1872.aastal ostis Balti Raudtee Selts pangalaenu abil ära Peterbui - Petethofi- Orainenbauimi raudtee,mille harutee kulges Ligovo kaudu Kranoje Selosse.Selega hõlbustati otseühendust Venemaa pealinnaga.Raudteeliin Gattšinast läbi Ktasnoje Selo Petburini avati liikluseks 1872.aasta detsmbris.Peterhofi vaksaiihoone ehitati ümber suureks Balti vaksaliks ja sinna sai tööruumid ka Balti Raudtee Seltsi peavalisus,mis enne asus Tallinnas Balti jaamas.Kuna esimsetel aastatl õnnestus kaubaveoplaanist taita ainult 35% ja kasumit ei saadud,tekkis raudteel krediteeriisega,seltsi võlad kasvasid ning rahapuuduse tõttu langes päevakorrast välja Keila-Haapsalu harutee ehitus.Reisijate ja kohalike vedude arv siiski suurenes ning seetõttu rajati uusi peatuskohti ja vahejjaamu.Nende hulka kuulusid:Saue,Lagedi,Nõmme,Kehra,Lehtse,Kohtla ja Auvere,1880.aastatel sõitis reisirong Paldiskist Tallinnasse ühe tunni ja 45 minutiga,Tallinnast Peterburi kümne tunniga.

Tapa-Tartu raudteeliin:Balti raudtee junt Aleksander von der Pahlen põhjendas juba 1870.aastal Venemaa ranandusminitrie vajadust ehitada Balti raudteelt Tartu suunas harutee,Pärast mõnigast kaalumist jäi sõelale Tapa-Tartu harutee variant.1872.aasta mais esitati riigivalitsusel esimene ametlik taotlus Tapa-Tartu harutee rajamiseks.Harutee täpsutatud kava esitas von der Pahlen teedeministeeriumile 1873.aasa suvel.See kinnitati 1874.aasta detsemris ja ehitustööd algasid 1875.aasta kevade lõpusTartu raudtejaama asukoha Tähtvere mõisa maale valis välja insener Hermann Samson von Himmelstein niing selle kiitis heaks Tartu raad.Esimene rong saabus Tallinnast Tartusse 21.augusil 1876,kuid ehitustööd vee jätkusid ja ajutine liiklus Tapa ja Tartu vahel avati detsembris 1876.Alaline rongiliiklus sel lõigul algas 11.augustil 1877.Sellelt haruteelt ei loodetud samaväärset tulu Balti raudtee pealinnaga,mis kajastus ka kokkuhoidlikumas ehitusöös.

Balti raudtee veerem:1879.aastal ringles Balti raudteel 316 reisivagunit,nende hulgas 7 keiserlkku ja 5 vanivagunit.Neile lisandus 2310 mitmesugust kaubavagunit.Vedurite arv oli algul üle 140.Alates 1888.aastast sõitsid Tallinna ja Nõmme vahel kahekorruselised aurureisivagunid.Reisirongivedureid oli Baltiraudteel llikuas 53,need olid valadavait ehitatud Saksamaal,aga oli ka Venetoodangut.Kaubavedurite arv oli 87,ehitatud ka enamasti ka Saksamaal ning vähsel määral Venamaal ja Suurbritannias.Manöövervedid  oli kasutusel 6 ja ehtitatud Saksamaal ning Suubritannias.ja auuvaguneid 2,mis olid ehitatud Venemaal.Reisi-ja kaubavedurite park jaotus muidugi üle terve raudtee Paldiskist Peterburini.Kümmkond endise Oranienbaumi raudtee vana vedurit kanti veidi hiljem maha ning vedurite koguarvuks jäi 128.Osa reisirongivaguneid kandis nimesid:Need olid:Peteburg,Peterhof,Aeksansr,Knstantin,Jekaterina,Strenja,Jekatrerina II,Karolina,Aleksei,Vassili,Jelena,Maria,Nadezda,Oraniienbaum,Peterhof (3.10) ja Aleksandr (3.11).Hiljem oli üks osa reisirongivedureid tähiatatud tähelise seeriatunnusega nagu B,Ba,Bb,D,E Z, ja 3,millele järgnes järjekorranunber.Teine osa reisirngivedurid oli tähistatud ainult numbitega 91-95.Kaubaongivedurite tähisused Baltiraudteel olid G,Ga,Gb,Ga.Tähekombinasioonile järgnes järjekorranuner.Tankvedurite tähiseks olid A ja Aa.Balti raudtee esimesed 100 reiisivagunit telliti Saksamaalt.Kuna sealsed tehased olid üle koormatud,anti osa tellimustest üle Belgia tehastele.Saksmaal vamistatud vagunites oli ahiküte.I klassi vagunis oli 28 istekohta,II klassi vagunid 32 ja III klassi vagunis 42--44 istekohta.I ja II klassi vagunites oli tualttruum.Belgias valmitatud III klassi vagunites puudus küte ja istekohti oii 50.Peterhofi teet juurde tulnud  vagunipark sisaldas 1857.aastal Belgias,Inglismaal ja Saksamaal ehitatud ilma kütesüteemita vaguneid ning 1867.aastal Inglismaal valminud ahiküttega vaguneid,aga ka 7 tsaariõukonna erivagunit ja muid.Tartu liinie vajaminevad 36 reisivagunit olid ehitatud Venemaal Samsonovi ja Maltsovi tehastes.Nendes oii 58 istekohta.Edaspidi jäi Balti raudtee reisivagunite tarnijaks Putilovi tehas Peterburis.Esimesed kaubavagunid olid kaheteljelised 6,5 tonnise kandejõuga kinnised ja lahtised vagunid.Esimesed 800 kaubavaguni telliiti Saksamaalt.Tapa-Tarttu teellõigu kaoks telliti Varssavi tehasest juurde 220 nng Maltovi tehasest 161 vagunit.Hiljem täienes  veel Kolonna,Varssavi ja Malsovi tehaseoodaguga.1897.aastast jäi kabavagunie põhitarnijaks Putilovi tehas.

Meeldib!