...Kõige rohkem küüditamisi on olnud Venemaal alates Ivan IV valitsemisajast.Lähiminevikus rakendas küüditamisi väga ulautuliult stainistlik režiiim.Ajalolase R.Medveddevi hinnangul küüditati ainuüksi 1930-32 Sibetisse ja NSVL Euroopa-osa põhjaobastitesse ligi 10 miljonit inimest,peamiselt kulakuks või kulaku käsilaseks kuulutatut..Süüdistanuna koostöös fašisitidega küüdiatati 1941-44 Volga sakslased.Mesheti türkalased,,ingušid,kalmõkid,krimmitatarlased ja tšetšeenid.J.Stalini korralatud küüditamised 1930-53 erinesid varasmatest sellepoolest,et enamasti viidi küüditatud väga rasketesse oludesse karm kliima,hõre asustus,toidunappus),nii,et suur osa neist hukkus.Alates aastast 1956 on enamikul ellujäänuil lubatud oma põlistesse elupaikadesse tagasi tulla..Elukoha valimise piirangud on jäänud kehtima Volga sakslaste,Krimmi tatarlaste ja Meshedi türklaste kohta.Esimene teadaolev küüditamine oli Tartu saksa soost elanike derteerimine Venemaale 1565 a.Järgnes Narva ja Tartu elanike küüditamine 14.veebr.1708 ja 10.veebr.1918.a.küüditati enamaste algatusel Siberisse Balti-saksa aadlisse kuuuvad isikud ja nedaga koos paarsada eestlast,suvel 1945 saadeti samasse piirkonda veel 342 sakslast.Esimene suurküüditamine Eestist toimus 14.juunil1941.a.- loomavaguneis saadeti kohtuotsuseta Venemaale,peamiselt Kirovi ja Novosibirski obalstiesse 10205 inimest.Neist 80 % olid  naised,lapsed ja vanurid.Teine suurküüditamine korraldati Eestis 25.märtsil 1949.a.Siberisse,peamiselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirsi obastisse saadeti 20702 inimest 2,5% tol aja Eesitis elanud eestlastst.) Selle küüdtamsega taheti rahvast hirmutada,et kiirendada põllumajanduse kolletiviseerimist.Sellepärast oli küüditatute suhtarv mana-asulais suurem ku linnades.Et mehed juba enne arreteeritud,,süüdistatamuna riigireetmimses ja kulakuses,siis oli 1949.a.küüditatute seas naisi,lapsi ja vanureid veel rohkem kui 1941 - kuni 90%.1941.a. ja 1949.a.korraldati suurküüditaisi Lä-tis ja Leedus.1949.a.küüditaii Lätisist 47322 ja Leedust 29180 inimest.Viimane suurem küüditatute  hullk saabus Siberisse 1952.a.ed olid ukranlased,udurdid ja modvaased.Osa neist olid mitu koda ümberasustatud. Osa toodi otse kdudest..

                     I suurküüditamine Eestist:

14.juunill  194ri.a. toimus I suurküüditamine Eestist Sibeirisse viidi 10205 inimest,peamiselt  Kirovi ja Novosibiski oblastisse.Tookordne üritus küüditamise ja arreteerimise segavorm mehed u 4000 lahutati peredest ja viidi GULAGI vangilaagritesse,kus 95% juba esimel aastal maha lasti või nälga suri.Ka Siberisse jõudnud meestea peredes oi suremus suur.10000-st küüditatust suri sibeis kokku umbes 59 % inimestest.

Meeldib!