100 ÕHUSÕIUKIT
66, Põlva, Eesti

...Tähelepanuväärsed olid Lilienthali teoreetilsed uurimused,kusjuures tal olid sidemed ka vene aerodünaamiku prof. Nikolai Žukovskiga.Nende isikliku kohtumise mälestusena säilib Moskva lennundusmuusemis Lilienthaii kingitus- tema balanissiirpurilennuk.Kahjuks lõppes andeka lennunduspioneeri Otto Liiienthali elutee varakukut.!896.aastal ta hukkus järjekordsel katselennul oma purilennuga.Esimeste lennukite õhkutõusmisel olid tõhusaks toeks ka paljude teiste nimakate teadlste uurimistööd,eeskätt aerodünaamika valdkonnnas.Tunnustatud spetsialistitena on läinud ajalukku ameeriklased Samuel Piermont Lannley ja Octave Chaute,prantslased Alphone Penaud ja Gustave Alexsandre Eiffel,sakslane Ludwig Prandtl,vene tealased Nikolai Žukovski ja Sergei Tsaplõgin ning paljud teised.Sajandivahetusks oli jõutud juba nii kaugele,et  võidi tõsiselt asuda lennuvõimelise lennuki loomisele.Eurooplaste hämmastuseks õnnestus see esimesena Ameerika jalgrattavabriku omanikel,vennad Orville ja Wllbur Wright'idel.Üheaegselt vendadega tegeles lendamise probleemiga innukalt ka ameerika teadlane S.P.Langley,kelle lennuki neli korda vähendatud mudel lendas väga hästi,kuid täismõõtmelise lennuki ,,Aerodrome''stardid ei tahtnud kuidagi laabuda.Katapulldi abil ujuvplatvormilt liikuma pandud lennuk kukkus kahel korral,7.oktoobril ja 8.detsembril 1903.a.asjaosaliste ja arvukate pealtvaatajate meelehärmiks katapuldilt lohe vette ning purunes.Seevastu kroonis edu vendade Wriht'ide lennukastseid,mis polnud äratanud suuemat tähelepanu.Pärast lüllaldaste kogemuste omandamisit mootorita lennus,paigutasid nad oma lennukile ka mootori,sooritades sellega 17.detsembril 1903.aastal neli lendu.Teaded ameeiklaste senatsioonilste lendude kohta innustasid Euroopa nupukamaid meisiehi samaga vastama.Esimeste lennukõlblike ,,aeroplaanideni''jõuti Euroopas siiski alles 1906.aastal.Ehhki siin kujunesid tooniandjateks prantslased,ei ole nende prioriteet päris kõigtamatu.Nii on teada,et rumeenlane Ttalan Vula sooritas omaenda ehitautd lennukil 18.mätsil ja 19.augustil 1906.aastal kuni 24 m pikkusi hüppeid 2,5 meetri kõrgusel.Taanlane Jacob Ellehammer lendas 12.septembril ligi meetri kõrgusel 42 meetri.Kõige kauemwle jõudis 1906.aastl oma lenudega siiski Prantsusmaal elanud brasiilane Alberto-Santos Dumani,kes 23.oktoobril läbis 60 meetit,12.novembil aga 6 .kõrgusel koguni 220 meetrit,millekstal kulus 21 skundit.Järgneval 1907.aastal ilmusid lennundusse mitmed uued nimed - vennad Charles ja Gabriel Voiisun'id ,Leon Delagrande,Henry Faeman ja tulid ka kaygusrekordid,mislähenesid juba kilomeetrile.Lennukite loomise algaastail kujunesid välja ja juurdusid lennuki-ja mootoriehituses kolm üsna olulist põhisuunda.Esiteks langes vaekauss otsustavalt neljataktilise kolbmootori kasuks,kusjuures nende mootorite erimassi suudeti vähendada kuni 2 kg .ni hj kohta.Teiseks paradati lennukite juhitavust asendades tiiva tagaosa väänutamise liigendeil pööratavate kaldtüüridega.See Farmani poolt kastusele võetud täiendus võimaldas ohutullt sooritada pööret lennuki samaegse kallutamisega.Kolmandaks nende aastate tõhudamaks täiustuseks oli suusataoliste jalaste asendamine ratastega,mis võimaldas startimisel loobuda katapuldi kasutamisest.Lõplikult suudeti lennuk püsivalt ja küllalt kindlalt lendama panna aastaks 1909,millal sõandati ette võtta esimesed lennuväljast kaugemale viivad lennud,esimene lend üle La Manche'i väina ning seejärel mitmeid poolesaja kilomeetri pikkus kauglende.Järgnevatel Esimese maailmasõja eelsetel aastatel paranesid lennukite omadused veelgi.Õnnestus suurenda lennukestust ja -kiirust.Seetõtttu suurenes ka stardi-ja maandumiskiius.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.