EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

...,,Teatav osa Eesti merekaubanduse positiivses arengus oli kindlasti ka maailma mereriiil Suutbritannial.Sagedased Briti sadamate külasused ning töötamine sealsetel laevadel kandis meresõidu aura ka Eesti meremeeste hulka.Parim näide on üks tähtsamaid isikuid Eesti mere sõidu ajaloos -Johan Pitka(1872-1944).Tahtes mitte sõltuda Vene riigi merendusbürokraatiast,kolis kapten Pitka Hulli,seejärel Liverpooli ja rajas sinna 1907.aastal oma esmese äriettevõtte - Eesti-Läti Laevasõidu Agentuuri.Paari aasta pärast tuli ta Tallinna tagsi ja asutas koos Konstantin Pätsi ja Mhkel Pungaga Tallinna Laevaühisuse,seejärel 1912.aastal Vastastikuse Merekindlustuse Seltsi Mereabi,siis seltsi Laevandus,samui oli ta sakslastelt ostetud Briti Päästeseltst juhataja.Laevandus muutus aina populaaseaks.Purjeka ehitamisega polnud suuremaid probeeme.Tavaliselt oli purjelaevadel mitu omanikku:pandi rahad kokku osteti metsaja tehti laev.Möödunud sajandi alguses oli purjekaomanikke 500 ümber.

Visandi saarel oli sajandi alul 33 talu,neist 11 kuulus kaptenitele.Sealsetest ehk kõige tuntuim oli reede Jean Teär (185-1925),keda hüüti ka Vilsandi keisriks.16-aataselt läks ta päästejaama aeumeheks,18-aastaselt merele,töötas laevadel,mis sõitsid Ameerika ja Aafrka otsi.Siis ehitas Vllsandil oma esimese purjeka,millega vedas kive,puitu ja muud kaupa.Teenete eest merenduses anti Teärele kapteni tiitel,ilma,et ta oleks päevagi kusagil kooiis õppinud.Siis tuli maailmasõda - 3 mastilise pujeka Emma laskis saksa allveelaev põhja.Fortuna ja 2 mastilise Emmanuelli õhkisid veneased ehitusplatsil,3 mastilise Prnts Johani ajas Saksa aurik põhja,Pauline lasti Atlandil põhja,Fortuna ja Rok City hukkusid Põhjamerel,parklaev Sagona hukkus teel Lõuna-Ameerikast Riiga.Marie uputasid sakslased Mustjala rannas.Mees ei lasknud aga pead norgu ja muudkui ehitas uusi laevu.Enne sõda sat ta valimis kaks laeva kohe pärast seda kolm laeva,müüs ja ostis aina juurde.Samas oli reederTeär väga kokkuhoidlik inimene,sellsest räägitakse tänapäevani imelugusl.            -----------------------------------------------------------------------------------------------------

Kapten ja reeer Gustav Oengo (1869-1925) kavatses Saaremaa ja Hiiumaa vahel luua korraliku leavaühenduse.Pika otsimise järel leidis ta Taanist võrdlemisi soodsa hinnaga auriku Genen,mis oli paari aasta eest ehiatud Kopenhaageni ja Islandi vahelisele liinile,kuid liin ei käivitunud.Oengo lubas müüjale säiliada ka laeva esialgse nime.1910.aastal hakkas laev ühendust pidama Haapsau-Heitermaa-Kärdla-Tallinna liinil.Ilmasõja ajal võeti laev aga Venemaa teenistusse,kus vedas sõjavaustust ja vägesid.Siis sattus Grenen saksaste kätte.Sakslaste lakumisel sunniti laev Saks sõjaväge ära vedama.Nendega Tallinnast välja sõites tõmbas julge kapten ahtrisse Eesi lipu,mille ta oli oma kätega meiterdanud endisest Saks ja Vene lipust,milla all laev varem sõitis.Seega oli Grenen teadaoevat esiene laev,misTallinnast oma lipu all välja sõtitis ja ka Vabadussõja läbi tegi.Lõpuks sõitis Grenen kuni kapteni sumani Pärnu-Kuressaare liini.

I maailasõja alguseks oli 177 purjelaeva ja 39 auulaeva.Seega oli meie lsevastikus 216 laeva kogumahutavusega 61 239 brt.Tolle aja kohta oli see arvest majanduslik jõud.



3 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.