...Õpilaskond ehk kursanidid jagati armeepäarasel roodutseks,rühmadeks ja jagudeks.Roodu moodustasid ühe kursuse või erala õpilasded -60-90 kusanti.Rooduülemateks olid tavaliselt kutselised ohvitserid,kes valvasid korra järlele.Kursantidel oli keelatud omavolilselt lahkuda kooii ruumidest,samuti puudumine tundidest,mittevormikohane riietumine,alkholi tarvtatamine vasuhakkamine komandöeidele ja õpetajatele ning kohustusliku pävarežiimi rikkumone.Korrarikkumise puhul karistati õpilasi käskkirjga või koolist väljahetimisega.1944.aastal sai Tallinna merekooli uueks õppehooneks endine t Tütarlaste kommerts kooli hoone aadessil Estonia pst 10.Taas hakati looma erialakabinette,labortooriume,ja õppetöökodasid.Sõja järel oli puudus õppekirjandusest,paberist ja kirjutusvahenditest,rääkimata muust vajalikust.Aja jooksul saadi kõigest sellest üle.Esimesed riigieksamid toimusid 1949.aasta juulis.Tallinna merekoolis oli 16 eesti rühma lõpetajat,kes olid läbinud teoreetilise õppetöö ja vajaliku merepratika ning said kätte ihaldatud kaugsõidutüüimehe diplomi.Nad egid läbi ka sõjaväepraktka meremereväes niig said nooremletnandi aukraadi.Kuna õpingud oli riigi kulul ja ülapidamisel,oli riigil õigus suunata värked aevajuhid sinna,kus neid kõige rohkem vajati.Lõpeajad lootsid saada tööd Eesti Riiklikus Merelaevanduses,aga välisviisa avati vaid neljale lõpetajale.Ülejäänud suunai KAug-Itta,Vaiksele ookanile  ning Põhja-Jäämerele,kuhu jäädi pajudeks aastateks,mitmel juhul aga igaveseks.Esimetest sõjajärgsetest lõpetaatest 15-st said kaugsõidukaptenid,ühest aga -August Ingermast (1929-2017) - Eesti Mereakadeemia professor.Need,kes ei mahtunud merekooli,võisid õppida ka 1945.aastal avaud Merekalanduse Tehmikumis ehk Kutsekooiis nr 1,mida rahva seas tunti tänava nime järgi Karu koolina.Aja jooksul on kooli nime korduvatt muudetud ning Kalandustenikmi ja Tallinna Kalatööstusliku Merekoolina jõudis ta uuel ajal Eesti Meehariduskeskuse rüppe.Neisse koolidesse pääses ka veidi kahtlasema minevikuga,lõpetajad suunati tööle kalalaevadele,mus harva - kui üldse- välisdadamaid külastasid.Selles Koolis õpitu oli küllaltki erinev 1926.aastal alanud kalandushariidusest Eestis,kus vaheaegadega kooliitati kalurerid nii Käsmu Merekoolis,Narvajõesuus,Paldiskis,Viinisus kui ka Pänus.Kalatööstuslikus merekoolis õpetati laevajuhtimist,raadiosidet,laeva jõuseadmeid,tööstuslikku kalapüüki,kalasaaduste tehnoloogiat.Lõpetajad töötasid nii kalurikolhoosides kui ka ookanilaevastikus.1990.aastal,kui alustati omariiklule taastamisega,,seisis meredus simitsi tõdemusega,et pool sajandit oupatsiooni oli pea täielikult llaastand omakeelse merehariduse igas vormis -peaaegu kadunud olid kvalifitseeritud eestikeelsed õppejõud,meekeel,õpikud,väljaõppe-ja praktikabaas.Ees seisid suured ümberkorraldused,et ehitada üles Eesti mereharidus.Selle ülesande andis Eesti Merelaevanduse peadirektot tolleaegsele juhenuskaptenile Tarmo Kõutsile.Nii sai Kõutsist Tallinna Riiklku Merekooli viimane ülem ja Merehariduskeskuse rajaja ning esimene rektor.Moodustati kõrghariduse reformi ettevalmistammise töörühm.kes tutvus mtmete tuntud mereiikide haridussüteemidega ja koostas reformi kava.Loodi Eesti Merehaiduskeskus,mis ühedas kõik mereharudust andvad õpppeaustused koos hoonete ning persnali liitmise ja oiptmeeimisega.Taas oli oli kõigest puudus.Peale selle otsiti ka sobivat väljaõppe-ja praktikabaasi,mis saadi Eesti Merelaevanduselt lõpuni ehitamata hoone kujul Lasnamäel.tühjalt seisev hoone kohaldatati merehariduse nõuetele,juurde ehitati labori- ja spordikompleks.Samal aja tuli õppetöö kohe üle viia eesti keelele.See oli küllaltki raske ettevõtmine,sest tuli leida eestikeelsed lektoid kelleks kasutati miitmeid kõrgkoolid õppejõude ja tegevmeremehi.Oludes,kus rannad taas lahit,tuli hakata elustama ka rannarahva suhteid merega.Selleks käivitas Merehaiduskus mitmetes rannaärstes koolides mereklassid,kus õpetati rannakultuuri ja valmistati ette ka madruse ja muid merelisi erialasid.Soomsest õnnestus hankida õppelaev Linda.Kuiusid aitasid katta Eesti Merelaevadus,Tallinna Sadam ning Transpordi-ja Sideminisreerium.Olulist tuge saadi ka Kotka merekoolilt.1999.aastal küpsesid arutelud mereõppeasutuse nime ümber.Inglis keeles kasutati teiste riikide eeskujul juba ammu nimetust Estonian Maritime Academy.Vastav ettepanek tehti  ja Hardusministeerium andis sellee nõusoleku.Niisiis räägime edaspidi Eesti Mereaksdeemiast ( EMA).Rahvsvahelise Mereorganistsiiatsiooni (IMO) konventsioon mreremeeste väljaõppe,diplomeerimise ja vahiteenistuste alute kohta (STCW 78/95)mida rahvusvaheliselt tunnuatakse ja mis annab võimaluse akadeemia lõetajatel töötada välisriikide laevadel.Dokumendid esitati õigel ajaj ning 26.apilli 2001.aastal väljastati Eesti Merwakadeemiale vastav kvaliteedisertifikaat.Mereakadeemia lõpetajatel on avatud tee rahvusvahelisele tööturulule,kus meie mehaanikud,tüürimehed ja kaptenid on kõrgelt hinnatud.

Meeldib!