100 ÕHUSÕIUKIT
62, Põlva, Eesti

...Kahekümnendatel aastatel oli see hävituslennukeil 27-32%,luurelennukeil 30-35%,pommitajail ja tsviillennukeil 35-30%.Ka nüüdisajal kõigub kasutegur peamiselt 30-50% piires,ulatudes vaid mõningate hiidlennukite Ty -144;CSA jt) juures kuni 60%-ni.Seejuures on tugevama konstruktsiooni ja võimsama mootori puhul kaaluline kasutegur väiksem.Lennuki ehituse arengus on sobivalt kerge ja tugeva materjali leidmine olnu alati tähtis probleem.Aastakümneid teenis lendureid ausalt puit.Kuid juba kahekümndael aasatel tekkis vajadus niisama kerge,kuid tugevama ja ilmastikukindalama asendaja järele.Puit teatavasti kõduneb,niiskub ja kooldub,võib minna liimist lahti,pole ühtalste omadustega ja nõuab alai hoolkat kontrollimist.Pealegi on tema töötlemine väga raskelt kohaldatav massitootmisele.Seevastu on metall märksa vastupudavam niiskusele,tema omadused suurte koguste piirides peaaegu ühtlased,liimimist võib asendada nii keevitamise kui ka neetimisega..Metalldeetailid võib valmistada universaalsed nii,et nad sobivad ühtmoodi ükskõik milisele sama marki lennukile.Seega on matallist lennukid sobivad massiliseks tootmiseks.Esialgu kasutati lennukiehituses matalli peamiselt mitmesuguste puitdetailide ühendussõlmede valmistamiseks.Selleks sobis küllaki hästi kvaliteetne teras.Kogu lennuki valmistamine terasest polnud aga mõeldav,ses ta oleks tulnud liiga raske.Lennukiehituses põhjustas pöörde alummiiniumsulamite kasutuselevõtt.Tugev ja seejuures ahvatlevalt kerge duralumiinium võitis kiirsti üldise poolehoiu.Esimeste täismeetallist lennukite tootmisst alustai juba 1922.aastal Saksamaal ja Nõukogude Liidus.Kaasajal on lennukid valdavas enemuses metalliist konstriktsiooniga,kusjuures 80-90% kere ja tiiva massist koosneb alumiiniumisulamitest.Metalli kasutamine soodustas kisaks mitmetel muudele eeliste biplaanidest loobumist,sest ta võimaldas hõlpsamini ehiada vajaliku tugevusega vabalt kandvaid konsooltiibu,mille kasutamisel kõik monoplaani eelsed maksvusele pääsesid.Vaatamata sellele,et metall-lennukite detaile hakatati valmistama mehhaniseeritult,suure seeriatena,jäi käsiöö osatähtsus lennukiehiuses küllalatki suureks.Kõige raskemaks osutus kästööst loobumine koostamis-ja montaažitöödel,mille maht lennukiehituses ulatub kuni 70%-ni.Miimesugused neetimised ja poltidega ühendamised tuleb tavaliselt sooritada raskselt juurdepääsetavates,kitastes, ja halvasti valgutaud paikades lennuki sisemuseskus suuri mehhanilisi seadmeid pole võimalik rakendada.Seetõttu tõi lennukite tootminse laiendamine endaga kaasa ka töölliste arvu suuenemise.Näiteks ksvas Teise maailmasõja aastail tööliste arv lääneriikide lennukitööstuses 15-kordselt.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.