  laagri ülemaks.Laagri ülemana organiseeris,juhatas  ja võttis ta vahetult osa tuhandete süütue nõukogude inimeste hukkamisest Tartu linna taga tankitõrjekraavi ääres.Linnase juhtmisel ja vahetul osavõtul mõrvati seal rohkem kui 12 000 täiesti süütut nõukogude kodanikku.Laari ülamana knnab ta täielkku vastututust  kõiige selle eest,mis toimus temale alluvas laagis.Veel snam,on kindlaks tehud,et Linnas oli mitte ainult kuritegude organisreeria vaid ka nende vahetu täiseviija.Tunnistajad Kolberg,Karikosk,Puusepp,Palm ja paljud tesised,samuti kohualune Jüriste kinnitavad,et kõik mahalasmised toimusid Linnase korraduste alusel.Tema oli see,kes koos laagri eriosakonna töötajatega määras kindlaks,keda tuleb hukata.Tema oli see,kelle vahetul juhtimisel need otsused ka täide viidi.Lisaks sellele korraldas ta laargris kinnipeetavate vangide peksist ja naisvangide vägistamist.

Meeldib!