100 ÕHUSÕIUKIT
62, Põlva, Eesti

LENNUKITE VÕIDUKÄIK:Esimesele maailmasõjale järgnenud aastail elas lennundus üle kiire tehilise arengu.Teaduslikele uurimistele,praktilistele katsetustele ja muidugi ka sõjaaja kogemustele rajatud uuendused ilmusid lennundusse üksteise võidu.Paljude uuenduste rakendamine pani aluse ka uute lennukimarikide ja -tüüpide sünnile.Mittetäielikel andmeil loodi maailmas 18 aasta jooksul 1915-1932) umbes 2000 uut lennukimaki,sealhulgas 1300 biplaani.Kõige paremini iseloomustab lennunduse progressi lennukiiruse kasv.Kahe maalimasõja vahelisel perioodil täheldati kolme hüppelise iseloomuga lennukiiruse suurenemise etappi.Esimene järsk lennukiiruse tõus langeb aastausse 1925-1927,millal mootoriehiuses saavutati märgatav nihe erimassi vähenemise suunas väätusteni 1,2 -0,7 kg ühe hobujõu kohta.Erimassi vähendamine võimaldas aga lennukit raskemaks muutmata kasutada suurema võimsusega mootoreid.Tänu suuemale võimsusele tõsteti mõne aastaga lennukiirus 180 kilomeetrilt 250 . . .280 kilomeetrini tunnus.Mootorite erimassi vähendamist võimaldas eeskätt julge pöörete arvu suuredamine kohati kuni poole võrra.Endise 1400 . . .1700 pöörde asemel minutis hkati kasutama mootoreid pöörete arvuga üle 2400 p min.Järgmise hüppelise lennukiiuse kasvu aastail 1934-1935 põhjustas lennukit serodünaailse kuju täiustamie.Nimelt avastati,et kiirusel üle 300 km tunnis muutusid paljud varem tähtsusetueks peetud detaiid tõsiseks õhutakistus allikaks.Seetõttu osuttus lennukite aerofünaamiline viimistlemine erakordselt kasulikuks.Klaadkiplitega suletavad kabiinid,vooludajaega kaetud ühenduskohad,rõngaskapotid,jahutusradiaatorite tunnelvoolundajad,sissetõmmatav telik,peitpeadega needid,laimelise pinnakatte asendamine siedaga ja paljud muud tenilised ja aerodünaamilised täiustused vähendsid lennuki õhutakistust 2-3 korda,mis omasodu võimaldas suurendada lnnukiirust kuni 450 km tunnis.Kolmandat,Teise maallmasõja eelõhtul alanud lennukiiruse märgatavat suurendamst saab seostada jällegi mootorite erimassi vähehedamisega.Eeskätt tänu efektiivsetele töökindlatele puhuritele ehk eellaadimiskomprssoeritele suudeti mootoritel vähendada erimassi alla 1 kg hj.See järjekordne uuendus mootorite juures tõstis lennukiiruse piiid ka seeialennukitel 500 . . .600 km tunnis.Paraku olid edasised mootori eimassi vähendaise võimalused sellega ka põhiliselt ammendatud.Teisalt jõuti sõjaeelseil aastail ka lennuki välisluju arendamisel täiuslikele  üsna lähedale,sest juba 70% õhutakistusest oil oma olemuselt vältimatu hõõrdetakistus ja ainult 30% sõltus veel lennuki kujust.Üksmeelselt lennuki üheks kõige tähtsamaks omaduseks tunnistatud lennukiirusele toodi noil aastail ohvriks mitmeid teisejärulisemaid omadusi,sealhulgas osaliselt koguni lennuki manöövedusvõime.Teise maailmasõja eelõhtul loobuti peaaegu täielikult biplaanidest,eelistades märksa kiiremaid monaplaane.Pariisi lennundusnäitusel 1939.aastal oli väljapanekute hulgas 90% monoplaane ja ainult 10% biplaane.Oma osa selles ühepinnaliste kennuikite eelistamises mängisid kahtlemata ka Hispaania kodusõja karid kogemused.Kõrvuti lennukiiruse suurendamisega tõsteti sõjalennukeil ka nende viggstustaluvust ja kaitseomadusi.Lennukite istmed varustati soomustaud seljatoega ja bnsiinipaagid kummist protektoriga,mis suutis väiksemad kuuliaugud küllaltki hästi sulgeda.Parandati ka sihikute täpsust,tõsteti pardarelvde laskekiirust ja suurendati nende kaliibrit.Ründelennukeil võeti meeskonda ,hambuni''relvastud pardalaskur,hävituslennukid hakkasid tööle paarides,kus juhtitava lenduri ülesandeks jäi oma juhi seljataguse kaitsmine.Pidevalt suurendati radiofitseeritud lennukite arvu.Lennukite lennuomaduste parandamine ja nende ehituse täiustamisega kaasnes alati ka arvukate probleemide lahendamine konstruktoritöös.Lennuki konstruktsiooni täiuslikkust iseloomusab teatud määral nn.kaaluline kasutegur -kasuliku koormuse,kütus,meeskond,veos ja relvastus) ja lennuki stardimassi suhe.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.