EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

...Seejärel hakkasid eestlaste meresõitu suures osas mõjutama vallutajad.Domineeris sissetungijate laevastik,meie tegudest on vähe kuulda.kirjalikke ülestähandusi tehti valitejate poolel.Näites on 1287.aastast säilinud mäked karile sõitnud Lübecki laeva kohta,mida röövisid Alutaguse vasalliid ja Kärkna kloostri mungad.Eesti randlased jätasid esiisadelt päritud tegevust,milleks oli eelkõige kalapüük.Koos mõisate asutamise ja talumaade kulul mõisamaade laindamisega haarasid mõisnikud enda voli alla ka kalapüügiveed.Kalapüügiõiguse saamises tuli rannamehel nüüd maksta mõisnikule kümnist.Kuigi osa saagist läks valitejale,võis ka endal hinge sees hoida.Vana rannaõiguse järgi kuulus kõik merelt randa heidetu leidjale.Ka randa jooksnud ja meeskonna poolt maha jäetud laevalt võis igaüks võtta,mis talle meeldis,seega tegeleda otsese rannarööviga.Esines juhtuemeid,kus randa jooksnud laeval mehed tapeti ning heideti merre,seejärelel aga rööviti laev tühjaks ja kui mahajäetu.See tava oli visa kaduma.Nii võtsid veel 1414.aastal Narva foogti mehed päästetud laevalt ,,vana kombe kohaselt ''ühe kolmadiku kaubast endale.Samal aastal sõlmisid Narva foogt Engeler von Leissen gennant Krevet ja Tallinna pürjermeister Gerd Witte Narvas käivate kaupmeeste nimel kokkuleppe,milles määrati kindlaks rahaline tasu upppunud varandus leidmise eest.Pole vist palju väita,et Läänemeri on iidsetsetest aegadest olnud ajaloo keeristormide sõlmpunkt.Üemvõim on kanunud kord ühe,kord teise ranniku valitejate kätte.Aga rannarahvas on omi asju võimule vaatamata vaikselt edasi ajanud.Suurem ettevõtmine oli mererööv,,siinkandis oli levinud alates saarte väinadest Soome lahes kuni suure mereni välja.Mererööv oii ka poliitiises arvetaklaarimis tavaline asi.Kuningad kasutasid sageli võitluses vastasga merröövlite abi.Selliseid fakte võib leida läbi aastssadade.Iga võimudevaheline vastuolu avas selleks uued võimalused.Tüüpiliseks näites olid vitaalivennad,kelle tegutsemisaeg langeb Läänerelel aastatesse 1390-1402.Nad kerkisid eslele Mecklenburgi hertsogi ja Taani kuninganna Margrete sõja ajal.Abistasid kuninganna Margrete ehk Kalmari uniooni alamate laevade kaapedamist.Liivimaa ordumeistri järgi oli 1392.aasta oktoobris Tallinna lahel ligikaudu 1500 mereröövlit ja hulk laevu.Vajadusel  kehastusid nad ümber palgasõdurites,võideldes näiteks 1396.aastal Liivi ordu vastu Tartu all.Mitmed meie randade röövlipealikud on saanud kuulsaks rahvajuttudes.Nad elasid Aegna saarel,Kolga rannas ja Narva lählstel.Ehitati rannakindlutusi,et võidelda röövlirega ja tagada merekaubanduse ohuust.Näitena võiks nimetada Maasilnna,mis pidi julgestama Suure ja Väikese väina kaubavedu.Kaaperlaevu oli palju,neil tegusesid sageli eesti-soome-rootsi segameekonnad.Kuigi Hansa Liit rakendas mereröövi vastu üsnagi otsutavaid abinõusid ja jõudu,kestis aktiivne piraatlus Läänemrel mitu sajandit.Looilkult jätkus ka rannakubuanfus  ja sõbralik suhtleimine ülemere naabritega.Näites käidi Viru rannast endiselt Soomes kauplemas;eriti tihedaks muutus see Rootsi ajal.Säilis ka hügejaht.Tänu rannarahvale ei katenud meie iidne mereajalugu  ja -kultuur.Tasapisi muutusid laevad saagijahtijatest kauba kandjates,diplomaatiditeks,kes arndasid rahvastele kasulikke sõbralikke suhteid.Läbi Eesti käis Lääne-ja ida vaheline transiitkkaubandus.Läänest ostti mitmmesuguseid kaupu ja müüdi venelastele ning vastupidi.,,Kui kadate taga õõtaub kord tige veteväi,mis annab toitu ja kütab uudishimu kauguste järele,siis on loomulik,et mõtted ja unistusd viivad inimese merele.Teistsugust elu ei kujuta randlane ettegi.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.