EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

Aastate jooksul on Eesti Mereakadeemia koduvalt kolinud ja lõpuks jõdnud Koplisse koos merekooliga.Õppevahendid ja sidutus on tundmauseni muutunud.Üle linna ja kagugemalgi imetletakse akadeemia stmulaatorilkopleks - virtuaallaeva.See koosneb laeva silla- ja masinaruumi,side-ja erieriolukordade siimolaatotitsest,mis aitavad teoreetilist õpet siduda  vajalike praktilista harjutusega.Rakenduskõrgkoolis tegeldakes ka mimete rahvusvaheliste teadusprojektidega. Nii on õppeasutuse eesmärk kujuneda tasapisi merendusalase kompentesi keskuseks koos yõhusalalt toimiva teadus -ja arenduskekusega.Seda aga lähel päev-äevalt rohkem vaja,kui arvestadada ainia laienevat rahvusvahelist merekeskknna kaitse problrmaaitikat,mereruumi planeerimist ja digilahendusi mitmes valdkonnas.Siit kasvab ka koostöö Eesii mereeaaduse autoriteetsete kekustega,nagu on Tallinna Tehnikaüikooli meresüsteemide instutuut ja Tartu Ülikooli mereinstituut.2008.aastast on akadeemias magistriõpe laev tehnilise ekspliuatatsiooni ja levajuhtiise ja meretrantranspordi juhtimise ning hüdogaafia erialal.2009.aastal kinniati haridus- ja teadusminisri määrusega meresõiduspetsialistide õppekava,.Aastaid on arutatud merehariduse tuleviku üle Eestis.Küll on tahetud  mereõppeasutusi erastada,küll liita teiste koolidega.2014.aastal liituski mereakadeemia Tehnkaülikooliga ja kannab nüüd nime TTü Mereakademia.Loodetavasti on uhendud õppeasutuses ka paremad võimalused ja suurem jõud.Mereehed pole rahul,et riik annab vähr abi,riik aga väidab,et kui Eesti lipu all pole enam laevu,mileks siis toetada mereharidust.Aga kui Eesti reedri laevad peavad sõitma Küprose lipu all,sest kodumaal puuduvad selleks mõistkid tingiused,ka ta siis peab palkama ka välismasei meremahi?Nende palgad tulevad ju koju,muutuvad osaks meia majandusest.Kas siis kui Eesti meremees sõidab välismaise laevaomaniku alluvuses,oleks sellest samuti Eesti majandusele kasu.Pealegi ei vaja merendusspetsialiste mitte ükanes laevad, vaid ka meie sadamad,laevehitus,ametid,riigiasutused ja riigilaevastik alats jäämurdjatest ja löpeades loosilevadedega.Neid töötab ka munitsipaalettevõtetes ja teadusasutustes.Seega oleks meremeeste koolitamise piiramine lühinägelik ja ebsmõistlik samm,mida võivad teha vaid asjatundmatud ametnikud.Tasuks nmeenutada,,et meendus pole Eesti majandusest  ja kultuuist eraldiseiseisev või nõrgalt seotud osa vaid  sama vaja ja lähedane kui kõik meie ellu puutuvad tegegvused..150 -- aastane merehaiduse traditsioon ja TTÜ Mereakadeemia eelkäia Tallinna Merekooli 100 aastaäpev.2019.aastal annavad selle kinnituseks piisava tausta.Merehaidus on üks merekuluuri põhiosiseid,kuhu kuulb merendskeelgi.Merenduskeelt ja -terminoloogiat võib pidada eakaaslasteks.Koos on nad sündinud,koos aranenud,eks ikka tenika oma uuendusetega ees ja sõnavara tlhrdalt kannul.Siiski jäi keel vahepeal tagaplaanile,mehed kasutasid võõrsõnu  ja mõisteid mis on laenatud hollandi,inglise,vene,saksa ja muudest keeltest.Eestikeelse merehaiduse sündi saab siduda merendusalse  osukuskeele sihipärase arendamisega.Trükiti esimesed eestikeelsed õpikud ja hakks iimuma kuukii Laevandus ( 1920 -1925,1937-1940),1926- 1930 ilmus Kalandus.Ajakirju ja erialaseid raamatuid ilmus 1920.-1930.aastatel veel teisigi.1945.aastal,kui avati taas Tallinna emerekool,kus haridust hakati andma eesti ja vene keeles,tõlgiti vene keelest veel mitmeid õpikuid.Peagi muudeti merekooli õppetöö vene keelseks ja sellega jäi soiku ka eesti merenduskeele ja -kirjandse aeng.Eestlasi peeti ebasoovitavaks neid püüti merest kaugel hoida,tõrjuti laevadelt ja nende juhatustest.Selle tagajärjeks oli oskamatus kasutada omakeelseid merealaseid oskussõnu ja segakeeles suhtlesid.Eestikeelseid lihttalt ei teatud,sest erialane sõnavara oli omadatud ja seda kautati igapäevses töös võõras keeles.Siiski leidus ka tollal merehuvilsi,kes valitseva olukorraga leppiida ei tahtnud ja 1973.aastal loodi Eesti meemuuseumi juurda mereterminoloogia komisjon.Aguses ei teatudki,milest alusatada.

























































ü






2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.