...1893.aastal teedeminstriks tõusnud krahv Sergei Witte oli riigiraudteede tuline pooldaja.Samal ajal oli lõppemas Balti Raudtee Seltsile 20.aastaks antud kosessioon.Raudtee juhatus taotles raudtee riigistamise edasilükkamist veel 20 aastaks.Vastuargimendina tõi teedeinisteerium eslle seltsi nõrka majanualikku seisu,seniseid võgnevusi riigile jms.Kuigi Balti Raudtee Seltsi majanduslik olukord polnud teiste analoogilste seltside omast nõrgem,olid kaalukausil mõjuvamaks pooleks ikkagi riiklikud ja sõjalised huvid.13.märtsil kinnitas teeddeministeerium Balti raudtee riigistamise 1.aprillist 1893.Tagasi lükati ka Balti Raudtee Seltsi viimane taotlus raudtee üleandmiseks 1893.aasta sügisel.Uueks ülemaks määrati  varem Balti raudteel teedeministeeriumi inspetktorina töötanud A.Gladenapp.Balti raudtee Selts lõpetas järk-kärgult oma tegevus.

Phkva-Valga-Riia raudtee:Peterburi võimukoridoides peeti sõjalstel kaalustel vajalikuks ühendada raudtee ka Pihkva ja Riia.Raudtee pidi kuigema läbi  Võru ja Valga.Kavas oli rajada ka Valgast lähtuv harutee Tartusse,mistõttu lBalti raudtee loobus oma plaanist ühendada Tartu Riiaga.Ehiust alustati 1886.aasta mais,selleks korraldati Tartus isegi pidulik tseremoonia.Ehitustööd algasid ena-vähe ühel ajal Pihkvas,Valgas ja Tsrtus.Tööjõudu toodi lisaks kohalikele Pihva ja Smolnski kuberangust ning Taga-Kaukaasia raudteelt.1887.aastal valmis Riia maantee viadukt Tartus,juuis avati Tõrvandi jõe sild nung liikus juba töörong juba Sangaste jaamani.Oktoobris 1887. toimusd Tõllaste raudteesiia edukad katsetusd ja 7.novembril saabus esiene töörong Tartust Valka.Regulaane kaubaliiklus Tartu ja Valga vahel algas 1888.aasta jaanuari keskel ning kuu lõpus ka reisiliiklus.Reisivagunite vähesuse tõttu kasutati reisijate veoks ka kaubavaguned.25.septenbril 1888.väljus Tartust Riiga esimene rong,mis jõudis sihtkohta hilisõhtuks.Rongiga kaasa sõitnud ehituseksperdid tunnistasid uue raudtee igati heaks.Probleeme oli keerukate töödega Valga-Pihkva lõigul.Näiteks Orava vallas tuli ehitada kõrge ja pikk Tuderna rauteesild.Mästjärve soisel alale vedada suuers mahus täidet,et peatada raudtee muldkeha vajumine.Esimene rong Valgast Pihkavasse saabus märtis 1889,sellele järgnes raudtee riiklik ülevaatus.Uus raudteeliin avati 22.juulil 1889.Pihkvas.Peajaamaks sai Riia,mis oli ainus klassi jaam.II klassi jaamad asusid Valgas ja Pihkvas.Võrdlemisi lühkese ajaga kujunes Valgast tähtis raudteesõlm.Sinna rajati suur veduridepoo ja raudeetöökojad,kus hiljem hakati ka vaguned ehitamaValga jaamahone õnnisti sisse novvembris 1889.audtee Raudtee peakontor,mis algul asus Riias kolis üle Valga jaama.Juunis 1893 aga ühendati Balti ja Riia-Valga-Pihkva raudteed üheks riigiraudteeks.Kuna Pihkva-Valga-Riia tee oii riigiaudtee,siis uut vaaremit juurde ei muretsetud.Vedurid saabusid teedemministeeriumi raudtee departemangu reservist,seejuures osa neist uutena.Kaubavagunite park oli Venemaa riigiraudteedel ühine.Raudte avamisel oii Valga depoos arvel 34 vedurit,aasta lõpuks lisandus veel viis.Ajavaheikus 1890-1893 saabus teistelt riigiradteeedelt juurde 35 vadurit.

Meeldib!