...Reisirongivagunid olid ehitatud Venemaa,Saksamaa ja Prantusmaa tehasts.Neid margiti seeriatähistaga A,B,Bp,BšB,P.Kaubarongivedurid olid ehtiatatud Venamaa ja Prantsumaa tehastes .Neid märgiti seeriatähistega Ba,G,Z,ItM,Po.Reisirongivedurid olid pärit teislelt raudteedelt enamik neist oli sisustatud magamisvagunitega.Päevaseks ajaks lasti ülemiine lavats alla alumise iste seljatoeksOsa vaguned oli lahtiste otaõdudega ning enamik oli ehitaud puitraamile.

Balti ja Pihkva-Riia raudtee:See raudtee moodustati 1893.aasta juunis Balti ja Pihkva-Valga-Riia raudteede ühendamisega.Ühendamise ajal oli raudtee kogupikkus 995 km.Ühendraudtee valitsus asus Peterburis,pestehas Tallinnas,töökoada Valgas ning vedurite põhidepood Tallinnas,Narvas  ja Peterburis.Veeremipargis oli 1.jaanuari 1894 seisuga arvel 197 vedurit  ja 2 auruvagunit.Reisi-ja kaubavagunie arv oli teadmata.1894.aastal anii korraldus uue liiniraudtee vedurite numbrisüsteemi korrastamiseks,aga tollsases Vene riigis võttis uuenduste juurutamine kohtadel palju aega.Seetõttu olid osal veduritel vana numbrid peal veel sajandivahetuselgi.Toimis ka vedurite rotatisioon.Ühendraudteelt saadeti vedureid rajatavale Siberi rauuteele,Permi,Polesje,Riia-Orjoli,Jekaerina ja Kesk-Aasia raudteedee.Asemele toodi vedureid Moskva-Kurski,Mitavi,Visla,äärselt ,Kurski-Harkovi-Sevastopoli,Jekateriina ja Polesje raudteedelt.Täiesti uuena saabusid ühendraudteele 1899.aastal Putilovi tehases ehiatud reisivagunid.Aastal 1900 jõudsid Eestisse samas tehases valmistatud 11 kaubarongivedurit,mis suunati Valga depoosse,järgisl aastal liasndus veel 38 samasugust vedurit,mis jaotati kõigi ühendraudteede depoode vahel.Reisirongivedureid märgiti ühendraudteel tähistega:Ba.BgBp,D,KkH,Ha,kaubarongiveduririte seeritähised olid:G,Ga,Gb,Ga,H,M,Po,N,3,Zt.

Esimene kitsarööpmeline juurdeveoraudee Eestis:1892.aastal asutati ibsene B.Jalolevski eestvadamisel Esimene Juurdeveoraudteede Selts Venemaal.Selts põhikiri kinnitati 26.märtsil 1892.Juhatus oli kolme liikeline:esimees Pomerantsev,liikmed Jalovetski ja Nikitin.Veidi hiljem lahkus Pomeranrsev seltsist  ja juhtimes võttis üle Jalovetski.Insenrid Jalovski ja Dolberg töötasid välja 750 mm rööpmelaiusega raustee konstruktsiooni ja tehnlised tingimused,mille teedeminsteeriumis kinntasmise kinnitamise järel alustati raudteeliimid projkteerimist.Kavandati rsjada Pärni-Valga-Sventsjanõi,Žitomiri raudteevõrgud,kõik kolm planeeritud projekti viidi ka elllu.Nietus ''juurdeveoraudtee''tulenes tsaarivalitsuse seisikohast,et kitstarööpmelised raudteed pidid moodusitama täiendava võrgu olemaolevale laiarööpmelisele raudteedele.23.detsebril 1894.sai Esimene Juurdeveoteede Selts  Venemaal loa ehitada kitsatööpmeline juuravotee Eestisse.Seda piirkonda läbis ouline laiarööpmeline raudtee Riia-Valga-Pihkva,mis olootstarbekas ühendada Pärnu sadamaga.Rautee ehitus kitsarööpmelisna tuli tunduvalt odavam.Projekteerimsel peeti silmas ka Valga ja Viljandi eksportööridest ärimeeste huve,samuti arvestati ka kohalike mõisnikega,kelle maid raudtee pidi läbiaa.Ehitustöödde juhatsjaks kuteuti insener Kaspar Kržižanovki ( Kacper Krzyžanowski),kea astus ametisse 1.jaanuarll 1895.

Meeldib!