...Tatuski oli tollal hulgaliselt lennuhuvilisi.1910.a.sui siin
keegi ltn Ohljostõšsev,ke jättis päranuseks 5000 rubla sellele kes
Veneriigis suudab esimesena 100 versta lennata.Ka Tartu üliõpilased
ei jäänud ajast maha.Nad olid kuulanud georaafia ja meteoroloogia
professori Boriss Sreznevski õhusõidualaseid loenguid,asutati
õhusõiduring.Sama aasta 15..novembril tegi professor M.Rostovtsevi
eraülikooli astronoomia ja matemaaika lektor Maksim Rehbinder
ettepaneku avada Tartus õhusõiukursus.Ettepaneku kiitis eraülikooli
nõukogu sama aasta 6.detsembril heaks ning 18.veebruaril 1910 andis
haridusministeerium selleks loa.Teoreetilse osa kuulamise eest tuli
maksta 100 rubla praktilse osa eest 50 rubla Oktoobris 1910 said
ülikooli lennuhuvilised Keiserlikult Aeroklubilt abi
lennunudusnäituse korraldamiseks.Üliõpilaste uus harrastus ei
meelduud mitte kõigile.''Vot lendabb mõni Stenka Razin
aeroplaaninga ja viskab pommi Tsatsoja Selole.Ei,lugupeetavad,enne
kui lubada tudengekesi lendama tuleb selleks välja õpetada
kardavoisid'',arutles mustsajalasest saadik Makarov ühel duuma
istungill oli kõne all öhulaevanuse arendamine Venemaal.Chales de
Lamberti võisid tsaarivõimud aga julgelt lendama lasta,sest juba
tema isa oli oma riigitruudust näidanud ülestõusude nahasuumisega
Ungaris ja Poolas.Krahv de Lambert oli end esimese õpilasena kirja
pannud lennukooii,millle vennad Wrightid olid asutanud
1909.a.kevadel Pranusmaal Püreneede jalamil asuvas Pau
linnakeses.
Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!