EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

...Praeuses struktuuris allib amei Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi laennundus - ja merendusosakonnale.VTA eelkäija oli 14.novemril 1918 looduud Veeteede Taliitus,mis tegutses kuni 31.desenbrini 1940.Ammeti taastamist alustati tühjalt kohalt.Vabas riigis asuti tegutema valdkonnas,milles enne seda Eestist osalenud vaid mõned üleliidulised ettevõtted.Järsku aga sündis rohkesti mitmesuguseid merege seotud firmasid.Nagu sel ajal tavaline,tuli ka VTA leida töötajaid konkureerides nende pärast jua tekkinud ereettevõtetega,lülltuda rahvussvahelisse koostöösse.Töötati välja kaubanusliku meressõidu koodeks,VTA koosseisu võeti lootsiteenitus.Eestist sai 31.jaanuaril 1992 Rahvusvaheisse Merreoranisatsiooni (IMO) 136 liikmesriik.Liituti mitete teiste rahvuvahelite oraganisatsioonidega,kus on vajalik Eeati merenduse hääl ja kust saada informatsioni maailmast.Asuti kootama Eesii rannikumere elektroonilist navigatsioonikaarti.VTA tegevueks sai meremärkide rekonstrueerimine ja automatiseerimine,hüdrogaafiatööd,navigatsiooniinfo kogumine ja levitamine,riiklik sadamajärelvalve,laevliikluse juhtimine,lootsimine,jäämurdjatöö,mereotsingud ja -pääste,merereosuse iikvideerimine,järelvalve majandustegevuse üle,osalemine rahvusvaheliste mereorganisatsioonide töös,ka mereguse arengu strateegia ja õigusaktide koostamine.Kõik see vajas raha,aga seda neil aegadel loomulikut polnud.Ja ikkagi loodeti mõne aastaga ssavutada Põhjamaadega võrdlust taluv tase.Päriselt see ei õnnesunud,kuid ligilähedale jõuti küll.Sigines uusi laevaomanikke,kel polnud asjast aimu.Ebaõnnestujad langesid konkurensist välja.Maailm oli meie inimetele harjumatult avali ja esiagu ei osatud seda vabadust täielikult kasutada.Ühtäkki võis asutada laevaomaniku firma Maltal selle operaatorfirma asus Küprosel,meeskonnafirama asus Neitsisaartel.Ja seda arvuti tagant lahkumata.Otsiti võimalusi  ning mind sinna,kus väikesemad maksud ja paremad konurentsivõimalused.Laevaomanikud vajasid oma organisatsiooni.Laevaomanike ühisregevus Eetis oli aanud 19.sajandi teisel poolel rahvusliku laevandus tõusujal.Laevaomanke Ühisus tegutses Eesti Vabariiii okupeerimiseni 1940.aastal,jätkas 1941-1944 ning pärast sõda Rootsis ja Inglismaal kuni 1970.aastani.Eesti Laevaomanike Liit ( ELL) taasloodi 1993.aastal.Laevaomanikest sai ka Tööandjate Keskliidu asutajalige ja 2004.aastast on ELL Euroopa Ühenduse Laevaomanike Assostatsiooni - ( ECSA) liige.Peaaegu kõik Eestti reisilaevafirmad kuuluvad Laevaomanike Liitu,moodustades selle suurea osa,kuid ELL-is on ka teiste lippude all sõivaid kaubalaevadega opereeriaijaid.Peale nende kuuluvad Laevaoanikeliitu veel puksiirifirma,merejuristid ja Eesti Mereakadeeia.Tööandjatele vastukaaluks oli vaja ka töövõtjate liitu.Algul oli miitmeid meremeest ametiühingühingute organisatsioone,kuid mõna aasta pärast tõusis esile Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA),kel oli suur autriteet ametiühinguliikumises ja tihedad sidemed rahvusvahrliste organisatsioonidega.Sadamate problemaatikaga asus tegelema Eesti Sadamate Laevamehaanikute Liit,Meremeese Liit,Laevajuhtide Liit jt.Algul püüdis Eesti Laevaomanke Lliit leida teid ja võialusi,kuidas pärast olematuse aastaid arenenud lasevnduega riikidele järele jõuda..ELL tegi mitmeid ühisürittusi Läti ja Leedu kolleegidega,kuid märkimis väärse koostööni ei jõutud.Taust oli erinev ja pljuski erines ka siseriikliud võimalused tulevku väljavaated.Samuti korraldas Eesti Laevaomanike Liit ümarlaudu Eesti mereorganisatsionidega,et leppida kokku ühises merepolitikas.Ka siin oli raske nii mitmeski küsimuses ühisele lähtealusele jõuda.Pealegi oli üks merendusele olullne osa - kalandus,kalalaevastlk ja firmad viidud Maaeluministeeriui alluvusse nigi koos sellega kadusid ka lähemad kontaktid,seda enamm koostöövõimaiused ühises merepoliitikas.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.