11.07.2019
SIBERI LOOD
62, Põlva, Eesti

...Üldiselt oli kõiksuguste abide  ja haakijate ülesanne traktorite ja masinate puhastmine,määrimine kütuse ja õliga tankimine,remondi tegemine  ja muud pisiasjad,mida traktorist või kombainer käskis teha.Vajaduse korral isegi poes viina järgi käimine,nagu on olnud õpipoistel iidsetetst aegadest saati.Mõned põllud olid nii suured,et traktorid hommikul alustasid ühest otsast ja tagasi õhtul jõudsid tagasi.Ka juhtus rikkeid,siis seisis mõni traktor päevase viisi keset põldu.Kõige raskem oli tarktoristide elu talvel.Suurte külmadega oli traktoti käivitamine tõeline kangelastegu.Tavaliselt tehti lõke alla,et mootor üles soojenda.Ja imeks küll,tuleõnnetusi ei juhtunud.Et siis veel kallurautosi ei olnud,,tehti kõik peale-ja mahalaadimistööd käsitsi - labidate,kühvlite,hangude ja luudade abil.Tõsi,kombaini punkrit laaditi vili auto või hobu rakendi kasti viljatransportööri abil.Vii veeti põdude ääres asuvatele viljaplatsidele.Viljaplats oli kulust puhtaks põletatud ja kõvaks tambitud väljak.Sinna laaditi maha kõik saabuvad viljakoormad.Et vili hunnikutes ei kuumeneks,oli töös 10-20 naist noorukit,kes puulabidatega loopisid vllja ühest varnast teise.Labida täis vilja tuli visata õhku hästi kõrges kaarega,et ,tuul hästi läbi lkäiks ja kergemad sõklad ära viiks.Ja nii päevad läbi.Aastaid hilljem saabus ka viljaplatslle uut tehnikat:transportöörid.sorteerid ja viljapuisturid.Need olid varustatud statsionaasete mootoritega,kud ikkagi oli vaja neile vilja sise- ja etteloopimises käsitsi tööjõudu.Selliselt 2 kuu  jooksul ettevalmistatud vili laaditi veoautodel ja veeti Abakani või Minussisikisse ja sealt edasi jumal teab,kuhu.Ka ei olnud mingi uudis,kui mõni auto jäi kusagil kinni või sõitis uppi,siis laaditi vili sealsamas maha teerööbastesse või mudaauku.Keegi karistada ei saanud.Küll aga aga rangeilt keelatud töötajatel vilja koju taskus või kotis.Ega see keeld veel näljast inimest takistanud.Ikka sai põue särgi sisse või jalanõudesse veidi vilja pandud ja koju viidud.Vilja vedamisel sai tavaliselt öisel ajal vanki põhja jäetud vilja kiht  ja pärast pimeduse katte all kodus kotti pühitud.Ikkagi toitaine.Üks omapärane amet heinategemise oli lohistipoiss.Need olid 10-15 aastased poisid,kes osksid ratsutada hobuse seljas.Nemad olid heinatöödel abiks heina kokkuvedamisel.Selleks oli valmistatud puidust piidega 3 m laiune lohisti,eespool kaks ratast all ja ees pööratav kimmius veorakmete jaoks.Seda riistpuud vedasid kaks hobust,poisid seljas juhtimas.Tühjalt sõideti lohisti piid tahapoole loihsemsas mööda maad,esiots toetus ratstele.Kui alustati kokkuriisutud heina kogumist,pöörati hobused tagasi s.o.180 kraadi ja sõideti piki hainavalli üks hobune ühel,teine teiselpool vaalu.Lohidti piid libisesid heina vaalu all ja ni koguti lohistile parsa heina saad,mis veeti kuhja juurde.See nõudis villumust ja täpsust,ka valiti enam-vahem ühtlase kõnniga hobused.Eriti tähelepanelik pidi olema kogumisel lohistle,et hobune ei astuks lohisti piile.Siis võis hobuse jalg pii teravikuga viga saada ja hobune paariks nädalaks rivist väljas.Siis seda sõimu ja pahandust!Muidugi pandi uus hobune asemwle,ega töö sellepärst seisma jäänud.Kuhja juues pöörati ringi 180 kraadi ja tõmmati lohisi heinasao alt välja.

7 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.