09.07.2019
SIBERI LOOD
62, Põlva, Eesti

... Püsikultuuidena kasvasid must-,ja punane sõstar,vaarikas,toomingas,Siberi õunapuu ja mitmed kohalikud õunasordid ditška ja ranetka jt) Suvel kasvati avamaal tomateid,kurke,arbuuse,meloneid,kõrvitsaid,turnepsi  midagi loomapeedi ja rõiika vahepealst, väga viha),porgandit.Suure osa aiandist hõlmas kanepipõld!Kanipi kiudu kasutati hobuserakmte ja kõite valmistamiseks,seemet aga loomadele jõusöödana.Seeme kõlbas ka inimestele süüa,kuid seda sai vaid juhuse tõttu.Arbuuside ja melonite järele oli nõudlus suur,sellepärast kasvati neid kaugematel ja suurematel põldudel,külast 10 ja enam km eemal.Mõned põlllu bahtši) olid üla 100 ha suured.Igal põllul oli relvastatud valvur,põllu ääres onn ja suuemate põldude valvuril oli kasutada ka rastsahobune.Arbuusid ja melonid oli väga kosutavad,kui kõrvale veel leiba sai,polnudki muud sööki vaja.Teraviljaasvatus arenes alles siis kui  1954.a.aluatati uuudismaade ülesharimisega.Siis paisati töödele kolonnnide viisi igasuguseid masinaid.Hariti üles suured põllud,külvati need täis.Huvitav oli see,et nõukogude võim ei tunnistanud tsaariaegseid mõõtühikuid,külla aga kasutas seda loosungiel ja üleskutsetel.Näites oli  uudismaade üleshaimisa allgaastal hüüdlause:''Kasvatasime miljon puuda teravilja!''Iga aastaa see nunber suurenes,kas see aga täiideti,seda ei tea keegi.Peaasi oli,et see number hästi suur oleks.Siis algas ka silo tegemine loomade jaoks.Skreepttega uuistati siloaugud,täideti maisi või päevalilledega.Kõig raskem oli talvel silo kättasaamine.30-40 kraadise talvis kümaga tuli lihtsalt kivestega tükkhaaval silo august kätte saada.Sama lugu oli heinavirnadega.Need lohistati talvel lauda juurde traktoritega.Alt olid need rullunud ja külmunud,pealt kaetud paksu lumega.Viljapõhku ei osatud kasutada,see põletati peale viljakoristust.Alles hiljem laudatööiiste tungival pealekäimisel,hakati kasutama allapanuks.Samuti ei kasutarud loomasõnnikut,ei põldudel ega aiandis.Ainsana tarvitati lambasõnnikut.Kevadel raiuti lambasõnnik lautadest tükkidena välja,virnas kuivatati duve jooksul ja kasutati talvel küttena ahjudes ja pliidi all.Väga omspärane oli töökorraldus.Hommikuti kogunesid töölised kontori või klubi juurde.Seal toimus tööde jagamine,see võis kesta 2-3 tundi enne,kui laiali mindi ja tööl asuti.Need,kel oli kindel töö nagu karjaud ja laudatöölised,ei pidanud hommikuti kontori juues passima.Teised aga ei ei teadud kunagi,mis tööle nad sattuvad.Kuna töökäsi oli ikkagi vähe,tehti kõiepealt kõiige hädavajalikumad tööd.Pealegi püüdsid kohlikud,eriti naised tööst igati hiilida tööst  kõrvale.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.