EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

...Mereväe esimeseksl lahingulasevaks venelastelt võetud Lembit.21.novemril 1918.aastal asutas sõjaminister Andres Larka Eesti merejõud.Merejõudude innukaks organisaatoriks  ning esimeseks juhatajaks oli Johan Pitka.Sõja käigus täienes laevastik nii lahigutrofeede kui ka liitlasriikide antud abiga.Vabadussõjast võttis osa üle 150 miimesuguse aluse.Vabadussõja ajal tegutses meremehi sõjalaevadel,dessantidel ja mujal.Sõjaaevastiku ohvitserkond koosnes tavaliselt kaubalevasiku juhtkonnast.Mitmed kaubalaevad pandi Eesti ja Ingliamaa vahelisele liinile vedama sõjavarustust ning toiduaineid Eetisse.Ka dessantidel kasutati kaubalaevu Baltonia,Kalevipoeg,Aleksander jt.Meremeeste julget ja leidlikku tegutemist sõjalistes operatsioonides kiideti nii Eesis kui väiismaal.Siit ette rutates tuleb meenutada,et 1933.aastal asutati Allveelaevatiku Sihtkapital,kes korraldas läbi aegade korjandus Eestis.Hiljem otustas riik ise rahastada laevde ehitamist Suurbritannias,sintkapitali eesmärki muudeti ja kogutud raha kautati hävitaja tellimiseks.Allveelaevad Lembit ja Kalev saabusid Tallinna 1937.aastal.1940.aastal võtsid okupatsioonivõimud Eesti mereväe üle,Kalev jäi sõja ajal patrulsõidul kadunuks,Lembit elas rasked ajad üle ning praegu eksponeeritakse seda Lennusadamas Tallinnas.1994.aastal Eesti merevägi taastati.1998.aastal moodustati Eesti,Läti ja Leedu ühine miinilaevde eslkaader BALTRON.Eskaadri ülesandeks on kasvatada koostöövõimet nii meekaitse kui ka turvaiisuse eesmärgil.Vabadusõja üks kuulsamaid juhte kontrakinral Johan Pitka kirjutas ilmuma hakanud ajakirja Leavanus 1920.aasta esimes numbris:,Suuri üli-inimlisi jõupingutusi ja eneseohverdamist nõuab temalt isesevat elu elama hakkamine,vabaks  ja iseseivaks jäämine.Suuri üli-inimlisi jõupingutusi ja eneseohverdamist nõuab kõigilt Eesti rahvalt iseäranis tema majanduse korraldaimine ja kindlale jalale seadmine.Mereasjandus mis üks tähtsamatest aladest Eesti majaduses nõuab kiiret,agarat  ja asjatundikku korraldust..Teilt meremehed,ootab vaba Eesti tema majanduses iseseisvuse ja vabaduse alalhoidmise võitluses mereasjanduse alal,samasugust suuet agarust,enesoherdamist ja püsivat tegevust,Tema vabadussõjas ülesse näitasite.Väljande juhtkirjas aga öedakse:,, Kui meie kiiret ja täielikku majanduslist uuestisündi ei kindlusta-kaotame kõik senised võidud ( ...).On selge ja ei tarvita kommentaare väide,et Eesti on mereriik,ta tulevik ön merel.Seega on esimene ja kandvam tegur majandusliseks kindluseks-merekaubanus transportkaubitesmine.''Sama ajakirja nunbris kinnitaks,et  ,,laevandus tähtsam ala peale põllupidaise,Eesti riigil on.Pole meil tublit kaubalaevastikku,siis ei saa meie iseseivalt elada,püsima jääda.Et riik igati pida laevade ehitust toetama peaks- on iseenesest arusaadav.Ootame,et nüüd,kus mereasjaduse peavalitus asutatud,see toetus reaalsema kuju võtab,mis nii tähtis riikliselt,kui ka ettevõtjatele On riigi kodanik rikas-siis on ka riik rikas''.Enne I maailmasõda oli meil vee kümmekond suuremat purjekat,mis ilmamerel sõitsid.Suur sõda lõi aga Eesti kubalaevastukule haavad,millest väga raske toibuda.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.