Eesti tee iseseivusele:Eesti riik saab 100.aastat vanaks.;Kuigi aastaid peaks turjal juba piisavalt olemma,näeme endiselt noorusliud välja.Seletust tuleb siin otsida asjaolust,et rohkem kui poole sellest ajast oleme ollnudmõne suurvõimu poolt vallutatud.Nii pole me saanud rahulikult ning järjepidevalt areneda nagu mõni teine rahvas.Meid on tapetud ja rüüstatud,Venemaale ja Siberisse küüditatud ning väliamaale põgenema sunnitud.Eestlaste arv Eestis on täna vaata,et väiksemgi kui 100 aastat tagasi.Onn olnud hetki,mil meie tulevik on tundunud lõütult tumedana ja vaevalt keegi oleks nõustud meie peale panuseid tegema.Ometi oeme ikkagi olemas ,meid valitsenud suurvõimud,olgu siis kommunitlik Venemaa või natsionalik Saksamaa on aga kadunud.Oleme hakkajamad,jõukamad,enda julgeolekus kindlamad kui kunagi varem.Oma iseseisvuse taastanud Eesti on vabana püsinud kauem,kui kestis sõdedevaheline vabariik.Eesti tee on olnud uskumatu - see on veel näidud,et ükski ülekotune suurvõim ei jää püsima ja lõpuks paaseb õiglusus võiidule.Eest tee 100 aasta jooksul on ainulaadne,sellest lausa tuleb rääkida.Eesti tee riiklku iseseiveni ulaub 13.sajandisse,kui võideldi raudmeeste vastu,kes röövisid meilt maa ja vabaduse.Mälestus selleat ja järgenunud vastuhakkudest mängis olulist rolli rahvuse tekkel 19.sajandil.Oluline oli ka ühine ajalooline mälu kgetust -aõdadest ja rüüstarüüstmistest,peninukkidest,,suurest näljast ja mustast surmast  ning mõisniku piitsa all kogetud ülekohtust.Just vasausiseis viimsele andis jõu rahvuslikule llkumisele ,milleta iseseiva riigi loomine oleks olnud võimatu.

Ärkamisaeg:Rahvusliku liikumise sündi Eestis võib dateerda erinevalt,sõltuvalt sellest,kuidas keegi rahvuslikku liikumist  defineerib.Euroopas kaasajal üldiselt käibel olevat määratlust kasutaes võib selle paigutada kuhugi 19.sajandi algusse,kui kohalike saksa rahvusest haritlaste seast tõusid esile esimesed estofiilid.Ärganud eestlasi oli sl perioodil üksikuid,enamik veel magas.Johann Gottfried Herderi vaimus tegeldi eesti keele arendamise,eesti ajaloo ja rahvuspärandi uurimise ning kuituui edendamisega.Laiemaid masse masse esfiile äratada ei üritanudki.Aja jooksul tõusid esofiilide toel ja nende hulgas esle eesti soost hairitlased.Pikkamööda hakkas tekkima kiht peamisellt kihelkonnakoolide koolmeistreid,kes olid rahvuslikesse tegevustsse kaasatud.Estofiilide liikumine oli selles ajaks paraku hääbumas.Usk eesti rahva tulevikuvõima lusreaae kippua kaduma estofildegi seas.1857..aastal nägi trükivalgust estifiilide ajajärgu tippsaavutus - Friedrich Reinhld Kretzwaldi seatud rahvuseeopos ,, Kalevipoeg'',mida autor ise nimetas monumedriks kaduvale rahvusele.

k

Meeldib!